Teise põlvkonna Fabia
Martin Harak
27.06.2015

Škoda oskus pakkuda parima kilohinnaga autot kehtib ka Fabia puhul. Populaarne väikeauto on üldjoontes hea valik ka kasutatuna, kuid üht-teist tasuks ostu eel siiski kõrva taha panna.

Kuulsa Tšehhi automargi taassünd sai alguse üheksakümnendate aastate keskpaigas, mil ettevõttes omandas enamusosaluse Volkswagen. Unifitseerimise tulemusena baseerusid tulevased Škodad täielikult VW tehnikal. Esimese põlve Fabia kandiline välimus võis mõnele küll igav tunduda, kuid vähese eelarve eest soetatava sõiduki kohta oli see erakordselt soliidne.
Sama rada astus ka 2007. aastal esitletud teise põlvkonna Fabia (tüüp 5J). Auto välimus sai mängulisem, kuid taas hoiduti liigsest ekstravagantsusest. Tulemus sai vaoshoitud, kena ning värske. Ühe huvitava lahendusena pakuti Fabiat ülejäänud kerest teist värvi (valge) katusega.
Lisaks 5ukselisele luukpärale oli valikus universaalkere. Eelmise põlvkonna võõristava välimusega sedaankere enam ei toodetud. Fabia lähisugulased on õigupoolest ka sellega sama esiosa jagavad sõsarad Roomster/Praktik.
EuroNCAPi ohutustestis teenis Fabia välja 4tärnilise tulemuse ja toona oli tegu väikeautole kohase tulemusega. Suurem mudeliuuendus viidi läbi 2010. mudeliaastaks ning auto sai sellega seoses endale pisut muudetud välimuse, pisikesed turbomootorid ning DSG-käigukastid. Toodeti ka kaht erimudelit: RS ja Monte Carlo.

Omasuguste seas ruumikas
Fabia on tilluke auto (pikkust täpselt 4 m) ning seetõttu ei maksa siit ülemäärast ruumikust oodata. Võrreldes aga teiste väliselt sama suurte autodega, on siiski ruumi piisavalt. Kõrge katus lubab juhi kohal end sirutada väga pikal sohvril. Isteasend on siiski häirivalt püstine.
Tagaistmele mahutab enam-vähem murevabalt kaks täiskasvanut, kolm mahub hädapärast vaid lühikeseks sõiduks. Vaatamata katuse kõrgusele on pikkuses-laiuses tegemist siiski väikese autoga.
Fabia koostekvaliteet on pisiauto kohta eeskujulik, siiski ei püsi sõitjateruum meie teede põrutamisest tingituna naginavaba. Kuna Fabiat võis uuena soetada väga väikese raha eest, võivad paljud järelturu autod olla kesise varustusega ja seetõttu tasub ostul kontrollida endale meelepärase mugavusvarustuse olemasolu.
Väga hästi varustatud Fabiaid kohtab siinmail harva. Nende hulgast võib leida aga eksemplare, mis varustatud näiteks automaatse kliimaseadme ja palju muu selles klassis ebaharilikuga.
Sõitjateruumi ergonoomika on Saksa juurtega autole omaselt suurepärane. Kõik asub loogiliselt käe-jala juures. Nagu ikka, tasub ostu eel kontrollida elektriseadmete töökorras olekut. Probleeme on esinenud tagumise klaasipuhasti mootoriga.
Pakiruum mahutab luukpäral 315 ja universaalil 505 l pagasit, tagaistmeid alla klappides on vastavad numbrid 1485 ja 1180. Tegemist on väga heade näitajatega.
Kere on Fabial roostevaba, kuid kivitäkked võivad pika peale areneda roostelaikudeks. Rohke kasutusega autodel väsivad ära uksetihendid. Pagasiruumi põhjast avastatud niiskus on tõenäoliselt põhjustatud lekkest tagatulede tihendite vahelt.

Sõidab hästi, veermik vajab hoolt
VW grupi autole omaselt on ka Fabia sõiduomadused head. Vedrustus on kompromiss kindlat ja mugavat sõitu pakkuvast kooslusest. Sõit kulgeb ühtmoodi rahulikult nii auklikul kruusateel kui maanteel. Mõlemal juhul püsib ka sõiduruum veere- ning veermikumürast vaiksena. Erandina teistest tuleb vaadelda sportmudelit RS, mille sportvedrustus teeb Fabiast parajalt tahumatu, kuid see-eest rohkelt sõidulusti pakkuva sõiduriista.
Teised lood on paraku veermiku vastupidavusega. Esimese otsa autodel tekkis vajadus esisilla remondi järgi juba mõnekümne tuhande kilomeetri läbimise järel. Toona lahendati probleem garantiikorras. Üldiselt on ajapikku silla vastupidavus paranenud.
Samas pole Fabia veermikus midagi, mis omanikule liialt suure kulu peaks kaasa tooma. Ehituselt lihtsa veermiku erinevad puksid maksavad paarkümmend eurot tükk ning paljud asjad on saadaval B-varuosadena.
Peamised kuluosad on harjumuspärased stabilisaatorvarda ja õõtshoova puksid, samuti eesmiste amortisaatorite tugilaagrid, mis mõnikord kipuvad vahetamist nõudma juba üpris väikeste läbisõitude järel.

Mõned probleemid mootoritega
Fabia mootorivalik on läbi aastate olnud lai ning võimsusnäitajatelt mitmekesine. Esialgu olid valikus üpris vanamoodsad, kuid pommikindlad 3- ja 4silindrilised bensiini- ja diiselmootorid. 2010. aasta mudeliuuenduse käigus lisandusid aga moodsad otsepritse ja turboülelaadimisega varustatud jõuallikad (TSI).
Sarnaselt eelkäijaga toodeti ka teise põlvkonna Fabiast sportmudelit RS, mis sai endale turbot ja kompressorit ühendava bensiinimootori. Üpris haruldane RS teeb muidu malbest Fabiast tõelise tänavaraketi (180 hj, 0–100 km/h 7,3 s), tarbides seejuures tagasihoidlikul määral kütust (keskmine 6,2 l/100 km).
Vanematest mootoritest tasuks nende parema tasakaalustatuse huvides eelistada 4silindrilisi jõuallikaid. 3silindrilised on küll mõnevõrra säästlikumad, kuid lõppkokkuvõttes on kõik Fabiad niigi väga säästlikud. Lisaks on 3silindrilistel esinenud probleeme ketipingutitega.
Uuema tüübi turbomootorid on küll suurepäraste kiirus-säästlikkusnäitajatega, kuid 1,2liitrise TSI-mootori ketiajami probleemid on laialt tuntud ka teistelt VW grupi autodelt. Nimelt hakkas see juba mõnekümne tuhande kilomeetri läbimise järgel iseloomulikult kõrisema, mootori talitus sai häiritud ning ajam vajas vahetust. Kette vahetati garantiikorras ning pärast seda pole probleeme enam esinenud.
Kasutusomadustelt on aga tegemist väga hea jõuallikaga. Ehkki mootori töösooja saavutamine võtab mõnevõrra enam aega, kui vabalthingavatel eelmise põlvkonna jõuallikatel, annab turbo rakendumine masinale mõnusa erksuse. Ja seda kõike väga väikese reaalse kütusekulu eest. Muidu pelgliku olekuga mootori tõmbab käima turbo rakendumine ning koos madala reaalse kütusekuluga suudab see tegelikult enamat, kui mõni vabalthingav 1,8liitrine.
Turbomootoritele omaselt tuleb TSI-de juures tähelepanu pöörata õlikulule. Juba tehase juhendis on teatav õlikadu ette nähtud, hoolsa omanikuna oleks mõistlik selle piirmääradesse jäämisel silma peal hoida. Lisaks loomupärasele omadusele õli kulutada on esinenud ka lekkeid.
Diisel-Fabiaid liigub meie teedel harva. Suuri muresid ei kaasne ka nendega ning eriti lollikindlad on just vanema tüübi diislid. Uuemad on see-eest siidisema käigu ning paremate kiirusomadustega. Paraku tuleb nende puhul jälgida oma kasutusharjumusi ning pidada meeles, et rohkete külmkäivitustega võib kaasneda näiteks kübemefiltri ummistumine, kui selline peaks autol küljes olema. Esinenud on ka üksikuid rikkeid toitesüsteemis, peamiseks põhjustajaks tundmatu päritoluga solkkütus. Samuti harva on olnud probleemid turbodega.
Käigukaste oli valikus kolm. Enamik masinaid on 5käigulise manuaalkastiga ning üksnes 1,6liitrise bensiinimootoriga sai kombineerida 6käigulist automaatkasti. Topeltsiduriga 7käiguline DSG-käigukast kuulus 1,2liitrise TSI ja tippmudeli RS varustusse. Viimast muuseas ainult koos DSG-ga saigi.
Kui manuaal- ja automaatkast on töökindlad, siis muidu hinnatud ja kasutusomadustelt ülistatud DSG-kasti võivad kummitada sarnased hädad nagu teisigi sama kontserni autosid. Tõrkuvad käiguvahetused ning avariirežiimi minekud on ravitavad tarkvarauuendustega, harvem on probleeme olnud juhtplokkidega. Kui, siis võivad remondiarved juba väga suurteks küündida.
Fabia hooldusintervall on 15 000 km või 1 aasta, erinevatel mudelitel on praktiseeritud ka nn long life režiimi 30 000 km või 2 aasta varianti. Hoolduste hinnad esinduses jäävad sõltuvalt mootorist enamasti vahemikku 120–200 eurot. Hammasrihma vahetus iga 100 000 km läbimise järel lisab hinnale 250–400 eurot. Korralist rihmavahetust nõuavad vanematüübilised bensiinimootorid ja diislid.

Müügil palju
Teise põlvkonna Fabiaid on müügis palju ning hinnad on jõudnud väga madalale tasemele. Väga paljud autod on Eesti päritolu, mis teeb nende hooldus- ja avariiajaloo uurimise hästi lihtsaks ning seeläbi ostu turvaliseks.
Kui soov on hoida autoeelarve madalal, pakub Fabia selleks suurepärast võimalust. Omakorda aitab riske maandada moodsatest lahendustest hoidumine, eriti kui eesmärgiks on endale ehituselt lihtsa ja ülalpidamiskuludelt soodsa sõiduvahendi soetamine.

Sarnased artiklid