Tasuta digipilt taevast
Glen Pilvre
03.03.2009

Vaid aastapäevad tagasi oli siinses DVB-T programmivalikus ainult kaks vaba kanalit ning pigem pakkus kõneainet „soomede” analooglevist kadumine. Täna on Eestis vabaltnähtavaid (tasuta) digikanaleid seitse ning üha rohkem on jutuks peagi saabuv analoogteleajastu lõpp. Maapealse digitelevisiooni nägemiseks on vaja sobivat telerit või digiboksi – paneme kõrvuti kaheksa saadaolevat digi-vastuvõtjat.

8 DVB-T MPEG4 digiboksi
Arion AT-2410VHD
General Satellite TE-8310E
Jacobson NB5 Black Series
Jacobson T6 CX
Kaon Media KTF-S660HDCO (ZUUMbox HD)
Kaon Media KTF-I2001CO (ZUUMbox SD)
LMG T101
Topfield TF7720HTCO
Kuigi analoogsaatjad töötavad veel järgmise aasta keskpaigani, on digitelevisioon järjest kuumem teema. Ja tõepoolest, enam pole mingit põhjust digile üleminekuga viivitada, sest ainuüksi kohalike kanalite arv on maapealses digilevis palju suurem.
N-ö õhu kaudu leviv digitelevisioon ehk DTT (Eestis DVB-T) puudutab ainult neid majapidamisi, kus pilt jõuab telerisse läbi (katuse)antenni. Kellel aga toob telepildi elamisse kaabel, nende jaoks ei oma valjenev „digikära” mingit tähtsust. Samas näitavad uuringud, et kasutusel katuseantenne pole üldsegi vähe – rohkem kui 100 000 kogu Eesti kohta!
Telerid ja boksid
Niisiis on DVB-T nägemiseks vaja sobivat telerit või sobivat digiboksi. Eestis on kasutusel MPEG4-vormingus digitelevisioon, seega peab vastuvõtjal olema just nimelt MPEG4-vormingut toetav dekooder. Paljudel uutel teleritel on aga seesmine MPEG2-dekooder, mis tähendab, et Eesti DVB-T vaatamiseks selline teler (ilma lisamoodulita) ei sobi. Segadust aitab vältida kleeps Digilevi logoga – kui see on poes teleri kõrval näha, siis on kindel, et asi Eestis toimib. Kui aga uut telerit pole plaanis kohe osta, tuleb vaadata bokside poole – kahjuks erinevalt kunagisest nn soomeploki-ajastust ei saa vanu telereid „digiplokistada”.
Kõige kuulsam digiboks on ZUUMbox, selles pole kahtlust. Kuid selleks, et näha Eesti õhus levivaid digikanaleid, on praegu palju muidki võimalusi peale ZUUMboxi. ZUUMbox on eelkõige osa tervest paketist, kuhu kuulub veel vaatajakaart, leping kasutajaga ning muidugi kuutasu. Nimelt on Starman täna Eesti ainus operaator, kes edastab DVB-T kaudu ka 22 nn taevakanalit ning just nende nägemiseks tuleb sõlmida leping kuumaksega 99 krooni. Kui aga sooviks on vaadata vaid kohalikke tasuta kanaleid, pole loomulikult mingit lepingut vaja. Ka ZUUMboxi võib endale vabade kanalite vaatamiseks osta täiesti lepinguvabalt. Kuid peale ZUUMboxide on saadaval ka teisi digibokse – nii neid, mida saab kasutada Starmani vaatajakaardiga (lepingu sõlmimisel loomulikult) kui ka hoopis ilma kaardita bokse (mõeldud ainult vabade kanalite vaatamiseks). Lisaks kahele ZUUMboxile ongi meie võrdluses kolm vaatajakaardipesaga ja kolm ilma kaardivõimaluseta digiboksi.
Põhitõed
Erinevalt analoogtelevisioonist (kus igale sageduskanalile vastas üks telekanal) on digitelevisioonis ühele sagedusribale pakitud mitu telekanalit. Sellist pakitud teleprogrammide gruppi nimetatakse multipleksiks (MUX). Tasuta telekanaleid sisaldab Eestis MUX1, mille kandesagedus on piirkonniti erinev, kuid asub see igal juhul detsimeeterlainealas (vt saatjate tabelist) ja vajab püüdmiseks detsimeeterantenni. Kui uus digiboks koju toodud ja programmide automaatotsing tulemust ei too, tasub kõigepealt selgitada, millisel sageduskanalil soovitud MUX üldse levib ning siis manuaalhäälestuse menüüs õige kanalinumber (või sagedus) boksile öelda. Nüüd peab jälgima signaali tugevuse ja kvaliteedi näidikuid ning vastavalt sellele antennisüsteemi „tuunima” asuma. Mõned saatjad kasutavad vertikaalset polarisatsiooni – nendelt vastuvõtmiseks peaks antenn olema maapinna suhtes vertikaalselt. Heaks indikaatoriks on täna veel analoogtelepildi kvaliteet, nt TV3. Eriti peaks tähelepanu pöörama täpikestele ja „võrkudele” analoogpildis – need viitavad häireallikatele. Kui signaal on vähegi piisav, võiks proovida võimendi kasutamisest üldse loobuda – tavaline lairibavõimendi võimendab kõiki (ebavajalikke) sagedusi ja ka häireid pildis, mis võivad digisignaali kvaliteedile saatuslikuks saada. Häireid võivad tekitada näiteks läheduses asuvad Kõu-interneti tugijaamad (UHF-sagedusalast veidi allpool), mobiilisaatjad (UHFist ülevalpool) või mis tahes töötavad (pisut vigased) elektriseadmed. Signaali kvaliteeti võivad ajutiselt halvendada atmosfääritingimused – nagu näiteks ülilevi-nimeline nähtus. Ülilevi puhul võivad vastuvõtjasse jõuda hoopis muud programmid samal sagedusel (väga kaugest saatjast) ning signaali kvaliteedist ei jää siis midagi järele. Viimati külastas võimas ülilevi Eestit 14.–16. detsembril eelmisel aastal, väiksemaid ülilevisid „käib” siin sageli.
Need, kes saavad pildi Tallinna teletornist ning on kunagi näinud TippTV-d ja TV1-te, peaks suure tõenäosusega probleemivabalt nägema ka kõiki vabu digikanaleid. Teletorn saadab MUX1-te just kanalilt 45 – samal sagedusel levis omal ajal nende telejaamade analoogpilt.
Igatahes tasub probleemide korral eksperimenteerida nii antenni kõrguse kui suunaga – eriti kui vastuvõtu ulatuses on mitu saatjat. Ja kindlasti tasub meeles pidada, et oluline on just signaali kvaliteet, mitte niivõrd tugevus – ehk pigem parem antenn kui suurem võimendi.
Boksid tööle
Digiboksi (õnneks) mitte just suur võimsus moondub peaaegu sajaprotsendiliselt soojuseks, seega peab kindlasti jätma boksile piisavalt hingamisruumi. Mida väiksem on seade, seda suurem (olulisem) peaks olema see ruum – näiteks võrdluse väikseima boksi Jacobson NB5 korpus läks töötades märkimisväärselt tuliseks. Seega ei tohi digiboksi kindlasti kinni katta ega umbsesse kapinurka peita. Ülekuumenemine võib seadme eluea lühendada kõigest mõne nädalani. Võimsusest rääkides tuleb öelda, et kahjuks on digiboksid suhteliselt aplad ka ooterežiimil. Näiteks kõige säästlikum boks General Satellite tarbib töötades vähem elektrit (8 W) kui LMG ooterežiimil (10 W).
Teleriga tasub digiboks ühendada nii „hea” sisendiga kui võimalik – teoreetilise pildikvaliteedi põhjal järjestades oleks need HDMI, komponent, RGB (SCART), S-Video ja CVBS (RCA AV). Boksidel on olemas ka nn RF-väljund (teleri ühendamiseks antennikaabliga), kuid seda tasub kasutada tõesti äärmisel juhul. Kuna SCART-väljundis sisaldub reeglina nii CVBS kui RGB, tasub võimalusel kindlasti eelistada RGB-d – teleritel võib RGB-suutlik olla vaid üks SCART-liides mitmest.
Paratamatult toob digiboks majapidamisse järjekordse puldi (kui just pole juba universaalpulti, millele uustulnuk selgeks õpetada) ja kahjuks peab nentima, et pultide disain ja kvaliteet pole digibokside tugevaim külg. Millest on kahju – kui nimekad teleritootjad reeglina pingutavad korraliku puldi nimel, siis boksitootjad ilmselt ostavad puldid kokku odavaimalt pakkujalt ning siis lihtsalt sildistavad need. Siinses võrdluses on identne nn säästupult kolmel erineval boksil.
Üheks harjumist vajavaks ilminguks on see, et kohalike digikanalite vahetamine vältab kuni neli sekundit, mille põhjuseks on pakkimine. Täpselt nii kaua peab pilti ootama, kuni püütakse kinni järjekordne nn võtmekaader (või täiskaader ehk key-frame), heli saabub tavaliselt varem. Mida tihedamalt pakitakse, seda pikem on paus kanalivahetusel. MUX1 kanalite pildikvaliteet on päris hea – kuid jällegi on kõik suhteline, sõltudes pakkimistihedusest (nt Soome kanalite vähempakitud MPEG2-pilt on parem siinsete vabade kanalite omast, ka pole viivitust kanalivahetustel). Mida rohkem kanaleid ühel sagedusel, seda kasumlikum loomulikult programmitootjale. Heaks (õigemini halvaks) näiteks on ZUUM-TV tasulised „taevakanalid”, milles kvantiteedi nimel on „gaas põhja” vajutatud – ühte MUXi (ühele sagedusele) pressitakse nii palju kui vähegi mahub ja tuld!
Lisaks (teoreetiliselt) heale pildikvaliteedile on digitelevisioonil veelgi hüvesid: kuni nädalane elektrooniline telekava (EPG), subtiitrite võimalus (praegu olemas tasulistel kanalitel nagu Fox Crime ja Fox Life) ning automaatsed kellaaja ja programmijärjestuse seaded.
MUX1 ehk vabalt nähtavad kanalid
ETV
ETV2
Kanal2
TV3
Kalev Sport
TV6
Kanal 11
4 : 3 ja 16 : 9

Kuigi seda teevad ka digiboksid, tasub pildi külgede suhte reguleerimine jätta teleri hooleks. Põhjus väga lihtne – pildipunktide arv on sõltumata formaadist sama ning kui kasutada digiboksi automaatikat, siis lähevad mustad alad resolutsiooni mõttes lihtsalt kaotsi. Näiteks nn letterboxi puhul (4 : 3 teleril) jäävad nii pildi üla- kui alaserva mustad ribad ning seetõttu jääb telerisse jõudvale (nähtavale) pildile vähem ridu. Kui aga pildi „letterboxistab” teler, siis on nähtavas pildis kasutusel kõik read ja pilt on teravam.

Ettevaatust, Digilevi!
Digilevi sümboolikat esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelmisel aastal. Idee oli hea – töötati välja ühtne märgistus, mis kinnitaks digivastuvõtja sobivust Eesti maapealse digiTV leviga. Asi on nimelt selles, et tähekombinatsioon DVB-T MPEG4 (MPEG4-vorming on Eestis kasutusel DVB-T puhul) ei tähenda sugugi automaatselt 100% ühilduvust mis tahes DVB-T MPEG4 levivõrguga. DVB-T MPEG4 vorming on nüansirikas ja seadmelt suutlikku protsessorit nõudev, nii et „üllatusi” võib esineda igal sammul – näiteks konarlik või üleüldse mittetoimiv pildiformaadiautomaatika, puuduvad telekavad, subtiitrid ja täpitähed. Kuni selleni välja, et telepildis endas on artefaktid ja pilt hangub. „Katkise” pildiga MPEG4-telereid on Eestis isegi garantiisse toodud, kus tegelikult on selgunud, et Koreas toodetud aparaatidel polegi muud häda kui mittesobivus Eesti levivõrguga.
Niisiis – ideaalis kinnitab märk Digilevi, et seade on 100% Eestis toimiv ning jääb töövõimeliseks ka pärast saatejaamade tarkvara uuendamist. Kui markeering puudub, võib seade küll Eestis töötada, kuid 100%ne toimivus pole garanteeritud. Müüja poolt märgi kasutamise eelduseks on, et sellega tähistatava seadme on levivõrgu haldaja ehk AS Levira tunnistanud Eesti DVB-T levivõrguga ühilduvaks, kusjuures märgise kasutusõiguse aluseks on kehtiv litsentsileping AS Levira ja märgise taotleja vahel. Ka on tulevikus nn õhu kaudu tehtava tarkvarauuenduse nimekirjas eelisjärjekorras Levira poolt kontrollitud Digilevi-märgiga seadmed.
Meie loos vaadeldud digiboksidest on Digilevi märgi vääriliseks tunnistatud tervelt viis seadet – mis on ju tore. Kuid viimasel hetkel selgus kurb tõsiasi – Levira oli neist lähemalt näinud vaid kolme ning reaalse litsentsilepinguni oli veebruariks jõutud vaid ühe boksi osas (Topfield)! Kusjuures ZUUMbox HDlt, mis on aegade algusest peale Levira võrguga „koostööd teinud” ning probleemivabalt töötab, seda märgistust ei leia, küll aga uhkeldab Digilevi märgiga ZUUMbox SD. Võib-olla peaks tunnustama nii Merget kui ka Starmani (kes on täna tuntumad digibokside maaletoojad) märgi aktiivse propageerimise eest, kuid selline entusiastlik „isetegevus” ei teeni kindlasti märgi üllast eesmärki. Näiteks kolmel „märgistatud” boksil ei toimi ekraani pildiformaadiautomaatika (4 : 3 teleri puhul kuvatakse 16 : 9 pilt valede proportsioonidega) ning General Satellite’il esines kanalivahetustel pildi hangumisi. Samas võib lisada, et märgivabade Arioni ja Jacobson NB5ga hetkel nähtavaid probleeme ei esinenud.
Jääb üle loota, et see on vaid esmane segadus ning maaletoojad ajavad asjad kiirelt korda – seni tasub aga valikut tehes küll uurida, kas logo Digilevi pole digiboksi juurde mitte „ise hiilinud”.
Tulevikus saavad õhu kaudu tehtava tarkvarauuenduse eelisjärjekorras vaid Levira poolt kontrollitud Digilevi märgiga seadmed.

Vaatajakaardiga digiboksid

Topfield TF7720HTCO
Hinnaklass: ~2500 krooni
Maaletooja: FinTop Oy
Topfield TF7720HTCO on võrdluse suurim ja kalleim digiboks, kuid õnneks on sisu hinna vääriline. Alates sisselülitamisest laabus kõik väga sujuvalt – n-ö täisautomaatselt Topfield end küll ei häälesta, kuid esmasel käivitusel on ees seadistusmenüü, milles toimetamine lihtne. Tervikuna on kindlalt tegu selle testi liidriga. Menüüd on loogilised ja kirjad selged, kumminupulise puldigi „fiiling” ja ergonoomika on hea ning kasutusmugavus esmaklassiline. Kui miski üldse häiris, siis see, et telekava (EPGd) sirvides häälestus tuuner sirvitavale kanalile, samas kava enda kasutusmugavus ja välimus pole pahad.
Tuuner on väga tundlik ja dekooder närib end läbi ka kehvast signaalist – Topfieldi pilt püsis ees veel siis, kui teised boksid andsid selles osas täieliku loobumisvõidu.
Pildikvaliteedi osas pole samuti põhjust viriseda – nii CVBS- kui RGB-pildid on head ning parima teravuse-tonaalsuse tagab muidugi HDMI-väljund.
Hea
Parim tervik
Tuuner
Halb
Programmide järjekorda saab muuta ainult lemmikutes
_____________________________________________________________________________________________
Arion AT-2410VHD
Hinnaklass: ~2300 krooni
Maaletooja: LL Merge Grupp
Arion AT-2410VHD telekava kasutusmugavus on parim – loogilised valikud ja selge graafika. Sarnaselt Jacobsoni HD boksiga on Arioni graafika kõrgresolutsioonis ja väga viimistletud disainiga. Kasutusmugavus on suhteliselt hea, aga erinevalt Topfieldist ei kustu kanalivalikumenüü (pärast kanali valimist) automaatselt, vaid selleks on alati vajalik täiendav nupuvajutus – tüütu.
Pult on Arionil nn Harju keskmine – tihedalt kumminuppe, kuid samas istub käes päris mõnusalt. Algsel installeerimisel palub Arion edasiliikumiseks vajutada nupule Next, aga sellenimelist nuppu kahjuks puldil ei leidu! Pärast vandumist ja luubi võtmist saab selgeks, et tumesinisel mikroskoopilisel nupul, mille all kiri Recall, on kujutatud ringikujuline nool – see osutubki kadunud Next-nupuks.
Pildikvaliteet on nii RGB- kui CVBS-väljundi puhul üllatavalt kesine (nii teravuselt kui tonaalsuselt), vaid HDMI-väljundit kasutades on teravus hea ja tonaalsuse heledusastmed paigas.
Hea
Menüüde graafika
Selge telekava
Halb
Kanalite valiku menüü automaatika
Puldil rohkelt väikeseid nuppe
Pildikvaliteet RGB ja CVBS puhul
_____________________________________________________________________________________________
Jacobson T6 CX
Hinnaklass: ~2200 krooni
Maaletooja: LL Merge Grupp
Jacobson T6 CX on väike ja kena disainiga seade. Vaatamata soliidsele hinnanumbrile ning ausatele tehnilistele parameetritele on Jacobson aga puldi tellinud tõenäoliselt odavaimalt pakkujalt – see on vormilt identne näiteks võrdluse odavaima digiboksi General Satellite’i puldiga. Kumminupud on mikroskoopilised ja tundetud. Kasutusloogikalt pole Jacobsoni boks siiski halb, vaid telekavas orienteerumine on algul veidi tülikas. Menüüde graafika on väga ilus (HD-resolutsiooniga) ning kirjad selged (küll suhteliselt väikesed).
Kummalisel kombel ei õnnestunud aga praktikas pildiformaadi automaatikat 16 : 9 teleri puhul toimima saada – see tähendab, et programmid küljesuhtega 4 : 3 venitas T6 hoolimata menüüvaliku seadetest üle ekraani laiaks. 4 : 3 teleriga probleemi polnud – 16 : 9 saated olid kenasti „letterboxis” (ribad üleval ja all). Nii peavad 16 : 9 telerite omanikud kasutama T6 puhul telerite endi pildiformaadi seadeid.
T6-l saab heli sünkroonsust pildi suhtes muuta (ms) – vajalikuks võib see osutuda välise võimenduse puhul. T6-l on võrdluse suurim displei ning sellel kuvatakse kanali nimi (kõigil teistel, v.a ZUUMbox HD, kuvatakse number), küll aga ei näita T6 ooterežiimis kellaaega.
Pildikvaliteet on tonaalsuselt parim läbi HDMI-väljundi – nii RGB- kui CVBS-pildis ei eristu hästi tumedad toonid.
Hea
Igapäevane kasutusmugavus
Graafika
Displeil kanali nime näit
Halb:
Pildiautomaatika 16 : 9 teleri puhul
Pult
_____________________________________________________________________________________________
Kaon Media KTF-S660HDCO (ZUUMbox HD)
Hinnaklass: ~2200 krooni (ZUUM-TV lepinguga 1900)
Maaletooja: Starman
Nimetus „zuumbox” on tänaseks tänu Starmani usinale reklaamitööle kujunenud vaat et digiboksi sünonüümiks ja tõepoolest, olid ajad, mil see oli (peaaegu) ainus saadaolev digiboks. ZUUMbox HD välimusele pole midagi ette heita ning ka tehnilised näitajad on eeskujulikud. Pärast esmast sisselülitamist on kohe võimalus valida töökeel ning installeerimine läheb ladusalt. Kahjuks pole aga üldse nii ladus ZUUMbox HD kasutajaliides. Sinisel taustal asuvate menüüde graafika on väsitavalt kirju ja mõjub segasena. Ka pult on tüüpiline kumminupuline säästutoode, kuid vähemalt on suuna- ja OK-nuppudel reljeefsus.
Kanalivalikumenüü ei kustu pärast kanali valimist automaatselt, selleks on alati vajalik täiendav nupuvajutus. Ka telekava (EPG) välimus jätkab menüüde kireval disainilainel ning ei hiilga ülevaatlikkusega. Positiivse omadusena võib mainida toimivat pildisuhteautomaatikat, selle jaoks on ka puldil eraldi nupp.
Pildikvaliteedilt sarnaneb ZUUMbox HD Arioni ja Jacobson T6ga – ehk kindlasti tasub kasutada HDMI-väljundit.
Hea
Lihtne kasutuselevõtt
Puldil eraldi nupp pildisuhteautomaatika jaoks
Displeil kanali nime näit
Halb
Igapäevane kasutusmugavus
Kirju ja segane graafika
_____________________________________________________________________________________________
Kaon Media KTF-I2001CO (ZUUMbox SD)
Hinnaklass: ~1800 krooni (ZUUM-TV lepinguga 1500)
Maaletootja: Starman
ZUUMbox SD peamine erinevus oma nimekaimust on kõrgteravuse puudumine – see tähendab, et puuduvad HDMI- ja komponentliidesed. Vaatamata sarnasele nimele on tegu välimuselt väga erinevate seadmetega. ZUUMbox SD on HD-versioonist veidi väiksem, kuid eristub kõigist siinsetest kaasvõitlejatest puldi poolest. Pult on kõige kogukam ning sellega on disainerid vaeva näinud – nupud on suured ja selge paigutusega, samas võiks need olla veidi reljeefsemad.
Graafika on põhiolemuselt siiski sama, mis HD-versioonil, ehk siis mitte just kõige selgem. Küll aga on telekava kasutusloogika väga hea – üks siinse võrdluse parimaid.
ZUUMbox SD-l puudub pildiformaadiautomaatika 16 : 9 teleri korral, 4 : 3 ekraaniga teleril probleemi pole(„letterbox” toimib kenasti).
Tuuner on suhteliselt hea tundlikkusega, kuid millegipärast esines kohati pildi hetkelisi hangumisi ka korralikuma signaali puhul.
Pildikvaliteet on tonaalsuselt väga hea, kuid ka RGB-väljundi puhul jätab teravus veidi soovida.
Hea
Telekava kasutusmugavus
Pult
Halb
Pildisuhteautomaatika 16 : 9 teleri puhul
Kirju graafika
_____________________________________________________________________________________________

Vaatajakaardi pesata digiboksid
Jacobson NB5 Black Series

Hinnaklass: ~1450 krooni
Maaletooja: LL Merge Grupp
Jacobson NB5 mahub peaaegu et suuremasse taskusse. Pisikesel mattmustal karbil on peale antenniliideste veel SCART ja S-PDIF. Esmapilgul tundub, et esipaneelil on ka kaardipesa, aga tegelikkuses ei tasu sinna hoogsalt kaarti pista, sest see võib teha „puhta vuugi” seadme trükiplaadil. Tegu on lihtsalt kaardikujulise avausega seadme korpuses. Kasutusmugavuselt on aga väike NB5 kindlalt esikolmikus – menüüd on selged ja suured ning käituvad loogiliselt. Näiteks formaadiautomaatika toimib kõigist paremini – 16 : 9 teleri puhul on võimalus 4 : 3 saadete puhul lõigata veidi alt ja ülevalt, mahutades õigete proportsioonidega pildi suhteliselt hästi ja suurelt ekraanile. Pult on küll samast säästuseeriast kallima Jacobsoni omaga, kuid mittelibisev nahkne pinnakate teeb selle käeshoidmise palju mugavamaks.
NB5 tuuner pole kõige tundlikum ning kahjuks puudub SCART-liideses RGB-väljund – kuid CVBS-väljundi pilt on suhteliselt ilus, tumedad toonid eristuvad kenasti.
Hea
Kasutusmugavus
Suured ja selged menüüd
Halb
Puudub RGB-väljund (SCARTis) ja RCA-AV-väljund
_____________________________________________________________________________________________
LMG T101
Hinnaklass: ~1500 krooni
Maaletooja: LL Merge Grupp
LMG T101 peegelklaasist esipaneel ja nn vana kooli LED-displei toovad meelde nõukogude-aegse tipptehase Punane RET. Vaatamata boksi enda alternatiivsele stiilivälimusele on aga LMG pult täitsa asine – võrreldes nii mõnegi kallima konkurendi omaga. Valikunuppudel on reljeefsust ning käes istub see samuti hästi.
Kasutusmugavuselt on LMG keskmine, ehk siis ajab n-ö asja ära. Sarnaselt paljude teistega ei kustu kanalivalikumenüü automaatselt ning menüüde graafika ei hiilga samuti millegagi, tähed on suhteliselt väikesed. Telekava ise on küllalt selge, kuid tuuner häälestub alati sirvitavale kanalile.
Punane toite-LED põleb silmipimestavalt heledalt nii seadme töötades kui ka ooterežiimil.
Pildikvaliteedilt on LMG võrdluse nigelaim – isegi RGB-väljundi pilt jääb alla General Satellite’i CVBS-väljundi omale.
Hea
Pult
Halb
Pildikvaliteet
Menüüde graafika
_____________________________________________________________________________________________
General Satellite TE-8310E
Hinnaklass: ~1300 krooni
Maaletooja: LL Merge Grupp
General Satellite on tõeline säästuboks nii hinnalt kui välimäärajatelt – kole-futuristlik disain, võrdluse nigelaim pult, ilma displeita esipaneel ning tagapaneelil ainult RCA-liidesed (ja S-video). General Satellite oli ka ainus boks, mis ei alustanud automaatset installeerimisprotsessi – ees oli lihtsalt tühi ekraan ning vaike-keeleks (default) inglise.
Menüüde graafiline kujundus näib olevat ise tulnud – ehk igati sobilik sõnale „säästu”. Nii on „igapäevane kasutusmugavus” üleüldse vale sõnakombinatsioon, mida „satelliidikindrali” juures pruukida.
Ka dekoodri kvaliteet jätab soovida – näiteks kohati kanalivahetustel pilt hangus sekunditeks.
Aga siiski on üks hea omadus General Satellite’il ka, ja selleks on üllatuslikult pildi kvaliteet – olles tonaalsuselt võrreldav kallimate HD-bokside HDMI-väljundi omaga! Tumedate toonide gamma on väga meeldiv ning vaatamata CVBS-väljundile on pilt uskumatult terav ja ilus.
Ja kui saated läbi saavad, on General Satellite’ga võimalik Tetrise-oskusi lihvida.
Hea
Pildi kvaliteet
Väike voolutarve
Halb
Kõik muu
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid