Tallinna uued trammid
Margus Kruut
01.12.2014

Tallinna vanade trammide väljavahetamisest on unistatud juba ammu. Nüüd see unistus täitub, sest tootja andmetel jõuab esimene pääsuke kohale käesoleval kuul veidi enne jõule. Uued rööbassõidukid valmistanud Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (edaspidi CAF) on tuntud Hispaania trammi- ja rongitootja, mis on tegutsenud juba ligi sajandi.

Oligi juba viimane aeg hakata pealinna eakaid, kuni 35aastaseid Tšehhi Tatraid pensionile saatma, sest kõige vanemate Tallinna trammide KT4 sünniaasta on 1979. Need toodi 2007. ja 2008. aastal Saksamaalt, kus enne ärasaatmist tehti neile kapitaalremont. Kuid suurima läbisõiduga Tallinna tramm on hoopiski 1983. aasta väljalase, mis võib uhkustada 880 000 rööbastel veeretud kilomeetriga. Käigusolevatest trammidest kõige uuemad valmistati ka juba suhteliselt ammu – 1990. aastal. Tatra trammide elueaks, mille sisse arvestatakse ühte kapitaalremonti, on 30 aastat. Seega on suurel osal praegu kasutusel olevatest vanakestest tehase antud ametlik ekspluateerimisaeg juba otsa saamas. Seepärast tuli hakata kiiresti mõtlema trammipargi uuendamisele.

CAF versus Stadler
Kuigi trammihankel osales ka konkurent Stadler Šveitsist, mis vahetas välja Eesti nõukogudeaegsed diiselreisirongid, langes uute trammide valik hoopis Hispaania firmale CAF, mis ehitab Tallinna uued trammid Hispaanias, Zaragozas. Alusvankrid ning rattad toodetakse CAFi tehases Beasainis. Erinevad komponendid valmivad eri riikides üle Euroopa, kuid monteeritakse kokku Zaragozas. Tallinna Linnatranspordi AS (edaspidi TLT) sõlmis selle ettevõttega lepingu kuueteistkümne viieukselise trammi soetamiseks 2013. aasta veebruaris.
Linnarahvast aastakümneid truult teeninud Tatrad ja peagi saabuvad kaasaegsed CAFi Urbosed on erinevatest ajastutest ning loomulikult on tänapäevane tehnika parem kui vana.
Enno Tamm: „Vanu ja uusi tramme võrrelda on suhteliselt keeruline – mõlemat tüüpi sõidukid suudavad inimesed punktist A punkti B viia, kuid piltlikult võiks neid kahte võrrelda kui Zaporožetsit ja Mercedest. Kaasaegses trammis on hoolitsetud nii reisijate, juhi, kõrvalseisjate kui ka ümbritseva keskkonna heaolu eest – kliimaseadmed, korralik ventilatsiooni- ja küttesüsteem, kehakontuuri järgivad istmed, pakettaknad, tihedad uksed, võimsad mootorid, tänapäevane väljanägemine ning interjöör, multimeediaekraanid koos reisijainfosüsteemiga ja madal müratase nii seistes kui ka sõites.”
Uued trammid suudavad võrreldes senistega paremini kiirendada, mis kindlasti annab oma efekti vahemaade läbimisele. Samas ei tohi unustada, et kuigi uue trammi tippkiirus on 70 km/h, kehtib ka trammidele liiklusseadus, mis järgi on asulas piirkiiruseks 50 km/h. Kuid trammide kiirendusvõimest ja lõppkiirusest on hoopis palju olulisem infrastruktuuri seisukord ning trammide prioriteedisüsteem (ühistranspordirajad, foorijuhtimine jne). Prioriteedisüsteemi arendamisele ning rakendamisele pöörati tähelepanu 3. ja 4. trammiliini rekonstrueerimisprojekti käigus.

