Trabandil täitus pool sajandit
10.11.2007

Pool sajandit tagasi, 8. novembril 1957, alustati Saksa Demokraatlikus Vabariigis Trabantide tootmist. Siis ei osanud keegi arvata, et naljakas tossav väikeauto jääb tootmisse enam kui 30 aastaks ning Trabi elab üle ka Saksa DV enese.

Trabant on kahtlusteta üks sotsialismiajastu sümboleid (tõsi, mitte NSV Liidus, kus oma autotööstuse toodanguga rahulduti). Enne Teist maailmasõda tootis Audi asutaja August Horch Saksamaal Zwickaus omanimelisi luksusautosid (muide, väga esinduslik valik Horche on väljas Riia automuuseumis), kuid pärast sõda jäi Zwickau Ida-Saksamaa poolele ning kommunistlik Saksa DV hakkas samades ruumides tootma oma väikeautosid Das Klein Wonder F8 ja P70. Esimene auto valmis IFA nime saanud tehases 1949. aastal ja kandis nime F8 Saloon, Trabandi nimi võeti kasutusele 1957. aastal.
Trabant P50st (jõuallikaks kahesilindriline 500 cm3 mootor, millel võimsust 18 hj) sai peagi Saksa DV “rahvaauto”. Muide, esimene Trabant kandis lisanime Sputnik ja ega ka trabant ise tähenda saksa keeles midagi muud kui kaaslast, täpselt nagu ka venekeelne sõna sputnik. Aasta oli siis 1957 ning vaid kuu aega varem oli esimene Sputnik maailmaruumi jõudnud.
Tehniliselt oli tegu igati ajast ja arust sõidukiga – kahetaktilised mootorid olid autodel sama hästi kui ajalugu juba Trabandi tootmise algusaastatel, rääkimata üheksakümnendate aastate algusest, mil nende tootmisele joon alla tõmmati. Kuid viis aastakümmet tagasi ajas Trabant oma asja ära – tema mahutavus oli tolle aja olusid arvestades piisav, auto oli kompaktne, kerge ja mis väga tähtis – lihtne remontida.
Saksa insenerid ise arvestasid Trabandi tootmisajaks kuni 10 aastat ning seepärast töötati aastate jooksul välja mitmeid märgatavalt kaasaegsemaid prototüüpe (mõnda neist saab tänapäeval näha Saksamaal Dresdeni transpordimuuseumis). Rahapuudusel ükski neist tootmisse siiski ei jõudnud ja kui näiteks Tšehhoslovakkias toodetud Škodad uuenesid pidevalt ning neid õnnestus ka välismaale müüa, siis Trabandid jäid sisuliselt samaks kuni tootmise lõpuni.
Põhimudeleid oli läbi Trabandi ajaloo kaks – aastatel 1957–1962 toodetud P50 ja aastatel 1963–1991 konveieril püsinud P60. Mõlemal juhul oli jõuallikaks väike jõuetu kahetaktiline bensiinimootor, millel võimsust sõltuvalt modifikatsioonist veidi alla või üle 20 hj. Mingist dünaamikast sel juhul rääkida muidugi ei saanud – 100 km/h saavutas selline “kiire” sõiduk enam kui 20 sekundiga ning auto lõppkiiruseks märgiti esialgu 95 km/h, hiljem paranes see näitaja siiski juba kolmekohalise arvuni (seda vaatamata auto kergusele – et Saksa DV-l terasega laiutada ei olnud, ehitati Trabant suures osas plastist!).
Omaette jutt on Trabandi mõju keskkonnale. Ehkki kütusekulu oli keskmiselt 7 l/100 km, paiskas üks Trabi oma summutist sama palju saasta, kui seda teevad 5–7 tänapäevast sõiduautot. Tõsi, et Trabandi ehitamisel kasutatud Duroplast oli toodetud korduvkasutatavatest materjalidest, siis selles osas oli tegu küll üsna eesrindliku sõidukiga.
Kaheksakümnendate aastate lõpus jõuti Trabantidele paigaldada ka VW Polo 1,1liitriseid mootoreid (mudelinimeks Trabant 1,1). Auto tegi läbi mõningad uuendused – muudeti ka vedrustust ning tulesid –, kuid selleks ajaks kui uuenenud Trabant 1990. aastal tootmisse jõudis, oli selge, et tema aeg on ümber (selleks ajaks oli otsustatud ka Saksamaade taasühinemine).
Trabantide tootmine lõppeski 1991. aastal, s.o kaks aastat pärast Berliini müüri langemist. Selle ajaga oli toodetud enam kui 3 miljonit autot, kuid siiski oodati Saksa DVs aastaid autoostujärjekordades, et saada kahetaktilise lärmaka ja tossava mootori ning plastkerega väikeauto õnnelikuks omanikuks. Nagu ka NSV Liidus (seega ka Eestis), nii polnud ka Saksa DVs võimalik autot kohe osta. Seega oli auto kallis varandus ja seda hoolsamalt teda hoiti – polnud ju uut kuskilt võtta. Nii teenisid Trabandid oma omanikke sõna otseses mõttes aastakümneid ning kasutatud autod maksid enam kui uued (erinevalt uutest olid neid ju võimalik kohe osta)!
Üheksakümnendate aastate teises pooles jõudsid maailma automeediasse mitmeid teateid Trabandi tootmise taasalustamisest… Usbekistanis ja Lõuna-Aafrikas! Teadeteks need jäidki – Usbekistanis valmis vaid üks auto ning usbekid hakkasid Trabandite asemel hoopis Daewoosid kokku panema (neid toodetakse siiani). Ka LAVi idee jäi jutu tasandile – ehkki vahepeal räägiti plaanist viia Trabant Lõuna-Aafrika turule ning hakata teda seal müüma AfriCari nime all!
Trabant pole unustatud tänagi. Tänavusel Frankfurdi autonäitusel demonstreeris Saksamaa mudelitootja Herpa uut Trabi mudelit. New Trabi eksisteerib täna küll vaid mõnekümne sentimeetri pikkusena ja tõsistest tootmisplaanidest vähemalt praegu rääkida ei saa.

Sarnased artiklid