Taskutelefonid või digikaamerad?
Raimo Ylönen, Ilkka Herttua, Tomi Heinvuo, Harri Hietala
01.12.2006

Üle 3 miljoni pikslise eraldusvõimega kaameratelefonide pildi kvaliteedist hakkab piisama vähemasti peo- ja puhkusepiltide näpsimiseks. Mitmesuguste pildi- ja helitoimingutega varustatud aparaadid pakuvad aga lisaks ka arvukalt muid kasulikke omadusi. Siiani kallina tundunud multimeediatelefoni saab nüüd kätte ka 3G-liitumislepingu“osamaksuna”.

3,2 MP kaameratelefonid
BenQ-Siemens SL91
Nokia N73
Nokia N80
Nokia N93
Samsung SGH-Z710
Sony Ericsson K800i

Praeguste uusimate kaameratelefonidega saab tädi Maali arvates juba nii hea pildi, et tavalise digikaameraga tehtust seda palja silmaga ei erista. Pildi kvaliteet vastab parimal juhul enam-vähem paari-kolme aasta taguste taskukaameratega tehtule.
Sellesse testi saime telefonid, mille fotoelemendi pikslite arv ületab napilt kolme miljoni piiri. Võiks vähemasti arvata, et telefonipildistamine tõuseb uuele tasemele.

Multimeediaarvutid
Mõned uutest telefonidest on juba äravahetamiseni kaamera moodi. Nendes on ka “päris” digikaameratest tuttavaid omadusi, nagu automaatteravustamine, pildistabilisaator, välklamp ja paarikordne suum. Mitmega neist saab päris korralikult ka lähivõtteid teha ja liikuvat videopilti salvestada. Mälukaardi mahust olenevalt mahub pilte kaasa tuhandeid ja videot vähemalt tunni jagu.
Aparaadikestesse on ära mahutatud hämmastav hulk side- ja ajaviiteomadusi. Enamasti on tegemist pigem taskusse mahtuva multimeediaarvuti kui ainult telefoniga. Nendes on lisaks kaamerale ka internetisirvija, elektronpost, FM-raadio ja MP3-muusikamängija. Telefoni kesta all olevas muusikamasinas saab kaasas kanda kuni sada lemmikalbumit ja kuulata neid seal, kus tahtmine tuleb.
Loomulikult pakuvad taolised aparaadid ka kõige uuemaid võrguühenduse võimalusi. Kõik need on juba 3G (UMTS) aparaadid. Heades tingimustes liiguvad andmed 3G-võrgus 384kilobitise sekundikiirusega. Taolise kiiruse juures on võimalik mitmesuguse info edastamine.
Kiire 3G-võrguühendus annab muu hulgas ka esimest korda võimaluse omavahelise videovestluse pidamiseks. Lisaks oma rääkivale peale saab vestluskaaslasele näidata ka seda, mida ise parasjagu vaadatakse. Ka e-posti kasutamine läheb tunduvalt sujuvamalt kui senise GSM-ühendusega.
Nokia N93 ja N80 sisse on ehitatud isegi kohaliku traadita võrgu (WLAN) kaudu ühenduse võimalus. Nendega saab ka tarbida mitmetes avalikes kohtades kättesaadavat tasuta internetiühendust ja kasutada nende tasuta võrguteenuseid, näiteks sirvida võrgulehekülgi ja lugeda oma e-posti.

Tulemusest piisab puhkusekaameraks – aga…
Siiani pole olnud põhjust kaameratelefone eriti tõsiselt võtta. Telefoniga on klõpsitud pilte peamiselt nalja tegemiseks. Neid paberile trükkida ei olnud mõtet.
Parem kaamera telefonis on aga väärtus omaette. Alati kaasas olev multimeediaaparaat võimaldab teha pilte olukordadest, mis muidu jääksid ainult mällu. Enamasti pole ju kaamerat kaasas nimelt siis, kui midagi pildistamisväärset juhtub.
On tõsi, et kaameratelefonide pildikvaliteet on väga palju paranenud, ja see on näiteks aastataguste aparaatidega võrreldes tõesti hoopis uuel tasemel. Kolm miljonit pikslit on piisav number ka digikaameratele, kui vaid optika on korralik, ja lubab trükkida korralikke 10 x 15 cm ja vahel suuremaidki pilte. Turist ei vaja siis telefoni kõrvale enam tingimata kaamerat.
Suurimaks raskuseks digikaameratega harjunutele on kaameratelefonide juures see, et kõik nad on väga erinevad ning kõigil on erinevad menüüd ja nupud. Kaameratelefonide kaamerates on küllalt tavaliste fotokate omadusi: värvitasakaalu seaded (kui need vaid menüüd_unglist üles leiab), pildi suuruse valimise võimalus, stseenipõhised automaatre_iimid jne. Aga pilte saab seejuures teha üsna harva. Pikk viivitus päästikule vajutamise ja pildi tegeliku võtmise vahel võib viia selleni, et huvitav olukord on juba ammu möödas, kui plõks käib. Samuti on telefoni ekraanilt üsna raske hinnata, kas pilt on ikka saanud terav.
Et tekiks ettekujutus kaameratelefonide pildi kvaliteedist, pildistasime nendega erinevaid stseene. Võrdluseks tegime pilte ka tavalise Kodak V550 digikompaktiga, mille pildi suurus oli seatud kolmele miljonile pikslile.
Kaamerate pildistamisvõimetes on siiski mõndagi parandada. Ükski neist ei ole veel võrreldav tavalise kaameraga. Automaatteravustamisega Nokia ja Sony Ericsson jõuavad neile aga juba üsna lähedale ja ka nende pildi teravus on talutav. Aga üheski ei ole nii võimast välklampi, et saaks kolme meetri pealt pildi tehtud. Väikesi taskukaameraid on raske hoida liikumatult, aga telefonidega on see veel kordi keerukam.
Kõigist saab pildid arvutisse laadida sobiva kaabli või kaardilugeja abil, kui telefonis on kaardipesa. Bluetoothiga saab pildid otse arvutisse saata. Kõik testitud telefonid said Bluetooth-ühenduse vähemasti Maciga.
Pildistamise jaoks on Nokia N73 kõige mugavam, kuigi nupud on liiga väikesed. Telefonil on ka objektiivi varjav liugkaas. Sama käib ka Sony Ericssoni kohta.
Nokia N93ga on selgelt üritatud liiga paljut. Pööratav LCD-kuvar on küll hea erinevaid võtterakursse otsides, aga kaamerana on telefoni ebamugav hoida. Sõrmed tunduvad alati olevat vales kohas. Tee mis tahad, aga üks sõrm on alati objektiivi peal.
Samsungil on head nupud. Pildistamisasend on aga vilets. Samuti pole võetud pildi kvaliteet suurem asi. Ka objektiivi kate on ebaõnnestunud. BenQ-Siemensi telefonist pole samuti eriti kaamerat. See toimib eriti aeglaselt. Lisaks on pildid kehvad. Objektiivi ei ole mingil kombel kaitstud, aga õnneks asub see süvendis.
Ainult pikslite arvu suurendamine ei anna edaspidi paremaid kaameratelefone. Kõige enam vajab parandamist ergonoomia. Kaamerat peab olema võimalik kiiresti kasutada ja kasutamise loogika peab olema praegusest palju selgem, et kaameratelefon võiks tõepoolest digikaameraga võistelda.

Tõsiseltvõetavad muusikamasinad
Selles rühmas on Sony Ericsson K800i muusikamängijana omast klassist. Telefoni saab laadida muusikat arvuti operatsioonisüsteemist olenemata. Arvutiga liidetult paistavad telefoni oma mälu ja lisavarustusena saadav mälukaart Memory Stick Micro arvutile omaette mäluseadmetena. Kaasasolev tarkvara ei ole kasutamiseks kohustuslik, aparaati saab kopeerida MP3-, WMA- või AAC-faile otse arvuti failihaldustarkvara abil. Andmeedastuse kiirus ulatub küll ainult paari megabitini sekundis. Nii toimub failide salvestamine praktiliselt ainult USB 1.1 kiirusega.
Nokia N93 on parim nokialane, sest see soostub toimima iga opsüsteemiga. Ehk siis faile saab telefoni salvestada kas arvuti ressursihaldusest või telefoniga kaasapandud tarkvara kasutades. Komplektis olevate kuularite heli on kõlblik, kuid Nokia N93 väärib erilist kiitust standardse kuularipesa eest, sest sinna saab torgata mis tahes kuulareid.
Teised Nokia telefonid töötavad päris kindlalt ainult Windowsiga. Tarkvarauuendusega on see puudus ilmselt likvideeritav, sest iseenesest pole selle püsimajäämiseks erilist põhjust – N93 ju töötab probleemideta. Kaasasolev PC Suite tarkvara on kasutuskõlblik ja selle installeerimisega raskusi ei tekkinud. Kõik Nokiad töötavad aga vaid USB 1.1 kiirusega.
Miskipärast saab Nokia N73 valmis koostööks arvutiga teisest nokialastest selgelt aeglasemalt. Teiste sõnadega – kui see ühendada juhet pidi arvutiga, läheb 20 sekundit, enne kui mäluseade ilmub ressursihalduses nähtavale.
Samsung ei toimi isegi mäluseadmena enne, kui arvutisse on paigaldatud PC Studio tarkvara koos ajuritega. See on piisav põhjus hinnata Samsungi muusikamasinana keskmisest nõrgemaks, kuna see seob kasutaja ainult Windowsiga. Õnneks on Samsungi tarkvara lihtne kasutada. Andmeedastuskiirus on rühmas nõrgim (umbes 1 Mb/s)
BenQ-Siemens SL91 kasutamine koos arvutiga eeldab samuti kaasasoleva tarkvara paigaldamist. Vähemasti Windowsis liikusid failid liiga aeglaselt. Vaid ühe MP3-pala salvestamine telefoni võtab paar minutit. See-eest telefoni kasutamine muusika kuulamiseks läheb hästi ja kaasapandud kuularid on päris kõlblikud.

Kasutamine veel ebakindel
Ühegi telefoni ühendamisel arvutiga ei esinenud suuremaid raskusi. Oluline on, et kaasasolev tarkvara paigaldataks juhiste kohaselt ja ennekõike kasutataks korras opsüsteemi. Kui võimalik, tuleks enne käia tootja kodulehel ja vaadata, kas tarkvarast ei ole uuemat versiooni. Telefonide kasutamises muusikamängijana on aga veel puudusi.
Näiteks iPodiga võrreldes ei ole ükski telefon sama lihtsalt kasutatav ja usaldusväärne. Telefonide menüüsüsteemides on teatud ebakohti, kuigi kõigega on võimalik kohaneda. Aga telefoni pruukimine muusika kuulamiseks pimesi, näiteks tasku põhjast, ei ole võimalik. Ka aku vastupidavus on spetsmasinakestest kehvem.

Kokkuvõttes toimivad aga uusimad telefonid muusikamasinatena üllatavalt hästi. Kui andmeedastuse kiirust ja aku vastupidavust õnnestub parandada, peab iPod valvsaks muutma.

Tulemusi loe Tehnikamaailma detsembrinumbrist.

Sarnased artiklid