Telefon internetis
Glen Pilvre
04.11.2010

Kui liita telefon ja internet, siis mis on tulemuseks? Ei, see pole Skype, vaid hoopis VoIP – Voice over Internet Protocol. Vaatame lähemalt, milleks on VoIP hea, miks ta pole Skype ja mis on VoIPil põhinev Eestis toimiv süsteem IP Centrex.

Tänapäeval on mobiil taskus vaata et kõigil – ja kunagi nii iseenesestmõistetav küsimus „Kas sul kodus telefon on?” pole just enam tavaline. Muidugi, eks nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid harjumusi, kuid paljude kodude jaoks võib juhtmega seina ühendatav telefoniaparaat olla nostalgiline ajalugu – ausalt öeldes mina näiteks ei mäleta, millal valisin mõne koduse lauatelefoni numbri. Kindlasti pole aga lauatelefon ajalugu kontorites – vastupidi, igal lauanurgal on tavaliselt üks toruga karp, millest juhe suundub seina. Vaevalt enamik laua taga istujaid just pead vaevab, kuidas kõne sellest karbist vastajani jõuab – või siis vastupidi. Näiteks Ühinenud Ajakirjade kirjastuses on majasisene telefonijaam, mida muu maailmaga seob kuus väljuvat telefoniliini. Sellel ajast ja arust süsteemil on mitmeid n-ö eripärasid, et mitte öelda puudusi – näiteks pole väljuvate kõnede puhul näha helistaja numbrit ning alatasa on probleeme suunamistega. Parema telefonisüsteemi otsingutel jõuti firmani nimega Telegrupp, kes pakkus katsetamiseks (osaliselt) enda arendatud VoIP-süsteemi. VoIP iseenesest pole midagi teab mis uut – lihtsalt standard, mis aitab heli liigutada interneti vahendusel. Erinevalt näiteks Skype’ist, mis on ju ka n-ö netitelefon, on VoIPi puhul mängus ka operaator – ja see tähendab, et kasutaja poolt vaadatuna on tegemist esmapilgul tavalise telefoniga. Telefonil on number nagu ikka ning juhe tuleb seina pista – aga mitte tavalisse telefonipistikusse, vaid lihtsalt internetivõrku – täpselt nagu arvuti puhul. Nii Elion kui Elisa pakuvad VoIPil baseeruvat kõneside ärilahendust nimega IP Centrex, mille tehnilise teostuse taga ongi firma Telegrupp. Olgu veel igaks juhuks mainitud, et tegu pole reklaamjutuga – vaid tõepoolest nende võimaluste-omaduste kirjeldustega, mida kaasaegne VoIP pakub. J

Mis on teisiti
Siin mõned olulisemad n-ö tavatelefoni ja IP Centrexi erinevused.
* Kui tavatelefon on seotud just asukohaga, siis IP-telefon on seotud numbriga (õigemini telefoniaparaadi MAC-aadressiga, mille omakorda seob numbriga IP Centrexi keskus) – see tähendab et pole üldse vahet, millises maailma (või kontori) nurgas aparaat internetiga ühendada. Nii võivad ühe kontori eri osad asuda kus iganes maailmas ja tegemist on ikkagi ühtse telefonisüsteemiga, mille süda asub Eestis. Kõned liiguvad kuni IP Centrexi keskuseni VoIPi kujul läbi interneti muidugi tasuta.
* Numbreid saab valida otse arvutiekraanilt – rakendus nimega IP Dialer laseb seada kiirvalikud erinevate klahvikombinatsioonide alla või võimaldab valida numbreid tekstist (veebilehtedelt jne) ühe klahvikombinatsiooniga (või hoopis integreerida valimist mis tahes rakendusse). Kõne siirdub sellisel juhul muidugi vastava „numbriga” seotud telefoniaparaati ja kasutaja jaoks paistab asi lihtsalt sellisena, et tema lauatelefon helistab automaatselt soovitud numbril. Tegelikult „suhtleb” IP Dialer kõigepealt IP Centrexi keskusega, mis omakorda helistab vastavale numbrile ja suunab kõne õigesse telefoniaparaati (või VoIP-rakendusse). Telefoniaparaat ja arvuti, millest number valiti, pole omavahel seega otseselt üldse seotud – aga rääkimise eelduseks on muidugi, et telefoniaparaat oleks käepärast. J
* Enamikule tarkvaralistele (ka mobiilsetele) platvormidele on olemas VoIP-kõnesid võimaldavad rakendused, mis asendavad telefoniaparaati. See tähendab, et võite näiteks välismaal olles helistada mobiililt läbi WiFi täpselt samamoodi (ja sama odavalt, kas või tasuta) nagu kodumaal oma VoIP-lauatelefonilt – ja kõne vastuvõtja jaoks saabub see muidugi tuttavalt kontaktnumbrilt (mitte nimetuna). Loomulikult saab samale numbrile ka tagasi helistada ja pole vahet, kus vastuvõtja füüsiliselt asub ja millega ta kõne vastu võtab. Kõikvõimalike tingimustega saab ka määrata, millisel juhul (ja millal) kõne suunatakse. Suunamine toimib analoogselt mobiilikõnede suunamisele ehk n-ö otse operaatori juures (erinevalt lokaalsest keskjaama süsteemist) – see tähendab et ka suunatud kõne puhul on näha helistaja number.

Kuidas kulgeb?
Kõne teekond IP Centrexi-süsteemis näeb välja järgmiselt.
Kuni süsteemi keskuseni „liigub” jutt mööda internetti. See tähendab, et pole vahet, kas kasutajal on arvutis mõni VoIP-klient, telefoniaparaat seinas või hoopis VoIP-rakendus mobiilis – kõik need vahendavad kõne läbi interneti IP Centrexi serverisse. Eestis asuv keskus seob reaalse telefoniaparaadi (või rakenduse) n-ö abonent-numbriga, olles ühendatud (otse) nii Elisa kui Elioni võrguga. Need tavalised lauatelefoninumbrid eraldabki just Elion või Elisa vastavalt oma süsteemile. Siit lähtub, et kui tehakse väljuv kõne kas tavanumbrile või mobiilinumbrile, siirdub kõne Elisa või Elioni võrgu kaudu (või sealt edasi) adressaadini. Kui aga helistatakse teisele IP Centrexi numbrile, siis liigub kõne sama sideoperaatori teisele numbrile serveri vahendusel ainult läbi interneti (ja on tasuta). Kui aga näiteks Elioni IP Centrexi klient helistab Elisa IP Centrexi kliendile, tuleb siiski kõne eest maksta, sest tegemist on erinevate operaatoritega. Väljastpoolt saabuva kõne suunab Elisa või Elion selle IP Centrexi keskusesse, mis omakorda edastab selle kas telefoniaparaati või rakendusse. Kasutaja saab seadetes määrata kõne saabumise prioriteedi, kui näiteks korraga on aktiivsed nii süsteemitelefon kui sama kontoga seotud VoIP-rakendus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et taoline VoIP-süsteem annab telefonsidele täpselt samasuguse, n-ö veebipõhise mõõtme, nagu internet on juba ammu andnud paljule muule – olgu selleks veebipõhine meilindus, kalender, aadressiraamat, dokumendihaldus, pangandus jne jne. Mis tähendab, et igasuguste lisavõimaluste piiriks on sisuliselt fantaasia. Täna on kasutajal võimalik IP Centrexi süsteemi oma eelistusi silmas pidades konfigureerida peensusteni – selleks on olemas selge veebipõhine kasutajaliides. Ja kui tekibki mingi probleem, saab seda ka veebipõhiselt lahendada – pole vaja nn patsiga poissi kohale kutsuda, sest kohapeal midagi peale telefoniaparaadi ju pole. Muu hulgas saab kõnesid salvestada (valitud paketi puhul toimub see automaatselt serveris), hiljem alla laadida, kõne ajal neid arvutis kommenteerida tekstiga (pärast on see tekst kõnelogide juures kohe nähtav), kasutada telefoniaparaati kas või diktofonina, vaadata/sorteerida kõnesid mis tahes parameetrite järgi, suunata erinevatel tingimustel, saata/vastu võtta fakse pdf-formaadis ja kasutada muidugi automaatvastajat. Muidugi on välja helistades näha ka helistaja number (seda saab ka peita, kui vaja). Veel saab IP Centrexi baasil luua kõnekeskust ja n-ö automaatsekretäri. Kui nüüd panna siia kõrvale tavaline väikesel keskjaamal põhinev süsteem, siis polegi funktsionaalsuse osas suurt midagi võrrelda. Kasutaja jaoks on suur vahe ka selles, et otseselt ostma ei pea midagi – jah, telefoniaparaate on vaja ja neid võib osta, aga võib ka rentida. Pole vaja osta kallist keskjaama ning rentida sideliine.

VoIP versus Skype
Võtame korraks ette ka võrdluse n-ö kasutajalt-kasutajale netitelefoniga, nagu seda on näiteks Skype. Esimese hooga võib ju arvata, et mõlemad on netitelefonid, mis seal ikka vahet. Tegelikult on tegemist täiesti erinevate maailmadega (nagu eespool olev jutt loodetavasti mõista aitas), mida saaks pigem teineteisega kombineerida, vähemalt teoorias. Skype’i ja VoIPi ainus sarnasus on, et kõne liigub (mingis faasis) interneti vahendusel. Skype’i puhul siirdub kõne otse ühelt rääkijalt teiseni ja operaatorit pole, IP Centrexi puhul on süsteemi südameks keskne server. Skype’i trump on just kõne liigutamine interneti vahendusel kas või teisele poole maakera tasuta ning alles seal siirdamist väikese tasu eest tavavõrku (nt Skype Out) – IP Centrexi puhul liigub kõne senikaua samuti tasuta, kuni liigub internetis – kui aga helistatakse kaugele maale läbi siinse Elioni või Elisa võrgu, on hind nagu ikka VoIP-kõnel (hinnakirjad on vastavate operaatorite lehtedel). IP Centrex pakub aga täielikku tsentraliseeritud kõnehaldust läbi turvalise veebiliidese – sest kõik kõned liiguvad läbi keskuse. Teoorias oleks IP Centrexi külge võimalik otse „haakida” ka Skype (nii nagu seal on praegu Elisa ja Elion) – see tähendaks kasutaja jaoks näiteks võimalust läbi IP Centrexi VoIP-konto Skype-outi kasutades tavanumbrile helistada. Siin tuleksid aga mängu kindlasti uued ja erinevad (ka majanduslikud) aspektid ning täna veel üks ei „sega” teist. Ning otse tavalisele Skype’i kontole ei saaks vaid numbrit valides nii ehk naa paraku helistada – aga eks tulevik võib selles osas nii mõndagi uut tuua.
Kogu asjal on ainult üks miinus – kui nii saab öelda – kasutaja peab omama internetiühendust, mille kiirus on vähemalt ca 200 kbps ühe rääkija kohta. Sest kui pole internetti, pole ka telefoni. Aga mõnekuine testperiood Ühinenud Ajakirjade kirjastuses on näidanud, et nuriseda pole netipõhise telefonisüsteemi osas küll mingit põhjust, vastupidi – pigem on võimalusi ja funktsioone kaugelt rohkem, kui kasutada teatakse. Mõnel juhul on olnud probleeme kõne kvaliteediga – seda võib mõjutada nii interneti koormatus kui ka ruuterite seaded. Aga tänaste netikiiruste juures on VoIP-nõuded netiühenduse kiirusele pea olematud. Ka tarkvaraliste VoIP-rakenduste konfigureerimine võib mõnel juhul nõuda veidi süvenemist ning kõne kvaliteet on sellisel juhul seotud just konkreetse arvuti või mobiilimudeli omadustega.
Rohkem ja täpsemat infot IP Centrexi teenuste, pakettide ja hindade kohta saab nii Elisa kui Elioni veebilehelt ja telegrupi kodulehelt www.telegrupp.ee – kuutasu hinnad algavad 40 kroonist ühe numbri kohta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid