TM testib: 55tollised telerid
Juha Nykanen, Heigo Ensling

Statistika ei valeta. Üha rohkem peresid leiab endile sobiva telerimudeli 55tolliste ekraanide seast. Korralik pildiparandustarkvara suudab ka standardTV-pilti suurel ekraanil detailselt esitada, rääkimata HD-kanalitest. Ja loomulikult kaasnevad nende telerimudelitega internetiühendus ja SmartTV rohked võimalused.

Hea otsimise tulemusena on võimalik leida mõni 55tolline teler hinnaga alla 1400 eurot, kuid sellised mudelid meie testi ei mahtunud. Seadsime testitavate ülemiseks hinnapiiriks 2000 eurot ning ühtlasi täitis selline hinnapiir ka kõigi testitavate telerite kuuluvuse selle aasta keskklassi mudelivalikusse.

HbbTV lisab mugavust
Kui veel eelmisel aastal oli teleritootjate lemmiklapseks SmartTV ja 3D, siis nüüd on hakanud puhuma uued tuuled ning keskklassi telerid on juurde saanud veel ühe tähelühendi HbbTV (Hybrid broadcast broadband TV) . Tegemist on siis hübriidteenustega, telerisse sisseehitatud digiboksi ning interneti ühenduse abil saabuvast täiendavast infost ning valikuvõimalustest. Paralleeli võiks tuua ERR-rakendusega, mis on kättesaadav nutitelefoni või arvuti vahendusel. Olemas on live-telepilt, lisaks veel tekstiline osa uudiste näol, ning see kõik on kättesaadav suurel teleri ekraanil. Heaks HbbTV illustreerivaks näiteks võib tuua Saksamaa F1-teleülekanded, kus esmalt ilmub meeldetuletus treening- ja ajasõitudest, ülekande ajal on võimalik jälgida erinevate kaamerate live-pilti – kas siis näiteks boksiteelt või lausa vormeli pardakaamerast. Ka punane nupp teleripuldil on saanud uue tähenduse – just selle nupukese abil toimib Hbb käivitamine. Eesti jaoks on selline teenus veel ulme, kuid Soomes on HbbTV võimalused kasutusele võtnud nii riiklik telejaam Yle kui ka erakapitalil põhinev MTV Media. Euroopa riikidest, kus hübriidTV kasutusel, saab mainida veel Hispaaniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Nii nagu oleme harjunud nägema SmartTV ja 3D arendajatena eelkõige just Lõuna-Korea tootjad, on ka siin juhtohjad LG ning Samsungi kätes.

Ja SmartTV peab nüüdseks küll kõigile tuttav termin olema. Kui teler saab koduse võrguseadme abil ühenduse internetiga, on suurt ekraani võimalik kasutada ka muuks kui telepildi vaatamiseks. Skype võimaldab küll videokõnesid teleri vahendusel, aga kõik meie testitavad telerid vajavad lisavarustuse nimekirjast juurde spetsiaalset kaamerat koos sisseehitatud mikrofoniga. Ja kõne teine osapool saab kasutada nii nutitelefoni, arvutit kui ka telerit, olles ise ükskõik millises maailma otsas. Vastaspoole videopilt kuvatakse teleri ekraanile ja kõne kostab kenasti teleri kõlaritest. Sotsiaalmeedia esindajatest leiab kõigist mudelitest Twitteri ja Facebooki rakendused.

Videolaenutus käib ühte sammu teleritootjatega, tasuta võimaluste eest hoolitsevad Youtube ja Vimeo, aga üha rohkem lisandub ka tasulisi rakendusi nagu Netflix, HBO Nordic, SF Anytime ja Viaplay. Aga kõik sõltub regioonist, kus vaataja teenust kasutab. Veidi peab varuma veel kannatust, et need kõik neli ka Eestis teleriomanikule kättesaadavaks saavad.
Internetiühenduse saavad kõik telerid nii juhtmevabalt kui ka võrgukaabli abil. Mugavaim viis on küll juhtmevaba ühendus, aga korraliku resolutsiooniga videolaenutusestriim jõuab katkematu voona teleriekraanile vaid juhtme abil.

Testi koos mõõtmistulemuste ja rikkaliku illustratsioonide valikuga leiad Tehnikamaailma septembrinumbrist.

Sarnased artiklid