Ultramobiilse PC ultra-aeglane tulek
Kaido Einama
01.11.2006

Kevadisel maailma suurimal IT-messil CeBIT kutsuti kohe esimesel päeval ajakirjanikud mitmele suurele pressikonverentsile ja teatati: selle aasta hitiks saab Ultra Mobile PC ehk eriti mobiilne arvuti. See suuruselt tahvelarvuti ja pihuarvuti vahepealne seade pidi vallutama tehnikavidinate poed ja ampsama suure osa nii pihu- kui sülearvutite turust.

Kuid magus suutäis on siiamaani hammustamata. Ultra Mobile PC-d pole veel massidesse jõudnud. Tootjad ootavad ja ostjad kõhklevad. Esimesed mudelid, mis maailmas müügile tulid, on küll põneva väljanägemisega, kuid paraku veel liiga kallid. Täisvõimsusega PC mahutamine keskmisest raamatust väiksemasse kesta nõuab liiga kallist inseneritööd ja pingutust.
Esimene, kes Ultra Mobile PC Hannoveris CeBITi messil välja tõi, oli Samsung. Enne oli Microsoft vihjanud, et nende Origami-projekt olla valmis saanud, ja Intel teatanud, et ultramobiilse arvuti (UMPC) kiibistik on juba olemas koos madala voolutarbega protsessoritega.

Samsung
Samsungi Eesti esindusest öeldi, et sülearvutitega on Samsungi plaanid Baltimaades üldse ebamäärased. Veelgi ebamäärasem on seega ka UMPC müügiletulek. Kuid meil on internetipoed ja soovija saab oma seadme ikkagi kätte, kui vajab.
Vaatame, mida siis lubatud aasta hitt endast kujutab.
Samsung Q1 UMPC oli CeBITil Samsungi boksis täiesti katsutav/kasutatav. Tegemist on hästidisainitud tahvelarvuti vähendatud koopiaga. Uued mõõtmed muudavad tema kasutamise ühelt poolt mugavamaks, teiselt poolt tülikamaks.
Võrreldes pihuarvutiga on UMPC-l tõeliselt suur ekraan – Samsungi mudelil tervelt 7 tolli. Puutetundlik ekraan on väga hea eraldusvõimega ja terav.
Teine ja ilmselt suurim pluss (mõnede Windowsi mittetalujate jaoks ka miinus) on täieliku Windows XP olemasolu. UMPC jaoks sobib tahvelarvuti versioon Windows XP Tablet PC Edition, millel on vahendid ka tööks puutetundliku ekraaniga. Lisaks on ultramobiilse arvuti jaoks olemas mõned lisavidinad, mis seotud turvalisuse ja kasutusmugavusega. Näiteks on olemas ekraaniklaviatuur, mis kuvab tähed ekraani alumistesse nurkadesse. Kui nüüd arvuti mõlemasse kätte haarata, jäävad kaarekujuliselt paiknevad täheklahvid puuteekraanil täpselt mõlema pöidla alla. Kiirkirja peab nüüd harjutama kahepöidlasüsteemis, kuid sellega harjub kiiresti.
Kuna Samsung Q1 on portatiivse multimeediapleieri mõõtu, siis on tal ka eraldi tarkvara muusika, videote ja piltide mängimiseks-näitamiseks. Windowsit käivitada pole selleks vajagi – multimeediaga saab mängida vaid nuppe ja ekraanipulka kasutades hulga mugavamalt. Mõnes mõttes meenutab see eraldi tarkvara multimeedia-koduarvutites kasutatavat Media Centeri tarkvara, mis samuti ei vaja Windowsi käivitamist arvutis. Nii saab kiiremini seadme tööle ja lihtsam on kasutada ka, kui arvuti muid võimalusi ei vajata.
Sellise kaasaskantava seadme jaoks on ilmselt üks olulisemaid asju ühendus võrguga. Ilma WiFi-ta ehk traadita internetita sellist seadet ette ei kujutakski. Samsung Q1-l on 54megabitine WiFi-kaart sisse ehitatud, samuti saab teda ühendada juhtmega võrku või Bluetooth-seadmetega, näiteks telefoni või traadita kõrvaklappidega.
Samsungi ekraani all on ka kaks mikrofoni, mis võtavad heli kinni igast suunast. Tülikas mürarikkas kohas, kuid mugav näiteks seltskonnaga konverentsikõnet pidades, kui istutakse ümber arvuti. Mikrofone saab kasutada ka Windowsi tahvelarvuti versiooni häälkäsklustega juhtimiseks, kuid eesti keelega pole siin paraku midagi teha. Ameerika aktsendi harjutamine võib küll lõpuks ilmselt õnnestuda, kuid vajab esialgu pikka ja põhjalikku keeleväänamist.
Arvuti patarei kestab 3,5 tundi, võimsama ja raskema lisaakuga peab vastu kuni 9 tundi. Üle Atlandi lennul kasutamiseks sellest juba peaaegu piisab, kuid pikaealise akuga kaalub mobiilne seade juba üle kilo.
Protsessor on Intelilt, Celeron M ULV (900 MHz). Kuid Intel pole siin ainuvalitseja – sellel sügisel on teatanud ka AMD oma ülimobiilsete ja väidetavalt odavamate protsessorite tulekust, mis end UMPC sisse mahutavad. Millal need meie lettidele jõuavad, teab vaid tuul.
512 MB mälu on laiendatav 1 GB-ni. Seitsmetolline laiekraan näitab 800 x 480 punkti, sisse on ehitatud stereokõlarid ja mikrofonid. 40 GB kõvaketas on piisav ka filmide ja pildipanga jaoks, kaasaskantavas seadmes on sellest mahust enamasti küllalt. Eespool nimetatud AVS NOW keskkond on multimeedia kasutamiseks aparaati juba sisse ehitatud – aitab pilte ja videoid vaadata ning muusikat kuulata ilma Windowsi abita. Compact Flash kaarte loeb seade ka, näiteks kui digifotoaparaadist vaja pilte suuremale kõvakettale võtta. Suure ekraani või multimeediaprojektori saab ühendada külge VGA-pistikuga, USB-pistikusse aga on vajadusel võimalik lisada näiteks klaviatuur ja hiir ning ongi tavaline lauaarvuti valmis.
Nüüd siis muredest, mis seotud ultraväikese arvutiolevusega. Põhimure Eesti ostja jaoks on ilmselt hind ja kättesaadavus. Kui raha jätkub, siis tuleb sammud seada e-poodi. Krediitkaart kergeneb ligi 1000 dollari ehk rohkem kui 12 000 krooni võrra, mis on ilmselt liiga kallis. Ja see pole ainus häda.
Teine häda on see, et näiteks lisamälu pole alati saada isegi internetipoest tellides. Protsessor võib samuti aeglaseks osutuda, kui kasutada teda nagu tavalist multimeedia-arvuti tuuma ja koormates mitte armu anda. Samuti hakkab puutetundliku ekraani juures veidi tüli tekitama liiga väike ekraan sõrmedega töötamiseks. Sõrmed on lihtsalt liiga suured.

Sony küsib rekordhinda
Sony Ultra Mobile PCde lugu näitab ilmekalt, kuidas suured tegijad maadlevad uue tooteklassi turuletulekuga. Juunis näidati Sony Vaio VGN-UX180P mudelit, mida sai juba tellida. Kuid mis hinnaga – 1800 USA dollarit ehk rohkem kui 22 000 Eesti krooni, mis kandub juba ulme valdkonda. Selle raha eest saab endale nii laua-, süle- kui ka pihuarvuti. Sony rabelemist näitab seegi, et juba poolteist kuud hiljem vahetati esimene mudel välja uuema ja veelgi ägedama vastu. Praegu on saadaval ka flash-kõvakettaga mudel, et aku tööiga vähegi pikendada.
Varustus on sel ultramobiilsel arvutil tõesti muljetavaldav, nii nagu hindki. Ekraani alt sõidab välja täisklaviatuur, mis kõrvaldab väikese puutetundliku ekraani hädad teksti tippimisel.
Ekraan on küll Samsungi omast pisem – 4,5 tolli. WiFi mõistagi sees, Bluetooth ehk lähiraadiovõrk ka, kuid lisaks pakutakse WWAN-i, mis sisaldab võimalust ühendada end EDGE-võrku. Selle ühilduvus Eestis pakutavate mobiilivõrkudega on seni teadmata, kuna Vaio sisse ehitatud EDGE on tehtud Cingulari võrgu jaoks.
Kui Samsungil kaamera puudus, siis Sony on neid lisanud kogu raha eest – üks esiküljel videokõnedeks ja teine tagaküljel foto- ning filmikaamera jaoks. Mugav asi on veel sõrmejäljelugeja, mis vabastab kalli seadme omaniku salasõnade meelespidamisest ja hoiab võõrad ultramobiilse arvuti sisust eemal.

Asus aitab navigeerijat
Taiwani tootja Asus on üks neist suurfirmadest, kes järgib Microsofti Origami-projekti ja on kokku pannud ultramobiilse PC vastavalt tarkvaragigandi visioonidele. Ega nende toode palju ei erinegi teistest UMPC-dest, kuid üht-teist isikupärast on siiski lisatud. Nende mudel R2H, mida esitleti 25. augustil, sisaldab nagu Sonygi sõrmejäljelugejat, kuid lisaks on sisse ehitatud GPS-seade. Mälu on nõrga protsessoriga seadmel vähevõitu – 256 MB, kuid seda annab natuke lisada.
Peaaegu kilo kaaluv Asus R2H on liiga raske, et ühe käega kinni hoida. Kahe-käe-kompuuter pole aga enam nii mobiilne, kui sellist mõõtu seadmelt võiks soovida. Kaal on ka teiste ultramobiilsete PCde probleemiks. Hind samamoodi – 12 000 krooni on kallivõitu sellegi pisikese seadme eest.

Tabletkiosk digifotograafile
See Eestis täiesti tundmatu firma pakub ultramobiilseid arvuteid, mis sobiksid kõige paremini fotohuvilisele: nimelt on neil Tabletkioskidel nelja erineva mälukaarditüübi lugeja digikaamera mälukaartidelt piltide arvutisse saamiseks. Ka hinnalt leiab juba selliseid eksemplare, mis alla 12 000 krooniga kätte saab. Eo UMPC v7209 näiteks maksab alla 1000 dollari ja sisaldab gigahertsist protsessorit, 512 MB mälu (laiendada saab 1 gigabaidini), seitsmetollist puutetundlikku ekraani, 1,3megabitist kaamerat. Ja ega ta väga teistest erinegi – Ultra Mobile PCde standard on Microsofti ja Inteli poolt üsna täpselt määratud ja tootjad järgivad seda.

Probleemidest vabanemine
Ultra Mobile PC-d sobivad kõige paremini rändurile. Sihtgrupiks planeeriti urbanistlikke noori, kuid ka neil pole mõttes kulutada hea sülearvuti hind pisikesele kaasaskantavale seadmele, mis küll võimaldab teha enam-vähem samu asju kui lauaarvuti, kuid on siiski keerulisem kasutada. Kas või näiteks sel lihtsal põhjusel, et puudub klaviatuur. Hirmkallil Sonyl on see küll olemas, aga meeletu hind peletab enamiku ostjaid eemale.
Lahendus on ilmselgelt hinna dramaatiline alandamine (vähemalt kaks korda).
Ka tarkvaratootjatel tuleb pingutada – kuigi seadmetes jookseb Windows XP, on paljud Windowsi programmid tehtud suurema ekraaniga seadmetele ja ultramobiilse arvuti ekraanil nad näevad lihtsalt koledad välja. Nii on meediapleiereid juba ümber tehtud mobiilseks kasutamiseks, suurendades tarkvaranuppe ekraanil. Muidu tabab sõrmega kitsukeselt puuteekraanilt mitut nuppu korraga.
Lahti tuleb saada veel kahest probleemist – liigsest kaalust ja liigsest energiatarbest. Paar-kolm tundi tööaega pole lihtsalt piisav ajastul, kui pihuarvuteid võib kasutada päevi ja MP3-pleiereid nädalaid. Kui need vead saavad kõrvaldatud, võib ootamatult tekkida massiline vajadus just selliste käepäraste mõõtmetega tahvelarvutite järele.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid