Tark mees autos
06.10.2006

Kui senised autode navigatsioonisüsteemid pole Eestist midagi teadnud, siis nüüd on müügile jõudmas seadmed, millega siingi üht-teist peale hakata.

Autodesse installeeritud navigatsioonisüsteemidele Eesti teedevõrgu selgeks õpetamine on veel tulevikumuusika, kuid tuuleklaasile või armatuurlauale kinnitavad lisaseadmed on juba Eestist üht-teist kuulnud.
VDO Dayton MS2010 sisemuses peituva 31 Euroopa riigi seast leiab juba ka Eesti. Tõsi, hetkel tähendab see Eesti vaid Tallinna ja selle lähiümbrust, “teises Eestis” tuleb (esialgu) leppida vaid peamagistraalidega. Aga vast toovad järgmised tarkvarauuendused siia lisa.
Kõigepealt tuleb harjuda, et üht ja sama asulat võib kirjutada (puutetundlikku ekraani kasutades) mitut moodi. Tallinna kirjaviisiks sobib ka nii Talin, Talinas, Tallinna kui Tallina (kui need ei meeldi, siis ka Reval!). Samamoodi leiab Tartu kõrval Dorpati ning Pärnu kõrvalt Pernau ja Pernava (kes ei tea, siis viimase näol on tegu Pärnu lätikeelse nimetusega, aga õnneks leiab ka lätlaste pealinna eestikeelse nime – Riga kõrval sobib ka Riia). Kõiki eestikeelseid nimevorme siiski ei tunta – kui soomlane võib rahulikult sisestada ka Prantsusmaa ja Saksamaa pealinnade omakeelsed versioonid Pariisi ja Berliini, siis eestikeelsed Pariis ja Berliin ei sobi kohe mitte.

Mis on linn, mis mitte?
Omaette mõistatus on see, mida peetakse linnaks ja mida tänavaks. Nii on Eestis Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla Järve, Narva ja Narwa (siin ja edaspidi on kirjaviis muutmata) ning teiste linnade kõrval linnadeks saanud ka Harku, Viimsi, Rae ning kõik Eesti maakonnad (sh ka Viruma Lääne ja Virumaa Ida).
Tänavatest on süsteemil aimu vaid Tallinnas (pluss mõni tänav lähiümbruses – mille alusel just need valitud, on ebaselge), mujal piirdutakse suuremate teedega. Ootamatusi leiab ka siit – Rohuküla Heltermaa, Tee Mäe Aleviku, Ameerika Kesk jne. Suurimad kurioosumid tulevadki välja liitnimedega, mis on süsteemi sisestatud igas variandis – mõni ikka õige on! Nii et Suur-Ameerika tänavale jõuab nii Ameerika Suur´t kui ka Suur Ameerika´t sisse tippides. Eriti koomiliseks kisub asi isikunimeliste tänavate puhul, sest täiesti normaalse Tammsaare tee (OK, lõppu lisatakse veel initsiaalid AH) kõrval kõlbab ka nimekuju H.Tammsaare Tee A.
Aga olgu neid variante pigem rohkem kui vähem – kuskohast esmakordselt Eestisse sattuv külaline ikka teab, mis on mis (kui paljud meist teavad, et ungarlased esmalt perekonnanime ja alles siis eesnime kirjutavad?)! Ja igati kiiduväärt on asjaolu, et ehkki nimede sisestamine käib ilma täpitähtedeta, on need aadressidel siiski kenasti olemas. Ning kui nimede tippimine ei meeldi, saab endale ette kuvada ka terve tänavaloetelu ja sealt pole keeruline sobivat leida. Ja üks lisavõimalus on veel – määrata asukoht tänavaristmike abil.
Väike probleem on vaid nende majadega, kus majanumber ka tähti sisaldab – neid paraku sisestada ei saa.

Teele!
Tallinnas liikudes saab süsteem tee juhatamisega üllatavalt hästi hakkama, kõige problemaatilisem on sõidu alustamine, mil süsteemil “pea laiali on” ning kohe aru ei saa, mis suunas minnakse ja seepärast valesid suuniseid jagama kipub. Nii seisingi ühel hetkel Tallinna kesklinnas Maakri tänaval, seljaga Liivalaia tänava suunas – samal ajal nõudis süsteem aga koheselt vasakpöörde tegemist samale Liivalaia tänavale (kes Tallinna liiklusega kursis pole, siis teadmiseks, et isegi kui ma oleksin teistpidi seisnud, siis sealt ei saagi vasakpööret teha). Aga pole hullu, auto liikuma ning paarikümne sekundiga on uus variant valmis ja ekraanil!
100% oma liikumist tehnikat hoolde jätta siiski ei saa, sest kõik Tallinna liikluse nüansid pole tall veel selged. Vasakpööret Mustamäe teelt Paldiski maanteele ei tasu kohe kindlasti teha – mis siis, et “navigaator” just seda teha soovitab!
Mõningaid probleeme tekitab ebaühtlane liikumiskiirus, seda eriti kesklinnas, kus tänavaid tihedalt ning võib juhtuda, et vahemaa järgmise pöördeni on väiksem, kui aparaat öelda jõuab. Selle eripäraga harjub aga kiiresti ning kes Lääne-Euroopas või mujal GPS-seadmete abil liigelnud, teavad, et sama häda on ka teistel seadmetel.
Paar värskemalt uuendatud ristmikku on küll veel vanal kujul, mõne kuju pole päris see, mis tegelikult, aga see on pisiasi. Hea, et kogu aeg on ees ka selle tänava nimi, kuhu järgmisena jõutakse, see hõlbustab orienteerumist kõvasti.
Kui Tallinnas võib tee valiku üsna kindlalt auto hooleks jätta (kui mõni aps tulebki, parandab süsteem selle kiiresti ja leiab uue marsruudi), siis pealinna lähiümbrus kujutab endast veel huumorirubriiki. Nii on linnas nimega Harku vaid üks tänav - Plätsi - sinna maja nr 1 ette sõita soovides satutakse aga mitte Harkusse, vaid vahetult Tallinna piiri ääres asuvale Metsanurga tänavale maja nr 4 ette (tõsi, see on tõesti Harku vald). Harkus asuv Instituudi tee on aga navigatsiooniseadme meelest mitte Harkus, vaid linnas nimega Harjumaa… Ja linnas nimega Viimsi on vaid üks tänav – millegipärast on erilise kohtlemise osaliseks saanud Äigrumäe tee.
Mujalt Eestist saab navigatsioonisüsteemi kasutades hetkel vaid läbi sõita ja sedagi vaid peamagistraale mööda (ka Tallinn-Viljandi maantee eksisteerib vaid Tallinna ringteeni). Aga kui asuda kuskil “hallil alal” ja üritada endale lõpp-punkt kuskile Tallinna määrata, teeb süsteem selle töö kenasti ära ning joonistab kaardile lähima punkti, mida ta teab. Kui siis õnnestub omaenese tarkusest mõnele kaardil olevale teele jõuda, läheb juhatamine kenasti lahti ja ehkki tuttavas kohas liigeldes oskaks kindlasti mõne tee veidi otsemaks lõigata, võib ka päris võõras kindel olla, et suuremat eksimist karta ei ole!

Sarnased artiklid