Tulevikusõda - 21. sajandi relvad
Vello Kala
04.02.2006

Läbi kogu ajaloo on inimkond üle kõige just sõda kartnud ja vihanud – mingi muu inimtegevuse liik pole toonud endaga nii palju kannatusi ja hävingut. Samas on kaitsetööstus vähemalt suurtes riikides ikka nautinud suuri investeeringuid: kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Seetõttu on väga paljud argielus kasulikud tehnoloogiad tegelikult sõjatööstuse lapsed. Mis toimub salajastes laboratooriumides praegu?

Relvi on maailmas palju – isegi liiga palju, kuigi USA ja Venemaa on oma tuumaarsenale oluliselt vähendanud. Ent üldjuhul on need n-ö valed relvad, millega tänapäeval vähe peale hakata, moodsamaid relvi aga omakorda napib. Maailma arsenalid on täis Kolmanda maailmasõja tapariistu, selle puhkemine on praegu õnneks aga enam kui ebatõenäoline. Nii selgubki, et riik, mille tuumarelvavarudest piisaks suure osa maakera lagedaks põletamiseks, võib reaalse ohu ees osutuda suuresti relvituks.
Mis iseloomustab sõjategevust tänases maailmas? Suure kõikehävitava sõja asemele on tulnud lokaalsed konfliktid ning selge ja ammu teada vastaspoole asemele ootamatult, näiteks riigipöörde läbi sündinud vastased. Enamgi, vastane võib isegi olla mitte riik, vaid mingi poliitilis-usuline rühmitus, millel puudub konkreetne "pesa", mida maapinnalt pühkida.
Sellise sõja omapäraks on, et üldsus ei taju vastaspoole tegevust vahetu ohuna oma ühiskonnale – ning pole seetõttu valmis heaks kiitma tavasõjale omaseid võitlusviise. Tänapäevasõda iseloomustab kaks pigem poliitilist kui sõjalist asjaolu:

1) vajadus vältida asjatuid tsiviilohvreid vastaspoolel,
2) vajadus viia miinimumini inimkaotused oma võitlejate seas.

"Suure sõja" relvadega pole võimalik neid probleeme lahendada – selle fakti kurvaks näiteks on maatasa tehtud Groznõi ning jätkuvad tapatalgud Tšetšeenias.
Vastuse peavad andma relvaloojad põhimõtteliselt uue relvastuse loomisega. Esimese ülesande lahendus peitub kõrgtehnoloogilistes tipprelvades, teise aga automatiseeritud relvasüsteemides, robotvõitlejates.
Tõsi, AINULT 1) ja 2)-ga relvaloojad piirduda ei saa, sest kuigi N. Liit on kaartidelt kadunud, võib tulevikus esile kerkida mõni uus jõuline nn kurjuse impeerium. Seetõttu jätkuvad uurimistööd ka nn suure sõja tööriistade osas. Liiati on täpset piiri nende vahele tõmmata võimatu – näiteks "suure sõja" tuumakilp osutub vajalikuks ka vähem mastaapse vastaspoole rakettide vastu. Seega võime relvatööstuses selgelt eristada kolme arengusuunda, mille kallal töötatakse.

1. Targad täppisrelvad
2. Automaatsed, mehitamata relvasüsteemid.
3. Põhimõtteliselt uue, sh strateegilise relvastuse arendamine.

Kogu artiklit pdf-kujul vaata siit!

Sarnased artiklid