Talverehvid 2008
Jukka Antila
01.10.2008

Rehv on tegelikult kõige olulisem auto külge keeratud vidinatest: olgu motor ja pidurid millised tahes, nende töö teostub vaid läbi haarde musta tahmarõnga ja teepinna vahel. Suvel on lihtsam, sest asfalt on etteaimatavalt samasugune - hea kuivaga, veidi libedam märjaga. Talvine tee pakub palju enam mitmekesisust suvisest kuivusest kuni lauslume ja kiilasjääni. Talverehve tasuks seepärast suvistest hoolikamaltki valida. TMi lugejate jaoks teeb seda maailma ainus põhjamaiste rehvide testimisele pühendunud uurimiskeskus Test World OY.

Rehvimõõt: 205/55 R 16
Testiauto: Audi A3

Naastrehvid:
Barum Norpolaris
Bridgestone Noranza 2
Continental ContiWinterViking 2
Gislaved Nord Frost 5
Goodyear UltraGrip Extreme
Kingstar W411
Michelin X-Ice North
Nokian Hakkapeliitta 5
Pirelli Winter Carving Edge
Vredestein Arctrac

Lamellrehvid:
Bridgestone Blizzak Nordic WN-01
Continental ContiVikingContact 5
Continental ContiWinterContact TS810
Federal Himalaya WS1
Gislaved Soft Frost 3
Goodride R-VH680
Michelin X-Ice XI2
Nokian Hakkapeliitta R
Pirelli Icestorm 3
Vredestein Nord-Trac
Yokohama Ice Guard ig20

Ega rehvivalmistajatel praegu kerge ole. Keskkonnakaitsega seotud nõudeid tuleb järjest juurde ja materjalide hinnad kasvavad. Majanduskasv on takerdunud ja ka endised muretud kulutajad loevad nüüd hoolikalt raha. Peaks tegelema tootearendusega, aga samas ka kulutused ja müügihinna ohjes hoidma. Kiusatus üle nurga lasta ja rehvi mõni omadus teadlikult ära unustada on suur.
Rehvide arendustöös tuleb arvestada mõne ebameeldiva tõsiasjaga. On raske valmistada rehvi, mille pidamine oleks võimalikult hea nii jääl kui märjal asfaldil. Kipub olema nii, et kui ühte neist parandada, siis jääb teine kehvemaks. Iga vähegi arendustööga tegelenud rehvivalmistaja oskab teha head jäärehvi või siis head asfaldirehvi, aga nipp ongi selles, kuidas optimeerida nende kahe summa võimalikult suureks.
Teine ülesanne on kaasajastada veeretakistus. Sest selle vähendamine viib paratamatult osa märjale asfaldile sobivast pidamisest. See on igati loogiline. Parem pidamine seda ju tähendabki, et rehv nakkub kõvemini teega. Ehk siis seda raskemini rehv veereb ja seda kiiremini kulub.
Tuntud kvaliteetmarkide puhul tulevad erinevused osalt teadlikest valikutest. Üks firma on pannud suurema rõhu jääle ja teine asfaldile. Kolmas on valinud oma tee majanduslikest kaalutlustest või keskkonnasõbralikkusest lähtudes. Klient otsustab, millised omadused on tema jaoks esmatähtsad. Võtsime seekordsesse valikusse rehve igast hinnasektorist, tuntud marke ja ka vähem nimekaid. Mõnda testis osalevat rehvi Eestis ei müüda. Otsustasime siiski, et poleks õige neid testi Eesti variandis välja jätta – rehv võib puruneda ka võõrsil olles ning siis on tark teada, kuidas omadega targalt välja tulla.
Nagu ikka, on testi lõpus olev punktitabel vaid tööriistaks. Meie saame kindlaks teha, mida üks või teine valmistaja on taotlenud ja kuidas see tal on õnnestunud. Kui keskmine tulemus on hea ning vastandlikest omadustest üks tipus ja teine natuke kehvem, on tegemist teadliku valikuga. Samas, paremusjärjestuse sappa jäänute puhul saab kergesti aru, et korralikku rehvi ei tahetud või ei osatud teha. Sest kui pidamine jääl, pidamine märjal asfaldil ja veeretakistus on kõik alla keskmise, siis on tegemist oskamatusega.

Turvalisus või keskkond
Autovalmistajatele ette nähtud, järjest karmimaks muutuvad heitgaaside normid mõjutavad ka rehvitööstust. Tehases tahetakse autole alla panna võimalikult väikese veeretakistusega rehvid, sest siis saab näidata väiksemat kütusekulu. Rehvi osatähtsus jääb küll mõne protsendi piiridesse, aga abiks on ju seegi. Kliendidki on õppinud rehvikauplusest väiksema veeretakistusega tooteid küsima.
Eitamata majanduslike kaalutluste ja keskkonnasõbralikkuse tähtsust, tasuks ehk hetkeks järele mõelda erinevate asjade suurusjärkudele. Rehvi veeretakistus on otseselt seotud kütusekuluga. Sama tüüpi rehvide veeretakistus saab erineda vast kuni kümne protsendi võrra, mis toob kaasa umbes viis protsenti erinevust kütusekulus.
Seekordses testis oli parima ja kehvima rehvi erinevus neli protsenti. Kui talvega sõita 10 000 km, siis toob vähima veeretakistusega rehvi eelistamine suurima takistuse asemel säästu maksimaalselt ehk tuhatkond krooni, mis sõltub tegelikult küll veel autost, sõidustiilist ja keskkonnast.
Kui vähem kütust kulutav rehv on ka muudelt omadustelt konkurentsivõimeline, siis tasub see valida muidugi. Aga sinna juurde võiks kaaluda, kas kehvema pidamisega rehvidel libisema sattumise risk on seda säästu väärt.
Keskkonnasõbralikkus on Euroopa Liidus moesõna. Surutakse rehvitööstuselegi peale samasugust klassifikatsiooni nagu kodumasinatel: A-klass kulutab vähem energiat, B-klass juba rohkem ja nii edasi. Ent kui rehvide puhul panna rõhk ainult energiakokkuhoiule, teisisõnu veeretakistusele, jäävad muud omadused tõenäoliselt hooletusse. Seega peaks klassifikatsioon arvestama ka turvaomadustega. No kui kõiki ei jõua arvestada, siis vähemalt pidurdusmaaga. Halvemal juhul tooks keskendumine veeretakistuse vähendamisele kaasa avariide sagenemise.

Rehvid ja soojenev kliima
Talved pole enam sellised nagu vanal heal ajal, mil lumi tuli detsembri alguses maha ja siis võis märtsi lõpuni muretult suusatada-kelgutada. Või nii vähemalt vanemad inimesed väidavad. Olgu kuidas oli, tõsiselt külmade ilmade arv talve jooksul näib küll vähenenud olevat. Kas tuleks seda arvestada ka rehvivalikul, naastrehvid unustada ja kesk-euroopalikke suverehvi moodi talverehve kasutama hakata? Veel siiski mitte.
Statistika kohaselt on näiteks Lõuna-Rootsis naastrehvide osatähtsus viimastel aastatel pisut kasvanud. See võib tunduda üllatavana, sest kas seal pole mitte asfalt talv läbi paljas? Siiski on asi loogiline. Kõva pakasega on rehvidel lihtsam hakkama saada, pidamine paraneb temperatuuri langedes. Kui on üle kümne kraadi külma, ei anna naastud erilist edu. Liiklusele on kõige vastikum selline talv, mil temperatuur kõigub nulli ümber. Päeval sulab, öösel külmetab ja kõige libedam on tee hommikuse töölesõidu ajal. Just sellise ilmaga on tõsiselt vaja naastrehve.
Naastud või lamellid, selle üle on vaieldud aastakümneid. Mõlemal on oma eeliseid, aga see valik peaks igale autojuhile siiski alles jääma. Ainult turvalisusest lähtudes pole lamellrehvist naastrehvile vastast isegi mitte asfaldil, aga mida libedam, seda suurem erinevus muidugi on.
Naastrehvid kulutavad teid, nende tõttu on tänavatel kevadel rohkem tolmu, ka on need lamellrehvidest lärmakamad. Mõlemas osas on tunda tõhusat arengut, aga paratamatult jäävad need tegurid lamellide kasuks rääkima.
Nii et tuleb otsustada, mil määral võib turvalisusest loobuda kokkuhoiu, mugavuse või Tallinna linnavalitsuse sellekohase soovi nimel. Aga otsuse tegijaks peaks jääma siiski autojuht ise.

NAASTREHVID

Rehv: Nokian Hakkapeliitta 5
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 4
DOT: YLCP
E-sertifikaat: E17 (Soome)
Päritolumaa: Soome

NOKIAN oli testivõitja nii jääl kui lumel. Pidamine on suurepärane ja juhitavus on igati eeskujulik: ühtaegu parajalt täpne ja sobivalt rahulik. Ka asfaldil käitub rehv tasakaalukalt, kuid pidamine on märjal asfaldil parimal juhul keskpärane. Kauba peale tulevad veel suunakindlus ja vaikne veeremine. Kui talverehvilt tahetakse võimalikult head pidamist, siis ei pruugiks valikus küll pikemalt kahelda.

Hea
pidamine talveoludes
talvised sõiduomadused
Halb
keskpärane pidamine märjal asfaldil

Koondhinne: 8,7
* * * *
Hind: 2930.-

Rehv: Michelin X-Ice North
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: ei teatatud
Valmistamisaeg: 2007 nädal 41
DOT: H1 PA4X
E-sertifikaat: E2 (Prantsusmaa)
Päritolumaa: Hispaania

MICHELINi parim omadus on selle kõigi omaduste ühtlane tase. Mingit nõrka kohta on lausa võimatu leida, sest rehvi pidamise ja juhitavusega on igasuguse talveilmaga kõik korras. Rehv käitub loogiliselt ja rahulikult. Michelin saab eeskujulikult hakkama ka lörtsiga. Asfaldil on Michelin tasakaalukalt alajuhitav, aga ohtlikumaks kiskuvates olukordades ootaks rehvilt kiiremat reageerimist. Michelin ei lase end pikirööbastest häirida ja veeretakistus on väike.

Hea
pidamine talveoludes
lihtne juhitavus kõigis oludes
Halb

Koondhinne: 8,4
* * * *
Hind: 2565.-

Rehv: Vredestein Arctrac
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 03
DOT: DVIC
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Holland

Uus VREDESTEIN üllatas positiivselt: kõvas konkurentsis teise koha jagamine on tubli saavutus. Pidamine on tipptasemel ja rehv reageerib roolile kiiresti. Mõnes olukorras on Vredestein liigagi äkiline ja kipub ülejuhitavaks. Tänu heale pidamisele ei tekita see küll probleeme. Asfaldil oli Vredestein parim naastrehv – kuid mitte kõige vaiksem.

Hea
pikipidamine jääl ja lumel
asfaldiomadused
Halb
rehvimüra

Koondhinne: 8,4
* * * *
Hind: 2375.-

Rehv: Continental ContiWinterViking 2
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 2 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 46
DOT: CPOF NVXL
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Saksamaa

CONTINENTALil on kvaliteetrehvi maine ja test tõestab, et mitte asjata. Pidamine on hea ning rehv käitub tasakaalukalt ka kõige libedamates talveoludes ega jää hätta kevadelgi, kui teed paljaks sulanud. Asfaldil oli Continental üks testi parematest ja lisaks veel vaikne. Väikesed miinused tulid pikirööbastest ja lörtsiliust, kus tulemused jäid keskpärasteks.

