Tehnika maailm 10 aasta pärast
01.09.2008

Seoses TMi esimese ümmarguse tähtpäevaga kuulutasime oma juuninumbris välja visioonikonkursi – palusime oma lugejatel ennustada, milline näeb nende arvates välja meid ümbritsev tehnika 10 aasta pärast, aastal 2018. Konkursi võitjaks osutus 19aastane Taavi Simson Tallinnast, kelle viiel A4-leheküljel ülipõhjalik töö käsitles tõesti kogu tehnika maailma – alates autodest ja elektroonikast ning lõpetades energeetika, ehituse ja kosmonautikaga. Alljärgnevalt kokkuvõtte Taavi tööst – hoidkem see alles, et 10 aasta pärast tegelikkusega võrrelda!

Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugust tehnikat me täna kasutame. Ka täna on raske ennustada, missugune on tehnika meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kümneks valdkonnaks.

Autod ja automootorid
Autonduses võetakse kasutusele uusi kergemaid materjale – rohkem plaste ja vähem metalle, suureneb taaskasutavate materjalide hulk. Pea kõik autod saavad EuroNCAP testis viis punkti, tarvitusele võetakse ka kuues punkt. Kaovad suuremahulised vabalthingavad mootorid, neid asendavad väikesemahulised turbomootorid.
Mootori tööprotsess ja heitgaaside järeltöötlemine muutuvad nii efektiivseks, et heitgaaside õhkupaiskamine on nullilähedane. Ka tulevikus domineerivad sisepõlemismootorid, kuid üha enam kasutatakse kütusena vesinikku, etanooli ja biodiislit. Seeriatootmisesse jõuavad elektriautod ja kütuseelemendiga autod.

Elektroonika autodes
Mõned autod on võimelised iseseisvalt sõitma ning kuna juht ei pea enam nii palju vaeva kulutama juhtimisele, pööratakse enam tähelepanu mugavusvarustusele. Autode varustuses on traadita internet – mitte ainult veebis surfamiseks, vaid et auto saaks ise vajaduse korral võtta ühendust tehnoabiga ja õnnetuse korral kontakteeruda politsei ja kiirabiga. Ärandamine muutub pea võimatuks, sest auto tunneb omaniku ära kas tänu hääle- või näotuvastusele.

Ühistransport
Bussid lähevad bensiini või diisli asemel täielikult üle maagaasile või vesinikule. Autosid südalinnadesse enam ei lasta, see on ainult ühistranspordile. Ühistransport hoitakse muust liiklusest eraldi, et vältida ummikuid.
Metroode arv maailmas on 10 aasta pärast mitmekordistunud. Suurimateks metroode rajajateks ja kasutajateks on Hiina ja India, kuhu tekib hulganisti uusi miljonilinnu. Rajatakse ka palju kiirtrammivõrke – võimalik, et Tallinnaski on siis kiirtrammiliin valmis.

Lennukid, laevad, rongid
Lennureisijate arv kasvab, liinidele jõuab uusi suurlennukeid. 10 aasta pärast saab taas lennata ülehelikiirusega reisilennukitega – valmib suurem ja kiirem järglane Concorde’ile.
Sõjalennukid ja -kopterid piloote ei vaja, saades lahinguväljal iseseisvalt hakkama. Ka mõned reisilennukid saavad piloodita hakkama, aga et tehnoloogia on kallis, tsiviillennunduses see veel rakendust ei leia. Sõjalennukid ei ole tulevikus mitte üksnes radarile nähtamatud, vaid neid pole ka palja silmaga näha ega kõrvaga kuulda.
Meretranspordis saavad kõige olulisemaks konteinerveod, konteinerlaevad hakkavad oma suuruselt meenutama praeguseid supertankereid. Kuna laevad lähevad suuremaks, alustatakse lähitulevikus Panama ja Suessi kanali laiendustöödega.
Rongid on kiiremad ja valmis on esimesed pikemad MAGLEV-rongiliinid. Ei kao ka traditsioonilised rongid – Tallinnast saab rongiga sõita mis tahes Euroopa pealinna. Diiselrongidest on suuremalt jaolt loobutud ning valdav osa liine on elektrifitseeritud. Fossiilseid kütuseid kasutavad rongid jäävad liinidele, mis on väga pikad või kus on vähe reisijaid.

Ehitised
Oma majapidamise tarbeks hakatakse kasutama rohkem maakütet, samuti päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid. Rajatakse üha suuremaid pilvelõhkujaid, nende kõrgus võib tänu uutele materjalidele ja tehnoloogiale ulatuda kilomeetrini. Inimeste asemel hakkavad ehitama arvutite juhitud robotid.
Suurlinnades liikumine muutub raskemaks ning kõik vajalik – parklad, kauplused, esmaabipunktid, lastehoiud jne – tuuakse kokku, et inimene saaks oma toimingud sisuliselt majast väljumata sooritada. Majade katustele või vahekorrustele rajatakse rohealasid, linnapildis eneses jääb rohelust vähemaks.

Energiaallikad ja elektrijaamad
Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid – tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam.

Koduelektroonika
Koduelektroonika puhul saavad oluliseks kompaktsus ja energiasäästlikkus. Levinud on OLED-ekraanid, säilinud on ka plasma- ja LCD-telerid. Telerid ei ole tulevikus mitte ainult saadete vaatamiseks, vaid nende abil saab filme osta ja vaadata, kinno minemata. Personaalarvutid ise muutuvad järjest väiksemaks – nad mahuvad ekraani kõrvale või hoopis ekraani külge. Protsessorid muutuvad oluliselt kiiremaks, kaovad hiir ja klaviatuur. Klaviatuur kuvatakse laua peale, arvuti registreerib sõrmede liikumise ning tegutseb vastavalt sellele. Kursori liigutamine käib samal meetodil (kuid on ka võimalik, et kursori liigutamine käib koguni mõtte jõul). Suuremate kõvaketaste puhul on jõutud petabaidiste (PB) mahtudeni, tavaliste kõvaketaste maht jääb üle terabaidi (TB).
Muusikakeskuste asemel on MP3-mängijad, ajaloo prügikasti on vajunud kassetid, CD-d ja DVD-d. Info kandmine toimub mälupulkadel või hoitakse seda internetis.
Kuna mobiilikaamerad arenevad edasi, võivad kaameratootjate nn seebikarbid turult kaduda, jäävad vaid profikaamerad. Enam-vähem kõikides mobiilides on WiFi, TV vaatamise võimalus ja GPS.

Meditsiin
Geenitehnoloogia arenedes ja geenipanga täienedes saab igale patsiendile välja töötada personaalsed ravimid. Patsiendile tähendab see ravimi suuremat efektiivsust ja väiksemaid kõrvalmõjusid. Nanotehnoloogia võimaldab operatsioone, mis seni olid pea võimatud või väga keerulised. Üliväikesed nanorobotid parandavad kudesid (näiteks nahk) või asendavad neid. Nanotehnoloogia ühendab vigastatud kohtades närvirakke, halvatuse probleemid kaovad minevikku.
Arenenud riikides on üle mindud arvutipõhisele infosüsteemile. Valmivad inimese tervit jälgivad kiibid, mis annavad nii patsiendile kui arstile teada, kui ilmneb mingisugune kõrvalekalle.

Relvad
Plastid muudavad tuleviku relvad tugevamaks, kergemaks ja metallidetektoritele avastamatuks. Lisaks tavarelvadele pööratakse tähelepanu relvadele, mis muudavad inimesi ajutiselt liikumisvõimetuks, kuid ei vigasta neid. Tanke, soomukeid ja teisi masinaid juhitakse arvutitega (võib juhtida ka inimene, kuid eemalt). Silmale on sõjamasinad nähtamatud, kuna küljele kuvatakse pilt teiselt küljelt avanevast maastikust – nagu tuleviku lennukitegi puhul. Samuti on sõjamasinad hääletud, kuna nad kasutavad võimsaid energiasäästlikke elektrimootoreid.

Kosmoseturism ja -uuringud
Marsile 10 aasta pärast veel ei jõuta, kuid see-eest käiakse jälle Kuul. Lisaks USA-le ja Venemaale saab sellega hakkama Hiina. Kosmoseturism areneb jõudsalt, tänu konkurentsile, arendustööle ja uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtule alaneb kosmoselendude hind mitmekordselt. Arvatavasti sooritab aastal 2018 taolise lennu miljon inimest ning esimesed turistid saabuvad ka Kuu pinnale. Loodetavasti teame 10 aasta pärast sedagi, kas Marsil on elu või mitte.
10 aasta pärast on Maa ümber nii palju satelliite, et vanad ja kasutud tuleb alla tulistada. Selle tarbeks luuakse eraldi seadmed, mis tegelevad vanade satelliitide hävitamise ning seejärel neist tekkinud kosmilise prügi koristamisega.

Sarnased artiklid