Kuumast lõunast külma põhja
Kindlasti leidub neid, kes kahtlevad, kas Hispaanias ehitatud trammid peavad ikka põhjamaade külmas ning niiskes kliimas vastu.
TLT on juhtinud piisavalt tähelepanu Eesti kliimale ja CAF on esitanud materjalide ning elementide korrosiooni-, külma- ja niiskusekindluse osas ka põhjaliku kirjeldava dokumendi. Kuna trammitootjal on varasemad pikaajalised kogemused nii trammide (näiteks Stockholm) kui ka muu veeremi (metroorongid ja rongid Helsingisse) tootmiseks Eestile sarnase kliimaga linnadesse, pole alust tootjat selles küsimuses mitte usaldada.
Vastavalt trammide hanke tehnilisele kirjeldusele peab tramm ja selle seadmed normaalselt töötama temperatuurivahemikus –40 kuni +40 kraadi C, arvestama võimaliku 100% õhuniiskuse, kondensniiskuse tekkimise, merelise kliima ja sagedase välistemperatuuri kõikumisega +/– 0 kraadi juures.
Kuigi tramm läbib tehasekatsetused, millega testitakse komponentide, seadmete ja nende omavahelist koostööd, tehakse tüübikatsetused Tallinnas. Viimased puudutavad trammi liikumist Tallinna trammiteedel – kurvide läbimine, kiirendus, pidurdusvõime jms. CAFil ei ole endal Hispaanias pikka 1067 mm trammiteelõiku, millel selliseid katsetusi läbi viia saaks. Seetõttu viiakse trammitootjaga sõlmitud lepingu alusel Tallinna uuendatud trammitee lõigul Tondi–Vana-Lõuna–Kadriorg läbi kuuekuuline testimine. Kõigi ohutust puudutavate testide läbimise järel (kiirendus-pidurdamine, seadmed) saab esimene uus tramm veebruari keskpaigaks tüübikinnituse ning liiniveo loa. Infrastruktuuri kaasajastamise põhjuseks oli kindlasti uute trammide saabumine, sest senisest raskemad, mugavamad, võimsamad ja suurema mahutavusega trammid nõuavad paremat trammiteed ning kaasaegseid elektrivarustusseadmeid.
Kuue kuu jooksul peab esimene Urbos Tallinna tänavatel läbima vähemalt 1000 km, seda osaliselt ka regulaarse liiniveo käigus. Samas ei saa alahinnata ka Hispaanias tehtut – enne Tallinnasse jõudmist läbib tramm ja selle seadmed tootjatehases ning erinevate komponentide valmistajate juures põhjaliku katseprogrammi. Kokku tehakse üle 100 erinevat laadi süsteemitesti trammide tootja juures ja Tallinnas. Sellele lisanduvad komponentide testid, vastavuskatsetused ja sertifitseerimised.

Esimene CAFi tramm jõuab Tallinnasse vahetult enne jõule. Teise trammi saabumine on planeeritud järgmise aasta jaanuari lõppu, misjärel hakkavad Urbosed tulema arvestusega 1-2 tükki kuus. Järgmise aasta jooksul saab Tallinn kokku 15 uut trammi, mis alustavad samal aastal ka liinivedu ning 2015. aasta lõpus teenindab sõitjaid kokku 16 uut trammi.
Veel nelja Urbose tarne ja liinileminek jääb 2016. aastasse, kui pärast kõigi uute trammide saabumist sõidab 5 uut trammi liinil nr 3 ja 15 uut trammi liinil nr 4.
Vastavalt Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud saastekvootide ostu-müügi lepingule kohustub TLT iga uue rööbassõiduki kohta ühe vana maha kandma. See tähendab, et kõigi uute Urboste saabumisel jäävad Tallinnas (kus on 77 trammi) ka edaspidi sõitma 57 vanemat Tšehhi KT4 ning KT6 tüüpi Tatrat.

Lisa leiad detsembri Tehnikamaailmast

Sarnased artiklid