Tegusad miniarvutid - kui suurus loeb
Glen Pilvre
03.02.2010

Veel mõned aastad tagasi kehtis lihtne reegel – mida väiksemad on sülearvuti mõõdud, seda suurem on hinnanumber. Taskusse mahtuvate ultramobiilsete „raalide” eest küsiti koguni mitukümmend tuhat krooni. Ajad on aga muutunud ning nüüd saab miniatuurse sülearvuti (ehk netbooki) omanikuks koguni vähem kui 5000 krooniga – vaatame, mida odavad minimasinad endast kujutavad.

Kümnetolliste ekraanidega soodsad miniarvutid
Acer Aspire One ZG8
Dell Inspiron Mini PP19S
Asus Eee PC 1008HA
Samsung N220

Kui suured IT-gigandid alustasid aastal 2006 ultraminiatuursete personaalarvutite (UMPC) projektiga Origami, loodeti sellele mobiilses maailmas suurt tulevikku. Taskutelefoni ju n-ö päris-arvuti funktsionaalsus ei mahtunud ja tavaline „läppar” oli suhteliselt suur – või siis veidi väiksem ja palju kallim. UMPC (Ultra Mobile Personal Computer) pidi olema just see puuduolev lüli mobiilsuse ja funktsionaalsuse vahel – pakkuma sülearvuti omadusi taskusõbralike mõõtude juures. Elektroonikamessidel oli masside huvi esimeste küberneetiliste miniarvutite vastu suur ning projekt tundus igati paljulubav. Paraku ei kippunud need massid seda huvi oma rahakottidega toetama, vaid ostsid endiselt tavalisi sülearvuteid ning taskusse panid endiselt mobiiltelefoni. Nii võibki täna UMPCdest rääkida praktiliselt mineviku vormis. Tagantjärele pole raske seletada nn ultramobiilsete ebaedu – nad olid suhteliselt kallid ja suhteliselt nigela kasutusmugavusega. Selle viimase tingisid just väikesed mõõdud – puudus suur klaviatuur ning 5-6tolline ekraan ei mahutanud kuigi palju.
Nii nagu pole raske leida UMPCde ebaedu põhjusi, on lihtne aru saada, miks minisülearvutid (ehk netbookid) on pöördvõrdeliselt edukamad – neil on peaaegu täismõõduline klaviatuur, vähemalt 10tolline ekraan (tänastel mudelitel) ning mis peamine: endiselt väga soodne hind. Kõik siinses võrdluses olevad eksemplarid jäävad hinnalt 5000–6000 krooni vahele.
Just netbooke silmas pidades töötas protsessorihiid Intel välja mobiilse ja ökonoomse protsessoriseeria nimega Atom ning selle praegune ligi 1,6 GHz kiirus on rohkem kui piisav „põhivajadusteks” – probleemivabaks neti sirvimiseks, tekstitöötluseks ning filmide vaatamiseks. Tegelikult on 1 GB töömäluga miniarvutid täiesti suutlikud toime tulema ka elementaarse pilditöötlusega ning lihtsamate mängudegagi.
Esimestel netbookidel oli klaviatuur ligi neljandiku väiksem tavasuurusest, ja kui peale vaadates ei tundunudki asi hull, oli tegelikult ladus kirjutamisprotsess päris vaevaline. Nüüd on tootjad otsimas võimalikult head kompromissi miniarvuti füüsiliste mõõtude ja klaviatuuri suuruse vahel – nii ulatub klaviatuur korpuse servast servani ning on parimatel koguni 93% tavamõõdust. Juhtmevabad sidevõimalused on aga minimasinatel igati täisväärtuslikud – kõigil on olemas WiFi ja Bluetooth, vähemalt kaks USB-liidest, ja kui WiFit polegi võtta, on alati võimalik kasutada GSM/3G USB-modemit – nii saab netisõltlane doosi kätte igal hetkel.

Vaatame lähemalt
Selle võrdluse valik on võib-olla mõnes mõttes ebaaus, aga paraku ei lepi tootjad omavahel kokku mudelite ilmumisaegade suhtes. Samsungilt on luubi all tuliuus mudel N220, milles Inteli uusim Atom N450 ja Windows 7. Dell ja Acer on kõige vanemad, mõlemas Atom N270 ja XP ning Asuses müttab veidi uuem Atom N280 ja Windows 7. Taktsageduselt on kõik „aatomid” sarnased – 1,6 kuni 1,66 GHz, kuid vahe on eelkõige energiasäästlikkuses. N450 on siiski ka mõnevõrra kiirem, aga kohati kuni kaks korda eelkäijatest säästlikum! (Seda, tõsi küll, kiiruse arvelt.)
Mõõtudelt on siinsed „võistlejad” kõik samas suurusklassis, ent vormis on erinevusi. Kõige suuremate klahvidega on Dell, kõige suurema klaviatuuriga aga Samsung. Dell on ainus, millel skandinaavia klaviatuur, kõik teised on inglise klaviatuuriga. Asusel on ka vene tähestik klahvidele trükitud – see muudab üldmulje kirjuks. Nagu öeldud, on suurima klaviatuuriga Samsung (93% tavalisest), kuid erinevalt teistest on Samsungi klaviatuur Sony Vaiode (ja Apple’i MacBookide) tüüpi – tavalisest väiksemad doominoklotsilikud klahvid asuvad üksteisest lahus ning ulatuvad tasapinnast veidi välja. Kellele miinus, kellele pluss – kirjutada oli igatahes Samsungiga kõige mugavam. Erinevalt näiteks suureklahvilisest Dellist on Samsungi alumine, ilma klahvideta osa pikem (see tähendab pikisuunas pikem, mitte laiem) ja nii mahuvad randmed kirjutamisel arvutiservale toetuma. Kõige siledam ja õhem on Asus ja disaingi kannab vastavalt sellele nime Seashell (merekarp). Asus on sile sõna otseses mõttes – kõiki ühenduspesi katavad klapid ning aku pole vahetatav. VGA-pistikki pole originaalsuuruses küljele mahtunud, selleks on kasutusele võetud miniUSB ning vastav üleminek peidetud põhja all asuvasse sahtlikesse! Väikesed mõõdud tähendavad kahjuks väikest akut (3elemendilist) ja tööaja osas oli Asus ootuspäraselt nõrgim. Nii Dellil kui Aceril kannatab aga vorm suure aku pärast. Dell jääb lauale asetatuna päris suure nurga alla (aku kergitab tagaosa 2,5 cm lauast kõrgemale) ning ekraani ei saa keerata kuigi lahti. Saadaval on ka poole väiksem aku, kuid vastupidavuse huvides tasub ilmselt eelistada suuremat. Ka Aceri 6elemendiline aku, mis ulatub korpusest paar sentimeetrit tahapoole, lisab disainile omajagu nurgelisust. Aceri klaviatuur on kõige miniatuursem ning võrreldes Samsungi-Delliga on see ebamugavam. Aceri plussiks on kõige „laiemalt” avatav ekraan – näiteks reisilennukite kitsastes oludes on see selgeks eeliseks Delli ees.

Seaded kontrolli alla
Olgu tegu siis XP või „seitsmega”, tasub kindlasti kriitilise pilguga üle vaadata opsüsteemi seaded ning ka arvutitega kaasatulev tarkvara. Seda eriti just taoliste mobiilsete minimasinate puhul, kus arvuti salaelu võib kulutada nii aku ressurssi kui ka omaniku raha. Windows on tuntud igasuguste automaatsete uuenduste poolest (jah, uuendused on asjad, mida tasub igal juhul teha, kuid uuenduste automaatne kohale sikutamine tuleks keelata). Nii on tasulise netiühenduse puhul kallid „üllatused” välistatud ning samuti on protsessori võimsusressursi kasutamine rohkem kontrolli all. Kel vähegi arvuti hingeelust aimu (kui pole, tasub otsida mõni „spetsialistist” sõber), siis ei tee paha üle vaadata protsessid ja programmid, mis mälus toimetavad ning ebavajalik sealt välja visata. Õnneks on XP ja Windows 7 selles osas, võrreldes Vistaga, tagasihoidlikumad, kuid optimeerida saab Windowsi tööd alati. Tõsiselt tuleb suhtuda pahavaratõrjesse. Enamike arvutitega on kaasas kuu-paari pikkuse litsentsiga pahavaratõrje (proovi)versioonid ja kui litsentside aeg täis tiksub, ei tasu seda tähelepanuta jätta.
Kuna ekraanide 600piksline vertikaalresolutsioon pole just teab mis suur, tasub (vaikimisi ekraani allservas ruumivõttev) taskbar (tegumiriba) seada automaatselt peituminevaks (taskbar properties, auto hide). Kõikide netbookide puhul oli hiirekursori kiirus lubamatult väike, ka see tasub seadetest kiiremaks reguleerida. Windows 7 on võimalik ka eestikeelsena installeerida, kuid siis on meeleolukate emakeelsete uudissõnade rägastik garanteeritud (nagu „irdketas”, „akende virnastamine” jne, jne). Nii tasuks enne saatuslikku süsteemi keelevalikut (mida ei saa hiljem enam muuta) hetke mõelda, kas rohked „irdsõnad” on ikka emakeele vägistamist väärt ja võib-olla siiski lasta Windowsil kenasti oma kodukeeles väljenduda.
Üle tasub vaadata seegi, kuidas Windows mõjutab aku ressursside kasutust. Samsungil ja Asusel saab määrata erinevad protsessori maksimumvõimsused aku- ja võrgutoite puhul. Kui ikka on oluline võimalikult säästlik ressursikasutus, tasub näiteks akutoitel protsessorikiirust piirata (mis tavaliselt ongi vaikeseadete puhul piiratud). Samuti saab oma käe järgi kohandada arvuti käitumise nii toitenuppu vajutades kui ekraani sulgedes – millal kasutada ooterežiimi, millal väljalülitamist või hiberneerimist. Kui traadita netiühendust ega Bluetoothi ei vajata, võib needki aku säästmise huvides välja lülitada.

Kas on väärt?
Kui nüüd küsida, kas sellise raha eest tasub osta selline aparaat, siis vastusele diplomaatiliselt lähenedes on kindel see, et vale oleks öelda „ei”. Võrreldes esimese Asus Eee PCga on siinsed riistad hoopis teisest puust – klaviatuurid juba peaaegu päris suuruses ning ekraanidki igati silmasõbralikus mõõdus. Muidugi ei tohi minisülearvutite ressurssi kuritarvitada – tavalisest Dual-Core Pentiumist on nn säästuaatom mitu korda aeglasem, ent see ei avaldu sugugi netis surfates või kirjatööd tehes. Juba pikemate (lennu)reiside puhul on miniarvuti väärt kas või isikliku kinoekraanina. Ei tasu unustada, et näiteks siis, kui Microsoft Windows XPd esitles, oli keskmise (lauaarvuti) Pentium III protsessori kiirus kõigest 600–700 MHz – ehk see oli üle kahe korra aeglasem praegusest netbookist!

Mõõtmistulemused

Acer Asus Dell Samsung
Aku mahtuvus 57,72 Wh 31,03 Wh 54,69 Wh 48,84 Wh
Energiatarve (akutoitel)
Jõuderežiim1 7 W 5,3 W 8,6 W 2,9 W
DivX video2 8,9 W 8,9 W 10,1 W 6,5 W
Aku vastupidavus (tunnid, minutid)
Jõuderežiim1, 4 8.23 5.52 6.23 17.03
DivX video2 6.28 3.30 5.23 7.23
Käivitamiseks kuluv aeg
Opsüsteemi alglaadimine3 55 s 62 s 52 s 74 s
Ooterežiimist 6 s 5 s 5 s 5 s
N-ö talveunest (hibernating) 21 s 20 s 21 s 21 s
1 – WiFi ja Bluetooth on sisselülitatud, ekraani heledus on 1/3 maksimumist, arvuti töötab n-ö tühikäigul (st ükski aktiivne rakendus ei tööta), 2 – DivX video näitamine täisekraani režiimis, heli on 2/3 maksimaalsest, ekraani heledus pool maksimaalsest, 3 – kuni süsteemi sisselogimispromptini, ajaerinevused on tingitud ka konfiguratsioonierinevustest, 4 – teoreetilised ajad
Suutlikus1
Acer Asus Dell Samsung
Võrgutoitel
Üldindeks 244 203 237 252
Protsessor 319 308 306 366
2D-graafika3 187 100 178 135
3D-graafika 82 54 80 80
Mälu 211 207 208 207
Kõvaketas 388 317 441 444
Akutoitel2
Üldindeks 238 191 236 249
Protsessor 321 2734 305 371
2D-graafika 187 98 179 114
3D-graafika 82 53 79 81
Mälu 211 174 206 204
Kõvaketas 270 492 434 459
1 – Passmark Performance testi indeksid, suurem = parem, keskmise Pentium Dual-Core sülearvuti indeks on umbes 800, 2 – akutoitel pole protsessori kiirust süsteemiseadistustega piiratud, aga aku säästu huvides saab seda teha, 3 – suured lahknevused erinevate opsüsteemidega arvutite vahel on osaliselt seotud erinevate DirectX versioonidega, 4 – Asuse protsessori suurim mõõdetud taktsagedus akutoitel oli 1,4 GHz

Testitulemused ja rohkesti lisamaterjali leiad veebruarikuisest Tehnikamaailmast.

Testimiseks andsid arvutid Euronics ja Samsung, aitäh!

Sarnased artiklid