Talverehv 2014
Jukka Antila
01.10.2014

Talverehvide ostmine on halvemal juhul nagu õnnemäng. Valikuvõimalusi tundus juba enne liiga palju olevat, ent iga aastaga tuleb tundmatuid marke ja mudeleid juurde ning reklaamide kohaselt on neil kõigil iga ilmaga suurepärane pidamine. See ei saa aga võimalik olla – reeglina tulevad head omadused selle arvelt, et mõne teise omaduse kohalt on kokku hoitud.

Rehvimõõt: 205/55 R 16
Testiauto: Ford Focus 2,0

Naastrehvid
Bridgestone Blizzak Spike-01
Continental ContiIceContact
Dunlop Ice Touch
Gislaved Nord Frost 100
Goodyear Ultragrip Ice Arctic
Hankook Winter I*Pike RS
Jinyu Winter yw53
Michelin X-Ice North 3
Nokian Hakkapeliitta 8
Nordman 4
Pirelli Ice Zero
Sunny Winter-Grip SN3860
Vredestein Arctrac

Lamellrehvid
Bridgestone Blizzak WS70
Continental ContiVikingContact 6
Dunlop SP Ice Sport
Goodyear Ultra Grip Ice2
Kumho I’Zen KW31
Maxxis Arctictrekker
Michelin X-Ice XI3
Nokian Hakkapeliitta R2
Pirelli Icecontrol Winter
Sailun Ice Blazer WSL2
Sunny Snowmaster SN3830
Vredestein Nord-Trac 2

Meie talves on kõige ohtlikum sõita siis, kui teepinnal on jääd. Kesk-Euroopas ei kujutata hästi ette, kuidas niisugune asi üldse juhtuda saab, seal tähendab talv seda, et teed on tavalisest märjemad ning vahel harva võib teel isegi lund või lörtsi olla. Näiteks Saksamaa talverehvitestides ei hakata jääpidamist üldse proovimagi, sõidetakse märjal asfaldil ja lumel. Me võime ju öelda, et testigu nagu tahavad, aga paraku jõuab selline mõtteviis ka uute rehvide projekteerijateni. Enamasti püüavad rehvivalmistajad geograafilisi erinevusi siiski meeles pidada, saates Kesk-Euroopasse kõrgema kiirusklassi lamellrehve, põhjamaisesse talve aga naastrehve ja jääpidamisele optimeeritud lamellrehve.
Rääkimata sellest, et talvel võib ilm kiiresti muutuda, olenevad sõidutingimused isegi väikeses Eestis suuresti sellest, kus parajasti sõidetakse. Olukord Tallinna-Tartu maanteel erineb kõrvalteedel toimuvast; linna teedel ju kauaks jäässe ei lasta minna, aga bussipeatustes ja ristmikel vaid paari miinuskraadi juures kokku pressitud lumi on vähemalt niisama ohtlik kui õhukese lahtise lumekihiga kaetud jää. Nii vajab head jääpidamist ka see, kes peamiselt linnas sõidab.

Omaduste summa
Rehvi omaduste tasakaalustamine pole lihtne. Kui valmistajafirmal napib raha arendustööks, püütakse paar omadust heale tasemele saada ja jäetakse ülejäänud asjad saatuse hooleks.
Omaduste optimeerimise raskusi oli eriti selgesti näha aastate eest, kui turule jõudsid esimesed pehmed, jääpidamisele rõhuvad lamellrehvid. Jääl oli nende pidamine tõesti üllatavalt hea, aga asfaldil oli nii pidamine kui juhitavus täiesti kõlbmatu. Rehvide arendustöös ongi jääpidamise ja märjal asfaldil pidamise ühendamine kõige keerukamaks probleemiks. Ühte kahest on lihtne parandada, aga nipp on selles, kuidas mõlemad heale tasemele saada. Selleks on vaja oskusi ning uute tehnoloogiate ja materjalide kasutamist, mõnedki valmistajad aga ei oska või ei taha seda teha. Kui ühelt Hiina rehvivalmistajalt küsiti, kui suurt rõhku nad talverehvide katsetamisele panevad, vastas esindaja tõsimeeli, et nemad ei katseta midagi, nemad ainult valmistavad ja müüvad talverehve nii palju ja nii odavalt kui võimalik.
Seegi pole veel kõik. Lisaks pidamisele nõutakse rehvidelt nüüd ka väikest veeretakistust, muidu ei pääse üldse turulegi. Nagu jääpidamine, on ka väike veeretakistus vastuolus pidamisega märjal asfaldil. Kui kõiki omadusi ei osata või ei taheta parandada, tuleb rehvivalmistajal otsustada, millised omadused korda seada ning milliste osas leppida testijate ja klientide nurinaga.

Naastude lugemine
Parema pidamise saab jääl muidugi naastudega. Praeguse korra kohaselt võib valmistaja kasutada ükskõik millise kujuga naaste ja nii palju kui tahab – aga eeldusel, et rehvi mõju teepinna kulumisele jääb tõestatult alla teatud piiri. Kui kulumiskatset ei tehta, siis on lubatud 50 naastu rehvipinna meetri kohta. Seekordses testis on peaaegu kõik naastrehvide valmistajad valinud naastude lisamise ja erinevused nende arvus on suured. Kui Nokian Hakkapeliittal on naaste tervenisti 190, siis Michelinil ainult 95.
Naastude lisamine pole küll kõikvõimas tee jääpidamise parandamiseks, sest kui naaste on rohkem, siis on iga naastu jäässe tungimise võime väiksem. Äärmuslik juhtum oleks katta kogu rehvi pind naastudega, nii et kummisegu teed ei puutukski. Sellisel rongiratta moodi teraskettal ju eriti head pidamist ei oleks. Milline on siis optimaalne naastude hulk ja asetus? Seda õiget rehvivalmistajad seni veel otsivad ning ülesande teeb keerulisemaks see, et naastude tekitatav müra ei tohi liiga tugevaks minna ja rehv peab olema juhitav ka sulailmaga.

Mida üldse proovida
Valisime testiks 13 naast- ja 12 lamellrehvi. Tuntumate valmistajate osas oli valik lihtne, need võeti kõik kampa. Neile lisasime mõned n-ö varumängijad – naastrehvidest Goodyearilt Dunlop, Continentalilt Gislaved ja Nokialt Nordman. Enamasti on nende puhul tegemist paar aastat vanema arendustöö tulemustega ja omadused võivad seega olla esinumbriga võrreldes nõrgemad.
Aasia panus talverehvide turul kasvab ja eks seda pidi kajastama ka testirühma valik. Hiinast või Koreast oli pärit lausa seitse rehvi, mille tulemused olid üsna kõikuvad. Hiina Sunny sai võetud ainult hinna pärast ja suurest võrgupoest tellisime testi jaoks kõige odavama naast- ja lamellrehvi. Nende tulemused osutusid üsna ehmatavaks ‒ kvaliteet oli veelgi halvem, kui oskasime ette kujutada. Teisest küljest peab tunnistama, et Hankook ja Maxxis esinesid päris hästi. Kui Sunny kõrvale jätta, siis hakkavad Hiina rehvid juba konkurentsi pakkuma, kuid testivõiduni on veel pikk maa.

Nii naast- kui lamellrehvide seas oli võitja edu mitte ainult viimaste, vaid ka keskmistega võrreldes päris selge. Kui aga lähtuda oma vajadustest, võib testis keskpäraseltki esinenud rehv osutuda meie talves suurepäraseks valikuks. Kõige odavamatest tuleb aga hoiduda isegi juhul, kui neid hoopis ilma rahata pakutaks.

Tulemused leiad oktoobrikuisest Tehnikamaailmast

NB! Vabandame TM 10/2014 lk 17 tabelipeasse sattunud trükivea pärast - suverehvide asemel on tabelis loomulikult naastrehvid.

Sarnased artiklid