Teenindusautomaatika hüved
Tormi Soorsk, Kalevi Rantanen
15.11.2014

Kõikidest meid ümbritsevatest automatiseeritud toimingutest muudab meie igapäevast elu ehk kõige nähtavamalt ja tuntavamalt teenindusautomaatika. Panga-, tervishoiu-, koolitus- jt teenused võivad õige varsti olla praegu kättesaadavatest paremad ja odavamad. Loodetavasti ka Eestis…

Kes meist ei sooviks, et see või teine toiming saaks tehtud kui võlukepikese viipel? Mõeldud – ja tehtud! Juba praegugi suudab arenenud tehnika pakkuda teeneid, mille peale pole varem lihtsalt ka tuldud. Näiteks Saksamaa postiteenistus katsetas möödunud jõulude ajal postipakkide kättetoimetamist droonide ehk mehitamata lennumasinate abil. Aga neidsamu vahendeid saaks kasutada ju mujalgi, näiteks kavandatava retke/ekspeditsiooni peatuskohtadesse söögi-joogipoolise kohaletoimetamiseks. Ka fotograafidele annavad nad (õigemini on juba andnud) sündmuste jäädvustamiseks uue vaatenurga.
Ühendriikides veavad vägikaigast lennuturvalisusamet FAA ja firmad õiguse üle kasutada mehitamata lennumasinaid kaubavedudeks. Kui riik näitab rohelist tuld, võivad sellised lennud saada populaarseks kiiresti, lausa plahvatuslikult.
Üheks valdkonnaks, kus droonid võivad olemasolevat pilti palju muuta, ongi posti(paki)teenus. Postiasutused leiavad, et postiljonide ametispidamine on kallis. Kuigi meil on pakkide kättetoimetamine postikappide kaudu juba üsna hästi toimiv teenus, saab veel mõndagi muutuda. Näiteks Kanada kaalub tõsiselt posti kodukande lõpetamist linnades. Kas meilgi saab varsti linnades ajalehti vaid kioskist või postikapist? Aga mis saab maal elavate inimeste postiteenustest? Droonid viskavad kileümbriku ajalehega õuemurule? Päevalehtede asemele tulevad nädalalehed?

Pangad – uuenege või pange uksed kinni
Postiteenistuse automatiseerimisest tähtsamanagi, ehkki igapäevaselt pea tajumatu teenusena ootab meid ees panganduse uuenemine. Seda lubavad meile mõned uuendajad, nagu meie oma Taavet Hinrikus või ameeriklased Gris Larsen või Ben Milne.
Praegu ülemaailmselt tuntud Skype’i üks alusepanijaist Taavet Hinrikus lõi koos Kristo Käärmaniga kiiresti tuntust ja kasutust koguva rahaülekannete ning valuutavahetust võimaldava rakenduse Transferwise. Rakendus võib kosuda sama plahvatuslikult kui Skype, sest pangad võtavad sama toimingu eest tunduvalt suuremat teenustasu, kusjuures ka aega kulub rohkem.
Analoogse rakendus Ribble Labs, mis võimaldab samuti rahvusvahelisi rahaülekandeid teha, on loonud ühendriiklane Chris Larsen. Teine ameeriklane, Ben Milne on aastast 2010 ehitanud rakendust nimega Dwolla, mis peaks sügavalt puudutama rahamaailma. Alla kümne dollari jääva summa ülekandmine on tasuta ja suuremad igati vastuvõetava 0,25dollarilise tasu eest. Seni on rahaülekannete tavaline taks olnud 2-3 protsenti summast, millele lisandub veel teenustasu.
Nende rakenduste taga peituv idee on lihtne ja selge: kui elektronkirjad ja -sõnumid jõuavad kohale hetkega, miks peaks siis pankades toiming kestma ööpäeva või kauem ja see maksma nii palju? Pangad põhjendavad viivitust kontrollivajadusega, kuid näiteks Dwolla loob pankade vahel ühenduse otse, ilma viivitusi põhjustavate vaheastmeteta.
Lisaks loovad uued rakendused võimaluse müüa odavaid mittemateriaalseid tooteid väga paljudele. Kui ostetakse 100 000 eurot maksev auto ja sinna juurde tuleks rahaülekande eest tasuda 10 eurot, siis ei oma see mingit tähtsust. Kui aga kauba hinnaks on 1 euro ja selle raha ülekande eest tuleks ka maksta 1 euro, jääks kaup katki. Odav rahaülekande vorm teeb võimalikuks teksti, muusika, fotode, videote, kaartide ja teiste digitaalsete toodete müümise väikeste kogustena kokkuvõttes odava hinnaga.
Eelmisel aastal Nobeli preemia saanud Yale’i ülikooli majandusteadlane Robert Schiller kirjutas juba kümme aastat tagasi artikli odava maksmisviisi maailmaloolisest tähtsusest. Ta tuletas meelde, et mündid leiutati umbes 3000 aastat tagasi korraga kahes kohas: praeguse Türgi aladel Lüüdias ning Hiinas. Väikese väärtusega kergesti kasutatavad maksevahendid tegid võimalikuks müüa ka odavaid tooteid ja teenuseid. Sündisid vana-aja tsivilisatsioonid, kust pärineb ka meie kultuur.

Automaatne terviseteenus
Tervisele pühendatud teenustest tõotab varsti kujuneda samasugune võrkteenus nagu praegu panganduses.
Oulu ülikool teeb koostööd Jaapani Yokohama ülikooliga. Teemaks on juhtmevabade nn kehavõrkude väljatöötamine ja nende ühendamine suurtesse riiki katvatesse võrkudesse. Rahvusvaheliselt tähistatakse kehavõrke lühendiga WBAN (Wireless Body Area Network) ja sellele on välja töötatud oma standard, seega unistus on teoks saamas.
Kehavõrk jälgib aju ja südame tööd, vererõhku, pulssi, veresuhkru taset jt inimese tervise olulisi näitajaid. Oulus on sellele lisatud teabe saamine inimese kukkumisest, mis esineb näiteks Parkinsoni tõbe põdevatel inimestel. Kehavõrk võib valvata ka südamestimulaatori või insuliinipumba tööd. Inimese kehal on väike vastuvõtja-saatja, mis kogub andurite poolt saadud teabe ning saadab selle juhtmevaba lähivõrgu kaudu kas kasutaja enda või teise inimese (sugulase, arsti) nutitelefoni või arvutisse. Ryuji Kohno, kes töötab professorina nii Oulus kui Yokohamas, on öelnud, et kehavõrk hoolitseb inimese tervise eest alati ja igal pool, kasutades juhtmevaba lähivõrku, internetti, satelliitsidet ja tervishoiuvõrke. Kehavõrgu projektiga tegelev professor Jari Iinatti lisab, et patsiendilt saadud andmeid saab analüüsida nii arvuti kui inimene ja omakorda saata vastuseks soovitused või kohale tervishoiutöötaja. Esialgu loodetakse sellega vähendada eeskätt nende inimeste arsti juures kontrollis käimist, kes on hiljuti olnud operatsioonil.

Arvutist arst või hooldaja
Mõningaid tervishoiu rutiin- ehk abitoiminguid on juba automatiseeritud. Kliinilises laboratooriumis on automatiseerimine veel küllalt uus nähtus, kuid viimase kümmekonna aastaga on areng olnud väga kiire. Soome Automaatikaseltsi juhataja Harri Happonen, kes juhib Fimlabis laboratooriumitööde automatiseerimist, ütleb, et ülikooli kliinikumi tasemega laboratooriumites on umbes 80% kõigist analüüsidest vähemalt osaliselt automatiseeritud. Näiteks vereanalüüside juurest liiguvad vereproovide pudelikesed vastavasse analüsaatorisse konveieril nagu tehases.
Kuid ikkagi on ka inimesi tarvis. Bioanalüütikud, keemikud, mikrobioloogid ja arstid tegelevad proovidega endistviisi. Automatiseerimine on tulnud inimese kõrvale, mitte talle vastu astunud.
Näiteks Põhja-Karjalas kergendab Medinet-teenus abivajajate elu selliselt, et kui verevedeldajaid tarvitav inimene andis enne laboratooriumis vereproovi, siis tuli tal helistada arstile ja saada teada, millist ravimit ja kuidas tarvitada. Nüüd saab ta kõnet tegemata tulemused ja juhised teada võrgust lugedes. Kõnet pole vaja ja teave on täpne.
Californias loodud Sense.ly on virtuaalne kliiniline assistent, mis on loodud eeskätt krooniliste haigete abistamiseks. Virtuaalne abimees saab aru tema poole pöördunu lihtsalt sõnastatud küsimustest ja annab vastused. Lisaks võib ta asendada füsioterapeuti, kontrollides kasutaja liigutusi võimlemisel füsioterapeudi külastuse ajal 3D-kaamera abil filmitu põhjal, neid vajadusel korrigeerides. Nii saavad arstid või hooldajad tegelda muude, suuremat täpsust või analüüsi nõudvate asjadega. On juba tähele pandud, et virtuaalne abistaja motiveerib inimesi paremini kui inimene – osadel inimestel on kergem kuulda juhiseid ja nõuandeid masinalt kui teiselt inimeselt.
Samalaadset ideed on kasutatud ka Soome Taltioni-teenuses, mis on osa rahvuslikust tervisepangast. Igaüks võib sinna salvestada oma tervist puudutavad tähtsad andmed ja saada vastuseks soovitusi, mida teha. Eeskätt aitab arvuti praegu kaalujälgijaid. Edaspidi loodetakse jõuda ka raskemate tervist puudutavate teenusteni.
Tehnoloogiahiiglasest arvutitootja IBM on kahtlejatest hoolimata asunud välja töötama arst-arvutit nimega Watson, mis oskaks diagnoosida ning ravinõuandeid anda. Arst-arvuti lähtealuseks on superarvuti Watson, mis sai 2011. aastal ülemaailmselt kuulsaks „Jeopardy” (meil „Kuldvillak”) mälumängu võitmisega. Arvutit arstiks kohendada on osutunud arvatust raskemaks. Watson suudab küll hetkega läbi töötada miljoneid haiguslugusid ning arstiteaduslikke artikleid, kuid tegelikkusesse kõlbavaid juhiseid andes on ta ebatäpne.
Ühemõttelise vastuse saamiseks, st jõuda tasemeni, kus vastuseks on täpne diagnoos, on veel pikk tee minna. Watsonit võib võrrelda arstiks õppiva üliõpilasega, kelle diplomiküpsuse aeg on teadmata.

Automaadist eksamineerijad
Õpetaja tööd automatiseerida on sama raske kui arstide oma, kuid on tehtud tõsiseid katseid.
Soomes hindas sealne haridusministeerium (Opetushallitus) sel aastal esimest korda üheksanda klassi lõpetajate emakeele ja kirjanduse tundmist Turu ülikoolis välja töötatud ViLLE-programmi järgi, mis hindas kaks kolmandikku vastustest.
Ühendriikides üritatakse tõsiselt jõuda õpilaste esseede hindamisel automaatse kontrollini. Idee kerkis üles juba 1960ndail, kuid alles viimastel aastatel on programmide areng ning arvutite laialdane levik lubanud turule tuua rühma automaatseid kontrollsüsteeme. Tuntuim neist on Harvardi ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ühistöös valminud EdX.
Ühes on kõik arendajad ühel meelel – arvuti on kiire. Ja õpilane saab otsekohe tagasisidet. Ta saab teksti teha soovitatud parandused ja saata selle uuesti hindamiseks. Selliseid edasi-tagasi saatmisi võib olla palju enam kui inimestevahelise suhtluse puhul, eks siis ole ka lõpptulemus parem.
Siiski kestavad vaidlused selle meetodi suhtes. Arvustajad leiavad, et arvuti antud hinnanguid ei saa pidada usaldusväärseiks. Nende arvates võivad õpilased kirjutada töödesse mida iganes, kui see vaid vastab etteantud kriteeriumidele. Igatahes eelmisel aastal üks osa Ameerika ülikoolide õppejõududest nõudis arvutipõhisest hindamisest loobumist.
Samal ajal edeneb õpetamise automatiseerimine teise kandi pealt. Helsingi ülikooli Finnable 2020 projektis lõid 800 õpilast Soomest, Kreekast ja Californiast üle 3200 videoloo ja laadisid need võrku. Soome ja California rühmad vahetasid videoid ka omavahel. Projekti eesmärgiks on leida, kuidas uus tehnoloogia annab lisaväärtusi õppimisele ja õpetamisele.
Võrguõppe on teinud võimalikuks teabe automatiseeritud liikumine. Kui õppijad talletavad oma toimingud ja tegevuse tulemused võrku, sünnib ainestu, mis aitab teisi õppijaid nende õppimises. Andmete analüüs räägib õppija aktiivsusest, tulemustest, motiividest ja huvidest pika aja jooksul, selle põhjal saab teha soovitusi edasiõppimiseks või elukutse valikuks.

Arvuti robotkohtunikuks?
Iga soovitud teenuse automatiseerimine ei pruugi õnnestuda soovitud viisil, kuid tulemusi võib saavutada ka hoopis ootamatul viisil.
Kes oleks osanud alles vähe aastaid tagasi arvata, et juristi tööd võib automatiseerimisega muuta hoopis tulemuslikumaks? Nüüd võivad õigusemõistjad arvuti abil väga lühikese ajaga läbi vaadata tuhandeid analoogseid juhtumeid, leidmaks paremat lahendust.
Robotkohtunikku veel ei ole, aga see võib isegi tulla. Vajadus on olemas.
Tel Avivi ülikooli psühholoog Shai Danziger ja tema töökaaslased tulid mõni aasta tagasi mõttele uurida, kuidas kohtunike langetatud otsused sõltuvad nende mao seisundist. Uurimuse tulemusena selgus, et enne lõunat langetati kergeid või õigeksmõistvaid otsuseid vähe, pärast lõunat tõusis nende arv järsult. Kõhutühjuse all mittekannatav robotkohtunik langetaks otsuseid erapooletumalt.

Teenindusautomaatika raskused
Teenindusautomaatika teeb meie elu lihtsamaks, kuid sel on ka oma varjukülg. Projektidesse, sh ka teenuste automatiseerimisse paisatakse palju raha ja sageli tulemused ei õigusta seda.
On tekkinud võrdlus, et digitaliseerimine ja automatiseerimine on ühiskonna arengus sama pöördelised sündmused kui omal ajal aurumasina ilmumine. Kuid tasuks meeles pidada, et aurumasina areng oli aeglane ja vaevaline, masina kasutegur oli madal ja sageli need masinad lõhkesid.
Uurimuste kohaselt kulutatakse maailmas infotehnoloogiale aastas 3,8 biljonit (ehk tuhat miljardit) dollarit, mis moodustab brutokogutoodangust 5,3%. Nurjunud investeeringud, ettenägematud kulud ja saamata jäänud tulud moodustavad ühtekokku 2,5 biljonit ehk 3,5% kogutoodangust. Väga palju raha lendab tuulde. Muidugi on IT-valdkonnas lõpptulemust raske ette näha, kuid midagi annaks siingi teha. Samade uurijate arvates annaks kõige tõenäolisemalt arvestatavaid tulemusi suurte mammutprojektide väiksemaks ehk kontrollitavaks lahutamine.

Sarnased artiklid