Tuleviku algus
Glen Pilvre
04.11.2011

„Computer!” alustab kapten Scott vestlust Apple’i Macintoshiga aastal 1986 „Star Treki” neljandas filmis „Voyage to Home”. Vaikus. Scott kordab küsimust. Piinliku köhatuse saatel ulatatakse talle hiir. „Hello, computer,” lausub Scott rõõmsalt hiirele. Kulus vaid 25 aastat ja ulme ongi kohal – teeme tutvust Siriga.

Meeldigu see või mitte, aga just Apple on firma, kelle tooted on algatanud tehnoloogiasektoris pöördelisi muutusi. Tõsi, tihti polegi Apple leiutanud midagi päris uut, vaid vorminud head omadused isuäratavasse pakendisse ning lisanud maitseks midagi… päris uut ☺. MP3-mängijad olid olemas ka enne iPodi, puute-ekraanilised mobiilid enne iPhone’i ning tahvelarvutid enne iPadi – ent ikkagi on just iVersioonid neist asjadest kujunenud pöördelisteks.

4. oktoobril toimunud firma iga-aastasel esitluskonverentsil oodati Apple’lt eelkõige viiendat iPhone’i – mida aga ei saabunud. Selle asemel esitleti hoopis parendatud iPhone 4 nimega 4S. Kiirem protsessor, parem kaamera, täiustatud häälkäsud jne jne – ühesõnaga pettumus. Vähemalt esmapilgul ja paljude jaoks. Tegelikult peitus nende nn kosmeetiliste muutuste all midagi täiesti ulmelist, mis tehniliselt võttes polnud küll ka päris uus. Ja selleks oli kuulav, arusaav, korraldusi täitev ja rääkiv süsteem nimega Siri. Kõne tekstiks muutmises pole ju midagi uut, rääkimata häälvalimisest või ka teksti kõneks muutmisest. Ning vähem-rohkem (tehis)intellektseid rakendusi , kelle või millega vestlust arendada, on juba ammu saadaval. iPhone 4Si kaudu kõnetatav Siri on aga tervik, mis kõik need aspektid ühendab, lisab sinna mobiili funktsioonide ohjamise mõõtme ja muudab kogu „paketi” esmakordselt laiadele massidele kättesaadavaks. Ja see on millegi suure algus.

Mis siis on uut?
Kõikide seniste kõnest „arusaavate” süsteemide võimed saavad enamasti otsa, kui kasutaja esitab „korraldusi” valesti. Nii pole need ka erilist populaarsust saavutanud – klaviatuuriga saab alati kiiremini ja paremini. Siri ei vaja aga kindlat käsuliini, vaid lihtsalt vabas vormis juhiseid või küsimusi. Näiteks, selle asemel, et küsida „Milline on tänane ilmaprognoos?”, võite vabalt küsida „Kas peaksin täna vihmavarju kaasa võtma?”. Viimasele vastab Siri „…ilmateate põhjal tundub, et täna pole vihmasadu oodata.” Või sõnastab veidi teisiti, aga mõte jääb samaks. Peate hommikul kell 8 ärkama? Ja täpselt nii võibki mobiilile öelda – „pean homme kell 8 tõusma”. Seepeale küsib Siri, kas seada äratus kella kaheksaks. Selleks, et saata sõnum, võite lihtsalt lausuda: „Ütle abikaasale/emale/isale, et jään pool tundi hiljaks.” Ja Siri koostab sõnumi ja saadab õigele adressaadile. Kui ta ei tea, kes on parajasti abikaasa/ema/isa rollis, siis küsib ja jätab edaspidiseks loomulikult meelde. Siri oskab vestluse käiku meeles pidada ning orienteerub kontekstis. Näiteks võite uurida, kus asuvad lähimad või paremad Itaalia köögiga söögikohad, ja teile kuvatakse vastav nimekiri. Kui nüüd siiski näib, et need on liiga kaugel või mõtlesite lihtsalt ümber – et hiina söök oleks ikkagi kohasem, siis pole vaja tervet küsimust korrata, piisab vaid küsimusest: „Aga Hiina omad?” ning Siri saab aru, mis Hiina omadest on jutt, näidates kohe uut valikut.
Loomulikult eeldab Siri andmesideühendust, sest kogu tarkus toimub kusagil serveritepilves. Mobiili rolliks on vaid kõnest „aru saada” ja info taas jutuks muuta. Esialgu mõistab Siri inglise, saksa ja prantsuse keelt, sealhulgas ka briti ja austraalia „murret” ning asukoha-infoga seotu toimib praegu vaid Ühendriikides.
Siri on õppiv süsteem. Vähemalt algne projekt, millele tänane Apple’i versioon baseerub, oli seda. Mis tähendab, et igast vestlusest võib Siri midagi kõrva taha panna. Kui seniseid tehisintellektuaalseid projekte on arendatud ikkagi vähem-rohkem suletud arenduskeskustes või on nad pigem mõeldud maailma asjadest „filosoofiliselt” rääkima ja meelt lahutama, siis Siri on esimene n-ö täidesaatev tehismõistus, mida asuvad rõõmsalt harima miljonid uue iPhone’i kasutajad maailmas, planeerides oma reaalseid toiminguid. Kui nüüd veidikenegi mõelda, milline „potentsiaal” taolisel küberabilisel on, siis võtab ausalt öeldes veidi kõhedaks. Siriga rääkides tundub, et vestluskaaslaseks on ÜKS identiteet – loogiline. Tegelikult on „toru” teises otsas süsteem, mille käsutuses on piltlikult öeldes kogu netiavarustes olev info, ent mille „otsuste” üle omavad kontrolli siiski (ja loodetavasti veel) inimesed. Selgitamaks, kuhu ma sihin, väike näide. Üheks paljudest „naljadest”, mida Siri käest küsitud, on „Kuhu oleks kõige sobivam laipa peita?” Mille peale soovitab Siri lähimaid soid, prügilaid jm taolist. Mõistlik. Aga oleks ju veidi lühinägelik arvata, et selliste mastaapidega õppiv süsteem sellest küsimusest omi „järeldusi” ei võiks teha ja nendele vastavalt tegutseda. Näiteks teatab mingi mustri ilmnemisel vestluses sinna kuhu vaja – ja loomulikult saab Siri ka mobiili asukohta täpselt jälgida. Teisisõnu – on ju tegelikult suur vahe, kas te panete äratuse oma toa privaatsuses kell 5 helisema või lasete seda teha kellelgi, kes keerab veel miljoneid äratuskellasid – piltlikult öeldes. Ja samal teemal edasi fantaseerides – mõnel Siri tulevasel „lapselapsel” poleks ju probleemi kuulata ja aru saada üldse kõigest, mida inimesed omavahel räägivad. Ka PALi algsed arendajad SRIst on öelnud, et tänane Siri on palju võimsam kui süsteemi algne kontseptsioon, sest Siril on juurdepääs kasutaja(te) kogu personaalsele infole – miljonitele isiklikele asjadele isiklikus mobiilis.
Ilmselt oli see mõttekäik siiski liiga paranoiline, vähemalt täna. Aga pole ilmselt võimatu, et aastate möödudes on kuumaks kaubaks hoopiski need mobiilid, millega saab rääkida vaid teiste inimestega.

Sarnased artiklid