Tulevik on käes
04.06.2010

Kui aastad tagasi piisas taskutelefoni valides erinevate markide võrdlemisest, siis nüüd on ajad muutumas – oluline pole enam niivõrd mobiili bränd, kui hoopis see, milline operatsioonisüsteem seal peidus on. Sony Ericssoni uusimale multimeediamobiilile Xperia X10 annab supervõimed Android – hoogsalt tuntust koguv mobiilne tarkvaraplatvorm.

Xperia X10-ga võib teha pildi mis tahes objektist ja edasine näib ulmevaldkonda kuuluvat – kui fotole jäi visiitkaart, siis salvestub see kirjena mobiili aadressiraamatusse; kui oli tegemist triipkoodiga, saab kohe teada, mis tootega tegu; kui pildile jäi lihtsalt mingi ajakiri, tootekarp vms, siis leitakse selle kohta Google’ist infot. X10 võib vajadusel kehastuda milleks iganes – kitarrituuneriks, metallidetektoriks, loodiks, sammulugejaks, navigaatoriks jne. Aga tegelikult on vale „süüdistada” selles kõiges ainult Sony Ericssoni uut telefoni – sama võimekad on ka HTC, Samsungi, LG või Motorola mobiilid, mille südameks Android. Paralleeli saab tuua arvutimaailmaga – pole ju sisulist vahet, kas laual on Ordi, Microlinki või HP arvuti – kui tegemist on Windowsiga, toimivad samad rakendused ühtemoodi.

Mis on Android
Kui arvutimaailmas vastanduvad just OS X (Apple) ja Windowsi (Microsoft) platvormid, siis mobiilide seas on Android esimene operatsioonisüsteem, mis suudab iPhone’i OSile rohkem kui väärilist konkurentsi pakkuda. Üldistades saab öelda, et Androidis on õnnestunud ühendada iPhone’i kasutusmugavus ja Windows Mobile’i konfigureeritavus. Uus Android-telefon on nagu uus arvuti – ees on suhteliselt tühi koduekraan ning selle välimust saab kujundada täpselt nii nagu fantaasiat (ja aega) jagub. Androidmobiili esipaneelil on vähemalt kolm pärisnuppu: menüünupp (avab igas rakenduses seadete menüü), nupp „koju” (toob alati tagasi koduekraanile, jättes avatud rakenduse taustal tööle) ja nupp „tagasi” (läheb alati mis tahes valikus ühe sammu võrra tagasi). Ka süsteemi kasutusmugavuse osas tasub mainida paari väga geniaalset lahendust – kui libistada sõrmega ekraani ülaservast alla, rullub lahti n-ö teadetemenüü (notifications). Selles on info kõigest olulisest, mida telefonil teatada on – kas on lugemata sõnumeid, e-maile, vastamata kõnesid jne. Kui sama liigutust teha ekraani altservast suunaga üles, libiseb lahti rakenduste valik. Rakendusi saab koduekraanile lisada samuti lihtsalt – piisab pikemast vajutusest ikoonil, peale mida avaneb koduekraan ning valitud rakenduse saab paigutada sinna kuhu vaja.
Olulise osa Androidi personaliseerimisest moodustavad n-ö widgetid – koduekraanile lisatavad abimehed, nagu kalender, ilmateade, kell jt. Nende valimiseks piisab samuti pikemast vajutusest koduekraanil ja avanevadki vastavad valikumenüüd. Koduekraane on tavaliselt mitu – või oleks õigem nimetada seda üheks laiaks „töölauaks”, mida saab sõrmega vasakule-paremale libistada. Kui lai see on, oleneb tootja tõlgendusest – näiteks HTC pakub kuni seitset mobiiliekraani laiust, X10 aga kolme. Sarnaselt iPhone’iga on Android algusest peale disainitud näpuga ohjamiseks, see tähendab et kirjapulka nimega stiilus pole vaja. Nii on kõikide Android-mobiilide ekraanid nn mahtuvusliku puutetuvastusega, mis tagab palju parema täpsuse, aga eelduseks on ekraani puudutamine just nimelt palja näpuga, mitte kinda või mis tahes muu asjaga.
Vaatamata Android-mobiilide ühisele „mõistusele”, on erinevate tootjate isendid siiski veidi erinevad. HTC on oma telefonides Androidi palju personaliseerinud – see puudutab koduekraanide käitumist, n-ö süsteemirakenduste välimust (nagu sõnumite haldamine, e-post jne) ja widgeteid. HTC on oma kasutajaliidese nimetanud Sense UI-ks ja see lisab tõesti Androidile täiendavat jumet.
Nii nagu Windows Mobile’il või Symbianil, on ka Androidil täisväärtuslik multitasking. See aga nõuab kasutajalt veidi teadlikumat suhestumist oma mobiilse sõbraga – on väga tõenäoline, et Android-mobiili koduekraanile tagasi siirdudes jääb rakendus taustal tegelikult käima ning tulemuseks on kiiresti tühjenev aku ja töömälu täitub kiiresti. Selle vastu aitavad erinevad rakendused, millest juttu Android Marketi veerus.
Üks Androidi võtmeomadustest on seotus erinevate veebipõhiste teenustega – nagu Gmail, Picasa, Facebook jt. See tähendab, et Android-telefon küsib kõigepealt Google’i (ja teiste) konto(de) andmeid ning „imeb” neist telefoni kõik vajaliku, sidudes selle omavahel – kontaktide info, pildid jne. Samuti on edaspidi võimalik infot sirvida kontaktipõhiselt – see tähendab et vaadates oma tuttava kontaktkirjet, näeb seal ka temaga vahetatud sõnumeid, e-kirju jne.
Xperia X10 – kas lõpuks õnnestumine?
Sony Ericssoni tee nutitelefonide maastikul on olnud käänuline – firma on eksperimenteerinud pea kõikide tarkvaraplatvormidega, aga ikka ja jälle võis uute mudelite kohta öelda: „tahtsime parimat, aga läks nagu alati”. Süüdi on selles olnud just konarliku kasutusmugavusega tarkvara, nagu näiteks Xperia X1 puhul Windows Mobile või Satio puhul Symbian. Xperia X10 on firma esimene Android-mobiil ja tehnilised andmed reedavad, et Sony Ericsson end (järjekordselt) tagasi ei hoidnud – protsessoriks hetkel kiireim 1 GHz Snapdragon, lisaks tippresolutsiooniga (854 x 480) laiekraan, 8 Mpx kaamera ja olemas kõik vähegi mõeldavad sensorid-andurid-andmesidevõimalused.
Kui HTC panustab just kasutajaliidese lihvimisele, siis X10 puhul reklaamis Sony Ericsson kahte rakendust – Timescape ja Mediascape. Esimesega saab hallata kõiki sündmusi (kõned, sõnumid, e-kirjad, pildid, video jne) n-ö ajapõhiselt – need kuvatakse graafilistes tulpades, mida saab sõrmega kiiresti sirvida. Mediascape organiseerib multimeediat (muusika, fotod, videod) – näiteks on võimalik siduda mobiiliga tehtud fotod vastava isikuga (kui see on telefoniraamatus) ning edaspidi tunneb mobiil näo juba pildilt automaatselt ära ning lisab ka nime – vähemalt teoorias. Need nimelised fotod on loomulikult nähtavad ka vastava kontaktikirje juures. Erinevat tüüpi kirjete (kontaktid, pildid, muusika) juures olevale ∞-märgile vajutades saab sirvida-otsida kõikvõimalikku täiendavat infot – näiteks oma muusikakogust lugusid kuulates saab kohe uurida ja vaadata, mida leidub valitud artisti (või loo) osas Youtube’is. Fotosid saab grupeerida nii kuupäeva kui ka koordinaatide järgi. Just Timescape ja Mediascape on „süüdi” selles, et X10s on kasutusel suhteliselt vana Androidi versioon 1.6 – mõlema rakenduse seotus OSiga on suur ja nende viimistlemine võttis piisavalt kaua aega, nii et vahepeal jõuti juba mitu uuemat Androidi versiooni ringlusse tuua. Siiski, sügisel lubatakse ka X10le tarkvarauuendust (Android 2.2).
X10ga päris põhjalikult tutvust teinuna võin igatahes öelda, et Sony Ericsson oli seekord tõesti oma lubaduste kõrgusel – tegemist on väga veenva seadmega, nii vormilt kui sisult. Kui millegi kallal norida, on selleks aku nigel vastupidavus – eks siin on oma osa kiirel protsessoril ja suurel ekraanil. Lisaks X10le on kohe-kohe poodidesse jõudmas kaks pisemat-odavamat versiooni: X10 Mini ja lahti libistatava klaviatuuriga X10 Mini Pro.

Sarnased artiklid