Tiigri väikeveli
03.12.2013

Panther, Wehrmachti üks olulisemaid tanke, valmistas liitlasvägedele ohtralt peavalu – kuid äärepealt oleks füüreri soosingu tõttu tema asemel eluõiguse saanud hoopis T-34 kloon.

Vene tehnikaajaloolased väidavad, et Pantheri loomise katalüsaatoriks sai nõukogude T-34, sest viimase ilmumine idarindele sundis Saksa sõjaministeeriumi tegema muutusi firma Henscheli poolt 1937. aastal alustatud 30tonnise tanki projekteerimisse. Skeptikud võtavad seda kui venelaste tanki T-34 ületähtsustamist, kuid on fakt, et 18. juulil 1941. aastal sai firma Rheinmetall tellimuse välja töötada pika toruga 75 mm kahur, mis suudaks 1000 meetri pealt läbi lüüa 140 mm soomuse. Sama aasta novembri lõpus said Daimler-Benz ja MAN ettepaneku luua 35tonnine tank nimega Panther... DB „T-34” ei sobinud Daimler-Benzi projekteeritud masin meenutas väga tugevalt tanki T-34 ja see meeldis Hitlerile. Nõukogude „kolmekümne neljalt” oli kopeeritud mootori- ning jõuülekandesüsteem koos vedavate tagaratastega. Siluett oli äravahetamiseni sarnane nõukogude tankiga. 1942. aasta veebruari alguses hakkas prototüübi VK 3002 (DB) ehitus pihta ja juba neli nädalat hiljem käskis Hitler firmalt tellida 200 masinat. Kuid füüreri otsus ei leidnud ekspertide seas poolehoidu, sest nende arvates võis liigne sarnasus T-34-ga põhjustada segadust Saksa kahurväelaste seas, viies lõpptulemusena Pantheri ekslikult omade tule alla. Spetsialistid eelistasid firma MAN projekti, millel oli traditsioonilise Saksa tanki ülesehitus esiosas oleva jõuülekandesüsteemiga ja esimeste vedavate ratastega. Erimeelsuste tõttu moodustati nn Pantri komisjon, mis pidi langetama lõpliku otsuse. 13. mail 1942. aastal tehti Hitlerile teatavaks ekspertide valik, milleks osutus firma MAN tank. Selle prototüübi eeliste nimekiri oli pikk. Muu hulgas olid ära märgitud paremad tingimused meeskonnale ning võimalus vajadusel suurendada nii soomuse paksust kui ka tanki tulejõudu võimsama relvastuse näol. Mittevalituks osutunud Saksa „kolmekümne nelja” suureks miinuseks olid küljesoomusesse tehtud evakuatsiooniluugid, mis vähendasid korpuse monoliitlust ja vastupidavust kahuritulele. Väga oluliseks osutus veel ka asjaolu, et erinevalt T-34 kloonist töötas väljavalitud MANi tanki mootor bensiiniga, sest peaaegu kogu Saksamaa diiselkütus kulus suure Reichi laevastiku käigushoidmiseks. Füürer pidi spetsialistide otsusega nõustuma, kuid esitas kohe omad tingimused – esimene masin olgu valmis juuliks ja teine augustiks 1942. Kas ja kui elujõuliseks uus kaslane osutus, saab lugeda põhjalikust ülevaatest detsembri Tehnikamaailmas.

Sarnased artiklid