Tahvlid-tabletid ja 3D - põnevat CES 2011 messilt
Veiko Tamm
04.03.2011

Eelmises numbris vaatlesime üht olulist tehnoloogilist uuendust, millega messil CES 2011 välja tuldi – Inteli uusimaid Sandy Bridge perekonna protsessoreid. Teiseks ja ehk ka suurimaks uudiseks olid – üllatus-üllatus – tahvelarvutid ehk Tab’id ja nende võidukäik. Lisaks veel prillideta vaadatavad 3D-telerid.

Tegelikult pole tahvlites midagi uut, me oleme ka Tehnikamaailmas neist juba kirjutanud ja kolme neist ka lähemalt tutvustanud. Sellest on juba üle aasta möödas, kui Apple oma iPadiga avalikkuse ette astus. Ja nagu arvata, tabas teda esmalt kriitikute ja skeptikute pahameele voog: kellele on sellist „suurt kobakat moblat” vaja? Olgem ausad, ka mina suhtusin sellesse alul täpselt samamoodi. Kuid aasta möödudes on selge, et tarbijad olid need, kes hääletasid jalgadega, sorry!, rahakotiga, ning ostsid miljonites uut lelu, nii et Apple ei suutnud rahuldada nõudlust ega pakkuda kogu maailma jaoks korraga oma maimukest. Nüüdsel messil CES 2011 olid aga oma „päädidega” väljas enam kui 100 tootjat! Tahvelarvuti massidesse? Tundub nii…
Milles on „tahvli” võlu? Vaataksimegi seda lähemalt – ja oma kogemusest lähtudes. Kui mulle esimest korda iPad pihku anti, tahtsin ma vanainimese kombel temasse ka vastavalt suhtuda – ebamugav ja pisike, halb kasutada (kõik minu halvad kogemused nutitelefonide juurest) ja mis iganes. Kuid selle ainsa korraga sain ma selgeks mõningad olulised asjad – 10tolline ekraan pole enam NII pisike, ka prillideta kasutamisel; sellise ekraani korralikul puutetundlikul pinnal õnnestub isegi minusugusel gerondil trükkimine suhteliselt edukalt ja vajalike asjade (e-raamatud, filmid, internet) kasutamisel ei teki olulisi tõrkeid. Ning kuna pole lahtikeeratavat ekraani (mäletan oma halba kogemust 13” sülearvutiga Boeing 747 tavasalongis, kui eesistuja öösel oma seljatoe langetas – see oli lõpp ka minu arvutikasutusele), siis saab seda nagu raamatut ka kitsas kohas vabalt kasutada. Ja kui ka sülearvuti poolt oleks argument, et pikka teksti sisestada on „päädil” ikka omajagu piin, siis pakub näiteks ka meie Tallinna Apple’i pood „sinihamba” klaviatuuri, mille saab vabalt kotti torgata ja hotellitoas oma pikka lugu kirjutada. Lisagem siia veel umbes kaks korda väiksem kaal kui pisikesel sülearvutil ning akul töötamise aeg, mis pidavat ulatuma kuni 12 tunnini, ja me olemegi saanud pea ideaalse reisimehe arvuti.
Kui veel paar aastat tagasi ennustasid turu-uurijad lauaarvuteile kadu ning sülearvutite peatset absoluutset ülemvõimu, siis nüüd tundub just võitja kaotajaks jäävat. Jah, sülearvutid ületasid müügimahult lauamasinaid, kuid seda just keskmise internetti-meili-jms tarbiva kasutaja osas. Kes tahab korralikku meelelahutust (uusimad arvutimängud suurel ekraanil), neil pole siiani isegi mitme tuhande euroste sülekate suunas asja. Mitu korda odavam lauaarvuti mängib ka mitu korda paremini suurel ekraanil kui võimsaim Alienware. Kel aga vaja „pilves toimetada” omi dokumente, veebis surfata, videot vaadata, e-raamatuid lugeda vms – milles jääks siin vaid pool kilo kaaluv ja pool ööpäeva aku peal elav „pääd” alla? Praegu tundub, et just sülearvuti tema vanas mõttes on dinosaurus, kes sureb välja ning uus aeg on tahvelarvutite päralt. Minu üks ennustusi oli eelmisel aastal, et murrang tuleb siis, kui tavakasutaja saab oma tahvli osta umbes 3000 krooni eest – iPadide eest küsitud ca 12 000 oli ikka overkill. Ja just täna, seda lugu kirjutades, saabus meile Eestisse Prestigio tahvelarvuti hinnaga alla 200 euro, ehk just sinna hinnaklassi. Ja pole üllatus, et just tahvelarvutite alal oli ka palju messi favoriitideks valitud tooteid. Kas ja kuna neid siin näha saame, näitab aeg ja meie maaletoojate huvi – ent Apple’ile on võistlejad saabunud. Vaatlemegi mõningaid eriti kiita saanud isendeid, millel tasuks silma peal hoida.

Silma paistnud tahvelarvutid
Tuntud Ameerika mobiilitootja Motorola, kes ka meil on vahelduva eduga püüdnud kanda kinnitada, üllatas paljude vaatlejate poolt kogu messi parimaks tahvelarvutiks nimetatud 10,1tollise ja 1280 x 800 lahutust pakkuva ekraaniga varustatud Xoomiga. Xoomil on graafikakaartide maailmas suure tegija Nvidia uusim mobiiliprotsessor Tegra 2. Seade on varustatud ka 5megapikslise kaameraga, mis suudab salvestada HD-videot resolutsioonis 720p. Operatsioonisüsteemiks on masinal „meekärg” – Android 3.0 koodnimega Honeycomb. Xoom oligi ainus, mis messil CES 2011 demonstreeris korralikku turumudelit uusima Androidiga. Erinevalt nelja eri varustuse ja hinnaklassiga mudelit pakkuvast Apple’ist toob Motorola turule ainult ühe, kuid see-eest kalli mudeli – 32 GB salvestusmahu ning WiFi/3G-võrgutoega isendi, mis peaks USAs müügile saabuma 24. veebruaril ja mille eest küsitakse 799 dollarit. Lisaks müüakse seda seal vaid sideoperaatori Verizon lepingutega, selline lukustatus toimis alul ka iPhone’idega.
Põnevatest tahvelarvutitest tasuks nimetada veel Panasonic Viera Tablet’it, Sharpi Galapagost, Lenovo LePadi, Samsungi Sliding PC 7 ja Asus Eee Slate EP121. Lenovo masin on huvitav lahendus, mis ühendab tavalise Windows 7 põhineva sülearvuti ja Androidil töötava tahvelarvuti. Kui tahvel on paigutatud oma pesasse, töötab selle ekraan sülearvuti IdeaPad U1 Hybrid jaoks, mida veab ringi Inteli i5 või i7 protsessor. Kui aga tahvel on eemaldatud, siis jookseb ta 1,3 GHz Snapdragoni-nimelisel protsessoril ja kasutab Android 2.2 versiooni nimega LeOS. Tegelikult pole selline lahendus Lenovo jaoks uus – aasta tagasi ta juba demonstreeris analoogset lahendust, milles tahvelarvuti oli tollal tööle pandud Lenovo Skylight Linuxi operatsioonisüsteemiga, kuid miskipärast Lenovo loobus sellest lahendusest kiiresti ning asus välja töötama oma Androidi versiooni.
Samsungi Slate PC 7 on kokkulükatud klaviatuuriga nagu tavaline, veidi paksem ja raskem (ca 900 g) tahvelarvuti, kuid südameks on sel Inteli uus 1,66 GHz Z670 Oak Trail protsessor. Arvutil on 2 GB RAM, 32 või 64 GB SSD-ketas, 10,1tolline puuteekraan lahutusega 1366 x 768, USB- ja HDMI-pordid, neli-ühes kaardilugeja ja 1,3megapiksline veebikaamera ning tugi isegi WiMaxi jaoks. Erinevalt teistest tahvlitest ei kasuta Samsung Androidi, vaid on puhtalt Windows 7 Home Premiumi opsüsteemi juhtida. Lisaks pakub Samsung suurt hulka eelpaigaldatud, puuteekraanile optimeeritud rakendusi, mida on võimalik Samsungi App Manageri ja Windowsi Product Scout abiga juurde hankida. Kui paljudel tekib küsimus sellise jõulise masina aku vastupidavuse kohta, siis lubab Samsung arvutile 6elemendilise akuga ilma vahepealse laadimiseta autonoomset tööaega kuni 9 tundi. Turule peaks see saabuma märtsis.

3D jätkab võidukäiku
Lõpuks on ilmumas lahendused, kuhu 3D lähiajal välja peaks jõudma, ning selguma, miks ei tasunud eelmisel aastal kiirustada „prillimudeleid” ostma. Nimelt demonstreeris Jaapani elektroonikahiid Toshiba messil kahte 3D LCD-teleri hiidmudelit (56“ ja 65“), mis kasutavad prillivaba autostereoskoopia tehnoloogiat. See kombineerib keerukaid, veel maakeelset vastet mitteomavaid tehnoloogiaid – integral imaging system, perpendicular lenticular sheet ja parallax system. Kuigi messihiiud on veel prototüübid, on tehnoloogia ise juba turul. Jaapanis pakub Toshiba oma GL1-prillivabu 3D-telereid kahes suuruses: 12tolline portatiivne mudel ekraanilahutusega 466 x 350 ning 20tolline mudel HD-lahutusega 1280 x 720. Hind on neil aga veel soolane – 20 tolli eest tuleb maksta pea 2200 euro väärtuses jeene, 12 tolli on aga poole odavam. 2200 euro eest saaks juba hariliku 60tollise 3D-teleri kätte.
Toshiba pole ainus, kes prillivabadust hindab. Ka Nintendo tutvustas oma DS ehk DualScreen mängukonsooli uut varianti 3DS, millel, nagu nimestki näha, olemas tugi 3D jaoks. Üks ekraanidest on sellel pihukonsoolil tavaline puutetundlik, teine aga suurem ja prillivaba 3D toega. Nintendo lubab juba selle aasta jooksul hulgaliselt uusi 3D-toega mänge 3DS-i jaoks.
Sony on samuti tulnud 3D mobiilsesse maailma oma uusima Vaio F sülearvutiga, kuid see pill vajab veel 3D nautimiseks aktiivprille. Muidu on parameetrite poolest tegu muljetavaldava riistapuuga: Inteli uusima põlvkonna Sandy Bridge protsessor i7-2630QM, 6/8 GB RAM, 1 GB Nvidia GeForce GT540M graafikakaart, 16“ Full HD 3D 1920 x 1080 LED-ekraan, 3D-toega Blu-ray-seade. Ka omab ta kahte uusimat ülikiiret USB 3.0 porti ning HDMI 1.4 (samuti 3D-toega) väljundit. Arvutil on nn 3D-nupp, millest lülitades saab tavaliste, 2D DVD- ja Blu-ray-filmide sisu pseudo-3D-ks konverteerida. See lubab 3D-teleri taga kasutada kui 3D-kodukinoseadet. Nii et mitu kärbest ühe hoobiga.
Arvuti pole ainus koht, kuhu Sony on 3D mahutanud. Messil tutvustati ka tema Sony HDR-TD10E nime kandvat uut 3D-videokaamerat, millel on kaks objektiivi, kaks 7,1megapikslist Exmor R CMOS-sensorit ja kaks BIONZ-pildiprotsessorit pardal, mis muudavad 3D FullHD (1080p) video filmimise sama lihtsaks nagu hariliku 2D-video tegemine. Ülesvõetud sisu on võimalik ka kohe kaameras vaadata prillivaba 3,5tollise puutetundliku Xtra Fine 3D LCD-ekraani peal. Kaameral on 64 GB välkmälu. Turule peaks uus kaamera saabuma juba selle aasta aprillikuus.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid