TM testib - suverehvid
Jukka Antila
01.04.2015

Vahel võib kuulda mõnda sugugi mitte odava auto omanikku päris tõsise näoga arutamas, et ega suverehvidel mingit vahet ole – suveilmaga saavad hakkama kõik, mis musta värvi ja ümmargused, nii et vabalt võib valida kõige odavama. Siiski, tõsise saju kätte jäädes või ohuga vastamisi olles osutub rehvivalik oluliseks.

 

Apollo Alnac 4G

Barum Bravuris 3 HM

Continental ContiPremiumContact 5

Dunlop Sport Blu Response

Firestone Firehawk TZ300

Goodride Sport SA-37

Goodyear Efficient Grip Performance

Hankook Ventus Prime 2

Kumho Solus HS51

Landsail LS 588 UHP

Michelin Primacy 3

Nankang Econex NA-1

Nokian Hakka Blue

Pirelli Cinturato P7 Blue

Vredestein Sportrac 5 Giugiaro

 

Testiauto: Volkswagen Golf

Rehvimõõt: 205/55 R 16

 

Märjal teel on pidamine oluliselt kehvem kui kuival. Meie märja asfaldi katses pidurdati kiiruselt 80 km/h ABSi maksimaalse tõhususega kasutades, ehk siis püüti auto nii kiiresti pidama saada kui võimalik. Parima ja halvima pidurdusmaa erinevus oli seitse meetrit. Kui pikemalt ei mõtle, võib tunduda, et ega see vahe nii suur olegi. Kui ootamatu takistuseni on piisavalt pikk maa ja otsasõitu õnnestub vältida, siis pole tõesti vahet, kas peatuda meeter varem või hiljem.
Nende seitsme meetri peale võiks aga ka teise nurga alt vaadata. Kui parimate rehvidega auto sai napilt enne takistust pidama, oli kehvematega pidurdades kiirus veel pisut üle 30 km/h. See on aga kiirus, mis kokkupõrke korral autot kõvasti kahjustab ja ohus on ka autosviibijad.
Ent maanteel, kui kiirus on 120 km/h? Parimate rehvidega kulub pidurdamiseks peaaegu 80 meetrit. Oletades, et sellest parasjagu jätkus, sõidab kehvema rehvi valinu tõkkesse sisse kiirusega 50 km/h. Pidurdamiseks vajaliku pikipidamise osas on seega päris suured erinevused ja tasub kaaluda, mis mõte on kehvema ostmisel, kui isegi hinnas suurt vahet ei ole.

Vesiliu oht
Vesiliug tekib siis, kui rehv ei suuda piisavalt kiiresti vett kummisegu ja asfaltpinna vahelt kõrvale tõrjuda, vaid rehvi alla jääb veekiht. Otsustav tähtsus on vesiliu tekkimisel auto kiirusel. Kui sõita sama kiirusega, kuid eri rehvidega, hakkab rehvi muster määrama, kuidas rehv teele kogunenud veega hakkama saab.
Kui vett ei ole liiga palju ja satutakse ohtlikku olukorda, on pidamine muidugi halvem kui kuival asfaldil, kuid enamasti siiski piisav, et auto takistusest kõrvale suunata. Kui aga tekib vesiliug, ei ole auto enam üldse juhitav, vaid liigub otse nagu kelk, ükskõik siis, kas rooli keerata või mitte.
Kõige suurem on oht rööpassesõidetud teel, kui rööpad on vett täis kogunenud. Siledal teel ähvardab vesiliug rohkem kulunud rehvidega, aga tugevas vihmas võivad pidamise kaotada ka uued rehvid.

Juhitavuse probleemid
Rehvi pidamise mõõtmine on suhteliselt lihtne. On vaja täpseid aparaate pidurdusmaad ja ringiaega mõõtma ning kelle arvud tulevad väiksemad, see ongi võitja.
Parim pidamine on rehvi jaoks kiiduväärt omadus, kuid mitte ainus turvalisuse tagaja. Pidamist on tarvis, kuid ka rehvi juhitavusega peab kõik korras olema. Pidurdusmaa mõõtmise ajal juhitavus kaasa ei mängi, küll aga siis, kui ootamatus olukorras on vaja kiiresti suunda muuta, lisaks veel samal ajal pidurdades. Sel juhul pannakse rehvi võimed juba tõsiselt proovile.
Rehvilt eeldatakse rahulikku käitumist argioludes ja kuulekust ohuolukordades – ka siis, kui rooli taga pole elukutseline võidusõitja. Rehv peab minema sinna, kuhu juht rooli keerab, ning seda ka siis, kui rooli keeratakse liiga palju, liiga kiiresti või tehakse mingi muu juhtimisviga.
Rehv on alajuhitav, kui auto kipub kuulekalt kurvi minemise asemel otse edasi liikuma. See võib toimuda siis, kui juht keerab rooli liiga palju või samal ajal pidurdab. Põhimõtteliselt on kerge alajuhitavus rahuliku ja turvalise rehvi omadus, ent kui auto üldse enam rooli ei kuula, siis on pahandus majas.
Ülejuhitavus on rehvi jaoks aga veel ohtlikum iseloomujoon. Kiiret reageerimist nõudvas olukorras ja juhtimisvigade tagajärjel kaob siis tagarataste pidamine ning auto tahab kurvis või möödumisel külge ette keerata. Halvemal juhul toimub see välkkiirelt ja hoiatuseta ning nii käituvale rehvile ei saa head hinnet anda, olgu muud omadused kui tahes head.
Paremad testis osalenud rehvid on suurepärase juhitavusega, hoiavad suunda, käituvad rahulikult ja säilitavad kõik omadused ka ohuolukordades. Kehvemate rehvide puhul on möödumiskatse läbimine aga pigem õnneasi ja isegi elektroonilised abimehed jäävad juhtimisega hätta.

Kompromisside kunst
Rehvide arendustööga tegelevate inseneride ja keemikute ees seisev ülesanne on ühest küljest põnev, ent samas ka paras peavalu. Teoreetiliselt saaks rehvi iga omadust arendada suurepäraseks. Tegelikult tähendab aga ühe omaduse parandamine, et see tuleb millegi muu arvelt. Ikka ja alati on hea rehvi valmistamine kompromisside kunst.
Hea pidamine märjal teel tähendab probleeme veeretakistuse vähendamisel; kindel juhitavus eeldab rehvilt tugevat ehitust ja kõva kummisegu, mis võivad aga vähendada sõidumugavust. Lisaks ei tohiks tootmiskulud liiga suureks minna, et rehvi saaks müüa konkurentsivõimelise hinnaga.
Üksikute omaduste võrdlemise asemel tasuks kasutajal vaadata erinevate omaduste summasid, selleks me nii palju võrdluskatseid teemegi. Iga rehvivalmistaja võib suhteliselt kergesti paar omadust tipptasemele timmida ja neid siis oma reklaamides kasutada, tegelike oskuste tunnuseks on aga see, et kõik omadused oleks üheaegselt heal tasemel.
Selliseid rehve oli testis rõõmustavalt palju. Leidus aga ka ebaühtlaste omadustega tooteid ja nende puhul tuleks enne ostmist hoolega kaaluda, kas puudused on ikka nii tähtsusetud, et neid lihtsalt ignoreerida.
Päris kõlbmatuid rehve õnneks ette ei tulnud, aga kehvemad jäävad parematest sedavõrd palju maha, et odav hind on ainus, millega nende ostmist saaks põhjendada. Siiski, turvalisus pole asi, mille pealt kokku hoida. Paremate rehvide puhul pole aga põhjust karta, et need raskel hetkel alt veaksid.

Katsekirjeldused

Pidurdamine märjal ja kuival
Katse käigus pidurdati märjal ja kuival asfaldil. Märjal teel registreeriti pidurdusteekond kiiruselt 80 km/h ja kuival kiiruselt100 km/h. Märjal pidurdamist korrati teistsuguse temperatuuriga päeval, tulemus on kahe katse keskmine. Rehvi temperatuur võib pidurdusteekonda oluliselt mõjutada.

Külgpidamine märjal asfaldil
Rehvi pidamist hinnati erinevate kurvide, tõusude ja laskumistega ringrajal, mida pidevalt kasteti. Ringiaeg kajastab rehvi pidamist erinevates tingimustes.

Vesiliug
Vesiliu tekkimist uuriti veega kaetud pinnal kiirendades, mõõtes kiirust ja veorataste libisemist. Iga rehvi jaoks leiti kiirus, mille puhul kiirendus lõppes, sest rehv oli täielikult kaotanud kontakti teega.

Juhitavus märjal ja kuival
Rehvide juhitavust hinnati ringrajal tehtud katsete järel erinevate juhtide arvamuse põhjal. Arvestati rehvide käitumist kurvides, pidurdamisel ja äkilise möödumiskatse järel oma sõiduritta naasmisel. Kõige tähtsamaks peeti turvalisust ja loogilist, üllatustevaba käitumist.

Müra
Rehvimüra hinnati kahe juhi subjektiivse arvamuse põhjal, samuti mõõdeti seda erinevatel kiirustel. Oluliseks peeti müra tooni ja selle häirivust; hinne saadi mõõdetud mürataseme ja selle subjektiivse häirivuse keskmisena.

Mugavus
Sõidumugavust hinnati kehvas seisukorras teel, kuhu oli tehtud auke ja ebatasasusi veel lisaks. Mugavust hinnati nii juhi kui tagaistmel reisija seisukohast.

Veeretakistus
Veeretakistust mõõdeti laboritingimustes trumlil, nagu see on ette nähtud ka eurosertifikaadi saamiseks. Trumlil saadud koefitsient on ümber arvutatud kütusekuluks.

Mõõtmised ja arvutused
Kõigi mõõtmiste juures kasutati RaceLogic VBox seadmeid, mille töö põhineb GPSi kasutamisel. Nii saab arvutada pidurdusteekondi ja ringiaegu; vajaduse korral saab lisada täiendavaid andureid. Kasutati referentsimeetodit – lisaks testitavatele rehvidele oli veel üks rehvikomplekt, millega katsed regulaarselt läbiti. Kui referentsrehvide tulemus oli muutunud, sai testitavate rehvide tulemust selle põhjal täpsustada. Vesiliu ja pidurdamise katsetel loodi tingimused, et kõigi rehvide puhul toimuks katse täpselt samas kohas.

CONTINENTAL Conti PremiumContact 5

Continentali pidamine on igasugustes tingimustes ühtlaselt hea. Märjal teel on rehv kindel ja usaldusväärne ega üllata juhti. Continental saab vesiliuga kenasti hakkama ja pidurdusmaad on lühikesed
Kuiva ilmaga käitub Continental rahulikult. Rehv reageerib roolile kiiresti, aga mitte liiga äkiliselt. Möödumiskatsel säilib tagarataste pidamine.
Continental on mugav ja vaikne rehv, kuid kvaliteetrehvi kohta on veeretakistus suurevõitu.

HEA
Pidamine märjal ja kuiva asfaldil
Juhitavus kõigis oludes
HALB
Veeretakistus
9,5

NOKIAN Hakka Blue

Nokian on märjal teel suurepärase juhitavusega. Pidamine on hea nii piki- kui külgsuunas ning juhitavus ja pidamine säilivad ka ohuolukordades.
Kuival teel kuulab Nokian täpselt rooli ja tagarattad säilitavad pidamise ka äkilistel suunamuutustel.
Nokian on mugav ja vaikne rehv ning selle veeretakistus on väike.

HEA
Juhitavus märjal teel
Müratase ja veeretakistus
HALB
Keskpärane pidurdamine kuival asfaldil
9,3

PIRELLI Cinturato P7 Blue

Märjal teel jääb Pirelli parimatele konkurentidele pisut alla. Täpne juhitavus ja rahulik käitumine on abiks ohuolukordade lahendamisel.
Kuival teel on Pirelli suurepärane. Möödumiskatsel on reaktsioon kiire ja kindel, ka tagarataste pidamist on lihtne säilitada.
Pirelli veeretakistus on eriti väike ning müratasemele ja mugavusele pole midagi ette heita.

HEA
Pidamine kuival asfaldil
Juhitavus
HALB

9,3

GOODYEAR Efficient Grip Performance

Goodyear on märjal teel lihtne ja kindel juhtida. Rahulik käitumine säilib ka ohtlikes olukordades.
Kuival teel jääb Goodyear pisut liiga aeglaseks, see tuleb esile kiiret reaktsiooni nõudvates ohuolukordades. Rehv käitub rahulikult ega üllata millegagi.
Goodyeari veeretakistus on testirühma väikseim ja lisaks on rehv ka eriti vaikne.

HEA
Veeretakistus
Pidamine märjal asfaldil
HALB

9,1

KUMHO Solus HS51

Kumho pidurdab märjal teel hästi ning paneb tublisti vastu vesiliu tekkimisele. Külgpidamine päris tipptasemel ei ole, aga käitumine jääb rahulikuks.
Möödumiskatsel reageerib rehv rahulikult, vahel liigagi aeglaselt, aga ka järskudel suunamuutustel võib olla kindel, et pidamine ei kao ootamatult.
Kumho on vaikne ja mugav, kuid veeretakistus on suur.

HEA
Pidurdamine märjal asfaldil
Rahulik iseloom
HALB
Veeretakistus
8,9

HANKOOK Ventus Prime 2

Hankooki pidurdusmaad on märjal teel lühikesed ja kurvides on kindel pidamine.
Möödumiskatse õnnestub kuival teel kindlalt. Rehv reageerib loogiliselt ja tagarataste pidamine säilib ka keerulistes oludes.
Hankooki müratase ja mugavus on head, aga veeretakistus kipub suur olema.

HEA
Pidurdamine märjal asfaldil
Rahulik iseloom
HALB
Veeretakistus
8,8

DUNLOP Sport Blu Response

Dunlopi pikipidamine on tubli keskmine, aga külgpidamine jätab soovida. Rehv reageerib kiiresti ja võitleb jõudsalt vesiliuga, kuid ohuolukordades on käitumine liiga äkiline.
Kuival teel on Dunlop hea ja täpne, möödumiskatsel reageerib rehv kiiresti ja vaoshoitult.
Dunlop on vaikne rehv ja selle veeretakistus on väike.

HEA
Veeretakistus
Käitumine vesilius
HALB
Keskpärane pidamine märjal teel
8,6

LANDSAIL LS 588 UHP

Landsaili tulemused on harvanähtavalt ebaühtlased. Pidurdamine on märjal asfaldil suurepärane, juhitavust ei saa aga kiita, rehv käitub närviliselt. Ohuolukorras reageerib rehv aeglaselt, vesiliug tekib aga kergesti.
Landsaili pidurdusmaad on lühikesed ka kuival teel. Reaktsioon jääb aga laisaks, külgpidamine pole piisav ja rehv ise paindub, nii et möödumiskatsel tekib raskusi.
Oma pehmuse tõttu on Landsail mugav, siludes tõhusalt tee ebatasasused.

HEA
Pidurdamine märjal ja kuival asfaldil
HALB
Juhitavus kuival teel
Käitumine vesilius
8,3

MICHELIN Primacy 3

Michelin on märjal teel hõlpsasti juhitav. Reakstioon on aeglasevõitu, kuid kindel ja juhitavus ei kao ka ohtlikes oludes. Pidurdusmaa venib aga pikemaks, kui kuulsa nime puhul eeldaks.
Kuival teel käitub Michelin rahulikult ja kuulab täpselt rooli. Kuival asfaldil on Michelini pidurdusmaa keskpärane.
Michelini mugavus ja müratase on keskmisel tasemel. Sama käib veeretakistuse kohta. Nii jääb ka koht paremusjärjestuses keskpäraseks, kuigi erilisi nõrkusi rehvil ei ole.

HEA
Rahulik iseloom
HALB
Keskpärane pidamine märjal teel
8,2

VREDESTEIN Sportrac 5 Giugiaro

Vredesteinil on suhteliselt hea pikipidamine, aga vesiliug tekib liiga kergesti. Rehv on kergesti juhitav ja reageerib täpselt, paraku kipuvad tagarattad möödumiskatsel pidamist kaotama.
Tavalistes oludes on Vredestein kuival asfaldil täpne ja kuulekas, aga möödumiskatsel, eriti oma ritta tagasi tulles saab tagarataste pidamine liiga ruttu otsa.
Mugavuse ja veeretakistuse poolest kuulub Vredestein keskmiste hulka. Rehvimüra kostab üle muude sõiduhäälte, kuid mitte häirivalt.

HEA
Juhitavus märjal asfaldil
HALB
Käitumine vesilius
Rahutu käitumine kuival teel
8,2

BARUM Bravuris 3 HM
Barum pidurdab märjal teel suhteliselt hästi ja iseloomult on rehv rahulik ka ohuolukordades, ainult et pidamist ei jätku. Ka vesiliug tekib liiga kergesti.
Kuiva ilmaga on Barum liiga laisk, takistustest möödumine edeneb aeglaselt ja ebakindlalt, külgpidamine küll säilib. Pidurdusmaa on kuival teel õnnetult pikk.
Veeretakistus on keskpärane. Teepinna ebatasasusi on sõidu ajal tunda ja rehvimüra kostab sisse, aga mitte ka väsitavalt valjusti.

HEA
Suhteliselt korralik pidamine märjal teel
HALB
Käitumine vesilius
Juhitavus kuival asfaldil
7,9

FIRESTONE Firehawk TZ300

Firestone’i pidurdusmaa venib pikaks, kuid rehvi käitumine püsib rahuliku ja loogilisena vähemalt nii kaua, kuni pidamise piiri pole ületatud. Sealt edasi kaob pidamine juba kiiresti ja juhitavus on vaevaline. Vesiliuga saab Firestone hästi hakkama.
Kuival teel on Firestone laisk reageerima ja pidurdamine on testirühma kõige kehvem. Möödumiskatse takerdub aeglase juhitavuse ja kehva pidamise taha.
Firestone on üsna mugav ja vaikne rehv. Veeretakistus on keskmisel tasemel.

HEA
Käitumine vesilius
HALB
Pidamine märjal asfaldil
Pidurdamine kuival asfaldil
7,6

GOODRIDE Sport SA-37

Goodride on rahutu iseloomuga ja raskestijuhitav. Pidamine on enam-vähem asjalik, aga ohuolukordades on pidamise piir väga õhuke. Just tagarataste pidamine saab ohuolukordades liiga järsult otsa.
Kuiva ilmaga on Goodride laisk reageerima. Juhtimist raskendab seegi, et tagarataste pidamine kaob äkitselt, möödumisel on see eriti ebameeldiv.
Goodride on vaikne rehv, kuid teepinna ebatasasusi on selgemini tunda kui kvaliteetrehvide puhul. Veeretakistus on kogu rühma suurim.

HEA
Suhteliselt korralik pidurdamine
HALB
Veeretakistus
Pidamise äkiline kadumine ohuolukordades
7,3

NANKANG Econex NA-1

Nankangi pidurdusmaad on märja ilmaga pikad ja külgpidamine kehv. Rehv reageerib aeglaselt ning nii esi- kui tagarataste pidamine kaob liiga kergesti. Vesiliuga tuleb Nankang päris hästi toime.
Kuival asfaldil on Nankang paremini juhitav ja ka pidamine on parem, aga möödumiskatsel jääb reaktsioon aeglaseks.
Nankang ei saa tee ebatasasuste silumisega hästi hakkama. Rehvimüra kostab selgesti sisse. Veeretakistus on keskmisel tasemel.

HEA
Käitumine vesilius
HALB
Pidamine ja juhitavus märjal asfaldil
Mugavus
7,3

APOLLO Alnac 4G

Apollo pidurdusvõime on rühma kõige õnnetum ja külgpidamises pole samuti midagi kiiduväärset. Möödumiskatsel hakkab rehv kergesti libisema, tagarataste pidamine kaob üllatavatel hetkedel. Ka vesiliug tekib kergesti.
Kuival teel käitub Apollo rahulikult ja loogiliselt, kuigi pidamine võiks parem olla. Möödumiskatsega saab rehv hakkama aeglaselt, kuid kindlalt.
Apollo on vaikne ja mugav ning veeretakistus on tubli keskmine.

HEA
Müratase
Mugavus
HALB
Pidamine ja juhitavus märjal asfaldil
Käitumine vesilius
7,2

Sarnased artiklid