Tunnustamata sohilaps
Kaido Soorsk
02.02.2011

Isetta 250 ja BMW 600 mõjuvad tänases maailmas rohkem kurioosumina kui tõsiselt võetava peresõidukina. Rohkem kui 50 aastat tagasi oli aga olukord teistsugune ning ilma BMW mudelita 600 poleks olemas ka tänaseid BMW sõidukeid. Vähemalt meile harjumuspärasel kujul kohe kindlasti mitte.

Teise maailmasõja lõpus tsiviileluga taas kohaneva BMW olukord ei olnud kadestamisväärne – Münheni tehased olid purustatud, Eisenachi tootmishooned aga hõivatud punavägede poolt. Terveks jäänud seadmed koos materjalide ja tööriistadega olid kas varastatud või sõjakeerises kadunud – igal juhul äärmiselt raskelt asendatavad. Peost suhu elades ja tasapisi tehast käivitades elatuti alguses pottide-pannide ning veidi hiljem ka jalgrataste valmistamisest.

Lennukimootorid olid BMW kuulsaks tei-nud kui mootoriehitaja ja hoidnud teda majanduslikult vee peal, kuid pärast sõda ei tohtinud sakslased nende valmistamisest isegi unistada. Jalgrataste kõrval lubati firmal üsna pea siiski kergemaid tsikleid toota – mootorite töömaht võis olla kuni 250 cm3.

BMW juhtkond otsis aktiivselt uut väljundit ning lennukite asemel keskenduti taas autodele. Viiekümnendate aastate alguses esitleti Barokkinglit, suurt esinduslikku sedaani BMW 501, mille esimesed kliendid said kätte 1952. aastal. Üsna kiirelt järgnesid sellele V8-mootoriga teisendid BMW 502/503, kuid need autod olid alles ujuma õppiva BMW jaoks kui veskikivi kaelas. Tehniliselt küll eesrindlikud ja kujunduselt elegantsed,olid need majanduslikult kahjumlikud toota ning oma hinna tõttu ka praktiliselt mitteturustatavad.

Ettevõtte püüdis meeleheitlikult vähendada kalli käsitöö osakaalu ning kärpida kulusid, kuid kasumlikuks nende mudelite tootmine ei saanudki ning vaid mootorrataste müügist laekuv kasum hoidis firmat enam-vähem vee peal. Kuid seegi pidu pidi varsti lõppema, sest tsiklitemüügis hakkas ilmnema märke langusest.

Need, kes tegid Saksamaa sõjajärgse majandusime võimalikuks ja selle oma vaevaga kinni maksid, ihkasid nüüd veidi enam mugavust – näiteks varju vihma eest ning pagasiruumi. Teisisõnu hakkasid kodanikud vanemaks saades ja elujärje paranedes tsiklitelt autodesse ümber kolima,olgu selleks VW pakutav Põrnikas või siis „peaaegu” auto, nagu näiteks Messerschmitti toodetud mullikujulised moodustised. BMW juhtkond unistas ca 80 hj arendavast keskautost, mis suudaks päästa firma halvimast…

Kuhu neis otsinguis jõuti, leiad veebruari Tehnikamaailmast!

Sarnased artiklid