Hea
pidamine jääl
juhitavus talveoludes
Halb
keskpärane suunakindlus ja lörtsitaluvus

Koondhinne: 8,3
* * * *
Hind: 2600.-

Rehv: Goodyear UltraGrip Extreme
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 2 polüester, 2 teras, 1 polüamiid / 2 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 44
DOT: NDOF 2MTR
E-sertifikaat: E13 (Luksemburg)
Päritolumaa: Saksamaa

Jääl on GOODYEARi pidamine väga hea. Rehv on lihtsalt juhitav, käitub rahulikult ega üllata juhti ootamatute libisemistega. Lumel jääb Goodyear mõnest konkurendist sammu võrra maha. Asfaldil toimib rehv aeglaselt, kuid kindlalt, jäädes usaldusväärseks ka kõige äkilisemates möödumiskatsetes.

Hea
pidamine jääl
kindel juhitavus
Halb
keskpärane pidamine lumel

Koondhinne: 8,3
* * * *
Hind: 2613.-

Rehv: Pirelli Winter Carving Edge
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 47
DOT: XT BK J536
E-sertifikaat: E3 (Itaalia)
Päritolumaa: Saksamaa

PIRELLI pikipidamine on lumel ja jääl tipptasemel, seda nii pidurdades kui kiirendades. Tänu sellele on juhtimine üldiselt lihtne, kuid kerge soodumus tagarataste libisemisele võib siiski häirida. Pirelli probleemid tulevad esile asfaldil. Äkiline ja ülejuhitav iseloom võimendub kiiretel möödumiskatsetel. Suunakindlus on hea, müratase mitte nii hea. Kui on vaja head talvepidamist, siis Pirelli pettumust ei valmista.

Hea
pidamine jääl
pidurdamine lumel
Halb
juhitavus märjal ja kuival asfaldil

Koondhinne: 8,2
* * *
Hind: 2036.-

Rehv: Bridgestone Noranza 2
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 8
DOT: YLCP
E-sertifikaat: E17 (Soome)
Päritolumaa: Euroopa

BRIDGESTONE oleks nagu konkurendid endast mööda lasknud. Omadused on küll talveoludes ühtlased ja külgpidamine on märkimisväärselt hea. See toob tublid tulemused möödumis- ja juhitavuskatsetelt. Asfaldil on Bridgestone pehme ja liiga aeglase reaktsiooniga ning möödumiskatsel kaob tagarataste pidamine oma ritta tagasi pöörates ootamatult ära. Rehvi väike veeretakistus väärib eraldi kiidusõnu.

Hea
veeretakistus
pidamine ja juhitavus jääl
Halb
juhitavus asfaldil

Koondhinne: 7,9
* * *
Hind: 2495.-

Rehv: Gislaved Nord Frost 5
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 2 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 28
DOT: CPOF NV4K
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Saksamaa

GISLAVED valmistas seekord pettumuse. Jääkatsetel olid tulemused küll tublid, kuid rehvi iseloom kippus olema liiga rahutu ja ülejuhitav. Lumel, lörtsis ja asfaldil jäi Gislaved kõvas konkurentsis keskpäraseks. Tulemused polnud halvad, kuid kvaliteetmargilt ootaks enamat. Teesse kulunud rööbaste mõju on selgesti tunda. Parim omadus oli müratase: Gislaved oli konkurentsitult vaikseim naastrehv.

Hea
müratase
pidamine jääl
Halb
keskpärane käitumine lumel, lörtsis ja asfaldil

Koondhinne: 7,9
* * *
Hind: 2600.-

Rehv: Barum Norpolaris
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: Q (160 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 2 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 2
DOT: CPT4 ARFJ
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Saksamaa

BARUM jäi kvaliteetmarkidele selgesti alla. Pidamine on paar sammu nigelam ja kõik pole sugugi korras ka juhitavusega. Barum kaotab kergesti pidamise ja ohuolukordades tekivad juhtimisega raskused. Asfaldil reageerib Barum aeglaselt ja tagarataste pidamisest jääb oma sõiduritta tagasi pääsemiseks väheks. Veeretakistus on väike, aga see pole talverehvi puhul kõige tähtsam.

Hea
veeretakistus
Halb
pidamine jääl ja lumel
juhitavus igasugusel teepinnal

Koondhinne: 7,4
* *
Hind: 1900.-

Rehv: Kingstar W411
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 2 teras, 1 polüester,1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 30
DOT: 1GRP IC
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Hiina

KINGSTAR oli siis näide sellest, milline üks naastrehv ei peaks olema. See toimis küll asfaldil, kuid talvist pidamist ja juhitavust nõudvates katsetes jäid tulemused alla igasugust arvestust. Kingstar teeb auto juhtimise eriti raskeks. Pidamine kaob üllatavatel hetkedel ja juhitavuse tagasisaamine on keeruline, sest pidamist nagu polekski. Lörtsis libiseb rehv täiesti kontrollimatult, rööbastes on käitumine ebakindel ja lisaks teeb rehv veel kõva müra. Selliseid rehve ei tohiks turule lasta.

Hea
pidamine asfaldil
Halb
kõik talveomadused
müra

Koondhinne: 6,3

Hinnaklass ca 1500.-; Eestis ei müüda

LAMELLREHVID

Rehv: Continental ContiVikingContact 5
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 2 polüester, 2 teras, 1 polüamiid / 2 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 02
DOT: CPOF NVXI
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Saksamaa

Uus CONTINENTAL tõusis esimesel katsel tippu; napilt küll, aga lamellrehvide sarja võit toodi koju. Rehvi pidamine on hea ning tunnetus on nii jääl kui lumel täpne. Miinuseks on kerge ülejuhitavus. Asfaldil reageerib Continental lamellrehvidele omase laiskusega, aga käitumine jääb loogiliseks. Märjal asfaldil venib pidurdusmaa liiga pikaks. Continental on suunakindel ja üks testi vaiksematest rehvidest.

Hea
pidamine talveoludes
lihtne juhitavus
Halb
pidamine märjal asfaldil

Koondhinne: 7,8
* * *
hind: 2600.-

Rehv: Michelin X-Ice XI2
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 polüamiid / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 50
DOT: FUWC 002X
E-sertifikaat: E2 (Prantsusmaa)
Päritolumaa: Saksamaa

MICHELIN on eriti ühtlaste omadustega. Pidamine on talveteedel hea, kuigi mitte iga kord katse võitjatega samal tasemel. Vastukaaluks on asfaldiomadused lamellrehvi kohta head ning see pole meie geograafilistes oludes sugugi tähtsusetu. Michelin käitub lausa ülirahulikult. Rehv ei üllata juhti kunagi libisemisega, kuid kui on vaja takistusest kähku mööda põigata, siis võib reageerimiskiirusest väheks jääda. Michelin on suunakindel ja vaikne, veeretakistus on väike.

Hea
ühtlased omadused
pidamine lumel
Halb

Koondhinne: 7,7
* *
Hind: 2550.-

Rehv: Nokian Hakkapeliitta R
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: R (170 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 47
DOT: YLCP
E-sertifikaat: E17 (Soome)
Päritolumaa: Soome

NOKIAN oli jääl ja lumel testi parim lamellrehv. Kõige meeldivam oli selle juhitavus veel pärast sedagi, kui pidamise piir ületatud; rehv on kuulekas ka pärast juhtimisviga ja seda on lamellrehvide valmistamisel raske saavutada. Väiksemate libisemiste taltsutamine õnnestub nagu iseenesest. Asfaldil jääb Nokian pisut liiga laisaks, ent on vaikne ja väikese veeretakistusega. Nokian on hea valik, kui suurem osa talvest sõidetakse lumistel ja jäistel teedel.

Hea
pidamine jääl ja lumel
juhitavus talveoludes
Halb
asfaldiomadused

Koondhinne: 7,7
* *
Hind: 2895.-
Rehv: Bridgestone Blizzak Nordic WN-01
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: R (170 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 49
DOT: YLCP
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Euroopa

BRIDGESTONE püsis lõpuni medalikonkurentsis. Jääl ja lumel on pidamine peaaegu parimate tasemel ja rehv hoiatab juhti, enne kui pidamine ära kaob. Juhitavus on tasakaalukas, ala- ega ülejuhitavust ei teki. Asfaldil kaob aga juhitavuse täpsus ning kiire möödumine takistustest võib probleeme tekitada. Veeretakistus on kogu seekordse rühma väikseim.

Hea
veeretakistus
pidamine jääl ja lumel
Halb
asfaldiomadused

Koondhinne: 7,6
* *
Hind: 2495.-
Rehv: Gislaved Soft Frost 3
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: T (190 km/h)
Koormusklass: 94
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 2 polüamiid / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 02
DOT: CPOF NVKH
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Saksamaa

GISLAVED tuli katsetega toime kas siis hästi või vähemalt rahuldavalt. Jääl on pidamine hea ning rehv säilitab juhitavuse ka libisedes. Asfaldil jääb Gislavedi reaktsioon aeglaseks, kuid püsib loogilisena. Pikipidamine asfaldil pidurdamisel oli seekordse lamellrehvide rühma parim.

Hea
pidamine jääl ja lumel
ühtlased omadused
Halb
juhitavus asfaldil

Koondhinne: 7.6
* *
Hind: 2600.-

Rehv: Continental ContiWinterContact TS810
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 polüamiid / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 44
DOT: HWOF AXXE
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Tšehhi

CONTINENTALi esindas peamiselt Kesk-Euroopa jaoks projekteeritud H-klassi rehv, ning seda on eriti selgesti tunda jäisel pinnal. Pidamisest jääb väheks, alajuhitavus vaheldub ülejuhitavusega. Lumel on pidamine rahuldav ja asfaldil õigete talverehvidega võrreldes tõepoolest klass omaette. Tegelikult H-klassi rehvid meie talvesse ei sobi, aga kui ikka kangesti tahaks, siis on Continental üks paremaid valikuid.

Hea
asfaldiomadused
Halb
pidamine jääl
veeretakistus

Koondhinne: 7,4
* *
Hind: 2600.-

Rehv: Vredestein Nord-Trac
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: Q (160 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2008 nädal 29
DOT: DVIC
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Holland

VREDESTEINi pidamine on jääl keskpärane, kuid lumel parem. Rehv käitub kuulekalt ja juhtimine on lihtne – vähemalt senikaua, kui ise suuremaid vigu ei tee. Nende eest karistab Vredestein pikkade libisemistega, mille taltsutamine on raske. Asfaldil käitub rehv rahutult, märjal asfaldil jääb pidamisest puudu nii pidurdamisel kui möödumiskatsel, kus reaktsioon jääb algul aeglaseks ja sujuv oma ritta tagasi pääsemine ei taha õnnestuda. Pikirööpad häirivad märgatavalt.

Hea
pidamine lumel
Halb
asfaldiomadused
suunakindlus

Koondhinne: 7,3
* *
Hind: 2325.-

Rehv: Yokohama Ice Guard ig20
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: Q (160 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: ei teatatud
Valmistamisaeg: 2007 nädal 17
DOT: FC8K
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Jaapan

YOKOHAMA oli jääl pidurdades ja kiirendades üks paremaid lamellrehve. Lumel on pidamine paremal juhul keskpärane ja asfaldil kehv. Yokohama halvimaks küljeks on ebakindlus, mis isegi ei sõltu sellest, milline pind on rataste all. Rehvi iseloom on äkiline ja libisemised algavad ootamatult. Samas on Yokohama eriti vaikne ja veeretakistus on väike.

Hea
pidamine jääl
rehvimüra
Halb
juhitavus igas olukorras

Koondhinne: 7,3
* *
Hind: 2960.-

Rehv: Pirelli Icestorm 3
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: Q (160 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: ei teatatud
Valmistamisaeg: 2008 nädal 28
DOT: ei teatatud
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Jaapan

PIRELLI on jääl ja lumel keskpärane. Pidamine on suhteliselt hea, aga juhitavus kehvapoolne. Rehv on tugevasti ülejuhitav ning kord kaotatud pidamist on raske tagasi saada. Asfaldil on Pirelli liiga äkiline. Rehv reageerib roolile aeglaselt, möödumiskatsel kaob tagarataste pidamine liiga kergesti. Veeretakistus on heal tasemel.

Hea
veeretakistus
Halb
juhitavus jääl ja lumel
juhitavus asfaldil

Koondhinne: 6.9
*
Hinnaklass ca 2000.-; Eestis ei müüda

Rehv: Federal Himalaya WS1
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 1 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 16
DOT: UX8K
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Taivan

FEDERAL oli katsete tegemise hetkel kõige odavam lamellrehv, mille me internetipoodidest leidsime. Odava hinna eest head asja ei saa. Halvematel juhtudel on Federal lausa ohtlik. Kui teepind läheb vähegi talviseks, ei jätku pidamisest ja juhitavus on kehv. Asfaldil on rehv vaikne ja selle juhitavus on keskmisel tasemel. Talveks ei tohiks sellist rehvi küll auto alla panna, isegi kui neid ilma rahata jagataks.

Hea
müratase
Halb
pidamine talveoludes
juhitavus jääl ja lumel

Koondhinne: 6,6
-
Hind: 1599.-

Rehv: Goodride R-VH680
Mõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: V (240 km/h)
Koormusklass: 91
Pöörlemissuund määratud: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester, 2 teras, 2 nailon / 1 polüester
Valmistamisaeg: 2007 nädal 33
DOT: ZDJF EBJ
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Päritolumaa: Hiina

GOODRIDE on suverehv, millele on miskipärast lisatud talvist kasutamist lubav M+S-markeering. Sellest märgist hoolimata on rehv talvel kasutamiskõlbmatu. Juhitavus on kehv isegi asfaldil ja talverehvidega võrrelduna. Goodride on püstitanud omalaadse rekordi: sama mark jäi viimaseks nii suve- kui talverehvide testis.

Hea
pidamine asfaldil
Halb
talvel kasutamiskõlbmatu
veeretakistus

Koondhinne: 5,5
-
Hinnaklass 1200.-

Nii seda tööd tehakse

Üldiselt tähendavad katsed ränka tööd, lõputut kordamist ja andmete statistilist analüüsi. Lisaks võib testiraja seisukord olla määrava tähtsusega. Ilmastik ja temperatuur mõjutavad rehvi käitumist oluliselt. Vahel tuli mitu päeva oodata, et tuleksid tagasi just sellised ilmaolud, nagu pooleli jäänud katse ajal, et kõik rehvid oleksid võrdsetes tingimustes. Ja vahel ootasime jälle ilma muutumist, et saaksime rehve proovida ka teise temperatuuriga.

Pidurdamine
Pidurdusmaad mõõdeti jääl, lumel ja märjal asfaldil. Iga rehviga 16–20 korda ja nii mitu päeva, et näha käitumist erineva temperatuuriga. Lõpptulemusena läks kirja õnnestunud katsete keskmine. Jääl ja lumel tehti iga katse uuel, seni kasutamata teelõigul, et tingimused oleksid võimalikult võrdsed. Tegemist oli igati normaalse pidurdamisega: ABS töötas ja kõik neli ratast pidurdasid. Jääl oli algkiiruseks 50, lumel ja asfaldil 80 km/h.

Kiirendamine
Auto elektrooniline stabiilsuskontroll töötas ja juht surus gaasi põhja. Mõõdeti jääl 5–20 km/h ja lumel 5–35 km/h kiirendamiseks kulunud aega. Katset korrati erineva temperatuuriga. Iga kiirendus tehti uuel teelõigu, et vanad jäljed mõõtmistulemust ei mõjutaks.

Möödumiskatse
Rehvi pidamist ja reageerimisvõimet ohtlikus olukorras katsetati jääl ja lumel, märjal ja kuival asfaldil. Katse alguses juht pidurdas tugevasti kiiruselt 80 km/h ja pööras rooli poolringi võrra vasakule, imiteerides teel olevast takistusest möödumist. Mõõdeti, kui pika tee läbis auto pikisuunas selle hetkeni, mil oli oma esialgsest „sõidurest” külgsuunas 4 meetri kaugusel. Juhi reaktsiooniaega ei arvestatud, auto stabiilsuskontroll oli välja lülitatud.

Lörtsiliug
Rehvi pidamist lörtsis mõõdeti kiirenduskatsega. Ühtlase kiirusega sõideti 4 cm paksusele lörtsikihile ja alustati täiskiirendust, seejuures mõõdeti vedavate rataste libisemist. Stabiilsuskontroll oli välja lülitatud. Katset korrati mitu korda ja seda alustati erinevate kiirustega vahemikus 30–45 km/h. Mõõdeti aega, mis kulus pidamise täieliku kadumiseni, ent arvestati ka sellega, kui äkitselt pidamine kadus; hea talverehv on juhitav veel libisedeski. Lörtsikiht segati ja ühtlustati iga katse järel vastava seadme abil.

Juhitavus
Rehvide juhitavust jääl, lumel ning märjal ja kuival asfaldil hindasid juhid oma subjektiivsete muljete põhjal. Lähtuti möödumiskatse ja kiirusraja muljetest. Kiirusrada tuli läbida pidamise piiril sõites, samas hinnates rehvi käitumist ja eriti sõidu turvalisust. Kvaliteetne rehv ei kaota pidamise piiri ületades täielikult juhitavust, vaid käitub rahulikult ning libisemised ei ole kontrollimatud. Raja läbimiseks kulunud aega ei arvestatud. Äkilise käitumisega rehviga võib saada küll hea ringiaja, ent normaalses liikluses võib selline rehv osutuda lausa ohtlikuks.
Kõiki rehve hindasid mitu juhti, kes sõites ei teadnud, millised rehvid autol all on, nii välistati võimalikud eelarvamused. Lõpptulemuseks on kõigi katsetajate hinnete keskmine. Kiirusrada läbiti nii sisselülitatud stabiilsuskontrolliga kui ilma selleta.

Suunakindlus
Rehvide suunakindlust hinnati talveoludele tüüpilisel, kohati jäisel teel, millesse liiklus oli kulutanud sügavad pikirööpad. Rehvide käitumist ja suuna säilitamiseks vajalike rooliliigutuste hulka hinnati nii piki rööpaid kui neist viltu üle sõites. Hinne on kolme katsetaja hinnangute keskmine.

Müra
Rehvimüra auto sees hinnati subjektiivselt. Kiirendati kiiruseni 120 km/h ja lasti autol siis vabalt veeredes aeglustada kiiruseni 40 km/h. Veeremise ajal kuulati müra nii ees- kui tagaistmel. Kirja läks kolme hindaja keskmine. Me ei hakanud detsibelle mõõtma, sest seniste kogemuste põhjal võib öelda, et need ei ütle midagi selle kohta, kui häirivana tundub müra inimkõrvale.

Veeretakistus
Rehvide veeretakistuse mõõtmiseks lasti autol vabalt veereda ning mõõdeti tee pikkust ja aega, mille jooksul kiirus langes 80 km/h-lt 20 km/h-le. Tee läbiti mõlemas suunas, et vältida võimalike väikeste kõrguserinevuste mõju. Katse tehti tuuletu ilmaga ja kahe erineva temperatuuriga. Lõpptulemus arvutati ümber kütusekulu protsentuaalseks suurenemiseks vähima veeretakistusega rehviga võrreldes.

Lisa leiad oktoobrikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid