Trikiratas lume tarbeks
01.01.2009

BMX-jalgratturid on tänaseks oma olümpiadebüüdi teinud ning lätlastel on sel ajal koguni oma olümpiavõitjagi. Kuna aga talvel enamik BMXi sõitjaid oma harrastusega tegeleda ei saa, on välja mõeldud talvine variant – SMX.

Lühend SMX toob silme ette rattamaailmast tuttava BMXi ja sisuliselt ongi tegemist trikiratturitele mõeldud talvise asendusega. Lisaks BMX-sõitjatele sobib selline sõiduvahend igati ka MTB-ratturite ning isegi tsiklimeeste talviseks harjutusvahendiks.
Esimesed selletüübilised sõidukid ilmusid suusamägedele kolm aastat tagasi, nüüdseks on jõutud nii kaugele, et toimub võistlusigi. Tõsi, seni on neid korraldatud peamiselt demonstratsioonsõitude korras – kuna ala on veel niivõrd noor ning nii sõiduriistu kui sõitjaid vähe. Aga muidu saab SMXiga teha enam-vähem samu asju mis BMXigagi – kõikvõimalikke hüppeid, saltosid jne – võimalik, et näeme SMXi kunagi sarnaselt BMXiga samuti olümpiamängudel.
Esimese tunnustuse sai SMX, kui Norra firma North Legion toodetav Merc võitis ISPO (International Sport Product Organisatsion) parima uue talvespordiks mõeldud toote auhinna.
Snowbike pole iseenesest eriti uus asi, kuid seal istutakse raamil, suusad on aga mitte sõiduvahendi all, vaid hoopis sõitja jalas. Järgmine aste on snowscoot – põhimõtteliselt on raamile kinnitatud alla kaks lumelauda, juhtraud on sarnane ratta omaga, istuda ei saa (sisuliselt on tegu püstise sõiduasendiga kelguga).
Merc erineb märkimisväärselt teistest nn snowbike’idest, siin on mõeldud nii kaalu, juhitavuse kui ka sõitja turvalisuse peale. Paraku kajastub see ka hinnas, 1050 eurot ehk ligi 16 500 krooni pole just vähe… Analoogiat tuleb siinkohal otsida just jalgrattamaailma kallimast otsast – alumiiniumsulamist kerge ja jäik raam, amortisaatorid, mille hinnatase on umbes 3000 kr/tk, juhtraud, käepidemed, suusad jpm – nii see hind kokku tulebki.
Sõiduki esiots on sisuliselt identne jalgratta omaga ning siin on lihtne oma sõidukit rattasõlmedega „tuunida”. Tagumise osa konstruktsioon on aga hoopis keerulisem ja see ongi peamine, mille poolest Merc kõikvõimalikest muudest väliselt sarnastest sõiduriistadest erineb. Mainimist väärib eelkõige patenditud kallutussüsteem, mis võimaldab ka suurelt kiiruselt väga ruttu seisma jääda (pidureid ju sarnaselt mäesuuskadega ei ole!). Aga eks suuresti ole praegu, mil tegu uue ja eksklusiivse asjaga, selles hinnas omajagu ka n-ö õhku – nagu ikka uute asjadega (á la iPhone), mille omamine on lihtsalt prestiižne.
Esialgu on SMX hakanud levima peamiselt suusakeskuste rendiosakondades – neid kohtab nii Kanadas, Norras, Rootsi kui ka Soomes. Suusakeskustes kutsub SMX esialgu esile vastakaid arvamusi – lubada või mitte? Omaette probleem on ka selliste riistapuudega mäkke saamine, sest kaugeltki kõik tõstukiväravad pole sobivat mõõtu. Samas on Merc ise konstrueeritud nii, et ta sobib pea igat konstruktsiooni tõstukiga – nii et kui juba piletiväravatest läbi, on mägi avatud!
Eesti esimene Merci omanik Ingvar Neumann märkis, et kui mõne aasta eest tundus see toode tallegi nn ühepäevaliblikana, siis nüüd leiab ta, et SMX võib vabalt tõusta mäesuuskade ja lumelaudade kõrvale.

Sarnased artiklid