Toorelt parim
Olavi Kärsna
01.11.2006

Digitaalsete peegelkaamerate lai levik on kaasa toonud piltide RAW-formaadis mälukaardile salvestamise populaarsuse kasvu. Selle formaadi kasutamine nõuab küll hiljem pisut enam aega arvuti taga, annab aga parema lõpptulemuse saavutamiseks rohkem võimalusi.

Kaamera fotoelement ise ei saa aru, mida ta maailmast läbi objektiivi näeb ja kuidas peab seda edasi andma. Element koosneb valgustundlikest punktidest – pikslitest. Pikslile langev valgus tekitab selles pinge, millel pole jällegi automaatselt mingit spetsiifilist tähendust. Elektroonika peab sellele mingi tähenduse andma, ja sellega kaamera pildiprotsessor tegelebki.
Pikslid registreerivad tegelikult ainut halltoone, värvid saab nendest kätte lähestikku asuvate pikslite pingeid teatud moel interpoleerides, seejuures nende kohal asuvate värviliste filtrite tooni arvesse võttes. Selle tulemusena jagatakse osa värviinformatsioonist pikslite vahel ära, mis vähendab pildi maksimaalset võimalikku teravust. Nii et interpoleeritud pilti on kindlasti vaja teravamaks muuta ning kindlasti ka selle kontrastsust tõsta, muidu ei kõlba see vaadata. Igasugusele elektroonikale on omane ka omamüra. Niisiis sensorist kõlbliku digitaalse värvipildi kättesaamine pole üldse lihtne ülesanne.
Kuigi kaameratel on nii teravuse kui kontrastsuse (ja ka värviküllastuse) reguleerimise võimalus, toimub suur osa pildi korrigeerimisest kasutaja seadete toimimislävest allpool ja kasutajal on võimalik ainult viimase lihvi andmine.

Igal firmal omad failid
Kõikide digipeegelkaameratega ja kõige kallimate digiaparaatidega on võimalik pilti salvestada lisaks tavapärasele JPEG-(või TIFF-)vormingule ka RAW-nimelises vormingus. Sõna iseenesest tähendab inglise keeles toorest, pildifaili puhul muutmata pildiinfot universaalsesse graafikafaili formaati viimist.
Universaalsetest tarkavara poolt tunnistatavatest pildifailide formaatidest on kaamerates kasutusel JPEG, harvem ka TIFF. Neid tunnevad kõik pilditöötlusprogrammid ja ei ole vahet, millise kaameraga pilt on tehtud. RAW on aga tegelikult asja üldnimetus, igal firmal on oma toorfailide jaoks spetsiifiline kolmetäheline nimelaiend: Nikonil .NEF, Pentaxil .PEF, Canonil .CR2. Eri firmade toorfailid ei sobi omavahel kokku ja ka ühe firma erinevate kaameramudelite sama laiendiga failid on erinevad. Hetkel pidavat maailmas kasutusel olema 170–200 erinevat RAW-failiformaati.
Adobe on välja töötanud universaalse toorfaili formaadi .DNG, mis äraseletatuna tähendab digitaalset negatiivi. Esimese kaamerana pakub selle salvestamise võimalust Pentaxi uus 10D (ja loomulikult Samsungi analoog).
Toorelt mälukaardile salvestatud pildifail tuleb edasiseks kasutamiseks arvutis kõigepealt universaalsesse vormingusse muundada. Miks mitte lasta seda siis kaamera pildiprotsessoril teha ja mitte hakata ise jändama arvuti ja spetstarkvaraga?

RAW tähendab pildistamise jätkamist arvuti taga
Kaameras valmis tehtud JPEG- või TIFF-fail on nagu ilmutatud negatiiv. Sellelt pilte tehes saab pilditöötlusprogrammidega üht-teist muuta, aga need võimalused on piiratud. RAW-fail on aga nagu pildistamise jätkamine arvutis: konverteerimise tarkvaras saab sujuvalt muuta eelkõige valgustatust ja värvitasakaalu, vähendada pildimüra ning enamasti reguleerida eraldi ka tumedate ja heledate alade detailide eristamist. Eriti oluluine on see viimane, sest heledate kohtade n-ö tühjakspõlemine on digipildistamise üks suuremaid probleeme. Lisaks interpreteerivad erinevad konverteerimisprogrammid toorfailides olevat informatsiooni veidi erinevalt. Mõnega saab pildist natuke rohkem pisidetaile kätte kui teisega, erinevusi on ka värvitoonide tõlgendamisel.
Kaamera pilditöötlusprotsessoris kasutatav toore andmehulga töötlemise algoritm on enam-vähem fikseeritud ja väga suuri muutusi sellesse edaspidi tarkvarauuendustega teha ei õnnestu. Arvutil on palju rohkem arvutusvõimsust ja mälu. Seepärast on arvutites töötava tarkvara konverteerimisalgoritmid enamasti keerukamad kui kaamerates kasutatavad.
Kaamerates on võimalik pildi parameetreid reguleerida, aga JPEG või TIFF on ikkagi aparaadi pildiprotsessori poolt lõplikult vormistatud. JPEG on lisaks kadudega pakkimine. Siin jäetakse pildi kirjeldamise informatsioonist ära see osa, mis nägemismeelt vähem mõjutab, et tunduvalt väiksema faili mahu juures väheneks tajutav kvaliteet võimalikult vähe. Samal kombel petab kuulmismeelt MP3-pakkimine. Internetiajakirjades on palju kaamerate teste, millest on näha, et RAW-konverteriga on võimalik pildist välja meelitada rohkem, kui seda on kaamera poolt salvestatud JPEG-failis.
TIFF on faili suure mahu tõttu nüüdseks kaameratest praktiliselt kadunud, arvutis konverteerides annab aga kõige parema kvaliteedi ikka pakkimata TIFF.
Kuna JPEG-fail on väiksem kui RAWi oma, siis mahub neid mälukaardile rohkem. Pakitud faili suurus sõltub pakkimisastmest, aga nii pakitud kui pakkimata faili suurus sõltub digipildistamisel ka sellest, mida pildistati: rohkem detaile ja värve tähendab natuke suuremat faili, ja vastupidi. Näiteks 10 miljoni piksliga Nikon D80 toorfaili suuruseks lubab tootja keskmiselt 12,4 MB ja parima kvaliteediga JPEG-failile 4,8 MB.

Tarkvara
RAW-faile salvestava kaameraga on nende töötlemiseks alati kaasas mingi tarkvara, mis tunneb enamasti ka sama firma varasemate aparaatide tehtud faile. Digikaamerate RAW-failidega on nimelt nii, et neid töötlev tarkvara peab tundma konkreetset kaameramudelit.
Canon EOS 5D ja 30D-ga kaasasolevast tarkvarast oskab RAW-faile töödelda nii failihaldusprogramm ZoomBrowser kui fototöötluseks mõeldud Digital Photo Professional. Kumbki teeb seda aga omal moel ning tulemused on erinevad. Nikonitega on püsivalt kaasas toorfailide konverteerimise kõige elementaarsem programmike, mis ei võimalda mingeid seadeid. Kõrgema taseme Nikon Capture tuleb aga juurde osta, kaameraga on kaasas ainult piiratud aega toimiv prooviversioon.
Aga on mitmeid firmasid, mis müüvad eraldi konverteerimisprogramme. Fotoalases interneti- ja trükitud ajakirjanduses esinevad nendest nn kolmanda osapoole programmidest sagedamini Capture One (firma Phase One), Bibble (Bibble Labs) ja Silkypix Developer Studio (Ichikawa Soft Laboratory). Silkypixist on saadaval ka tasuta variant, millel osa tasulise variandi seadeid ei tööta ja töötavate (need peamised) valik ei ole sujuv, vaid astmeline. Sujuvalt saab selles valida ainult särikompensatsiooni. Capture One ja Bibble on mõlemad saadavad kahes tasulises variandis: kergem/odavam ja täismäng.
Kuna RAW-faile kasutatakse järjest rohkem, on ka kaameratootjad hakanud kaameratega kaasa pandavasse tarkvarasse tõsisemalt suhtuma. Pentax loobus ise pusimast ja ostis litsentsi Ichikawalt, Silkypixi mootorit kasutab ka Sony. Elukutselised piltnikud aga kasutavad mitut konverterit: ühele pildile sobib paremini üks, teisele teine.
Maailma populaarseim pilditöötlustarkvara Adobe Photoshop (ja PS Elements alates versioonist 3) sisaldab samuti RAW-failide konverteerimise programmikest Adobe Camera Raw. Elementsi variant on loomulikult nuditud. Kaks aastat pakkus suurepärast tasuta konverteerimisprogrammi RawShooter Essentials firmalt Pixmantec, aga sel kevadel ostis Adobe Pixmanteci aktsiad ära.

Google’i tasuta Picasa sisaldab samuti RAW-konverterit, aga see võimaldab tulemust salvestada ainult JPEG-vormingus. Väga hea pildi annab tasuta Raw Therapee. Selle autori Dave Coffini algoritmi edasiarendustel pidavat põhinema suurem osa tasulisest konverteerimistarkvarast. Raw Therapee sündis algselt Linuxile kirjutatud ja heaks osutunud tasuta tarkvara Windowsi jaoks kõlblikuks tegemisest.

Lisainfot leiad ajakirjast.

Sarnased artiklid