Hommik Tallinna lähistel. Õhus tiirleb väikese müratasemega militaardroon. Operaator vaatab unist maakohta läbi soojuskaamera: kohalikust talust liigub õuel seisva autoni hele – ehk soe – inimkuju.
Ei, juttu ei tule leludest, mida väikemees võib nööriga ümber pea keerutada. Igati moodsate lahingurakettide seas on küllaga neid, mis lennul peenikest juhet enda järel veavad. Vaatame, mis põhjusel raketid köide on pandud.
Arukalt ehitatud kodune kohtvõrk viib bitid kärmelt sinna, kus neid vaja on. Videopilt ei haki ja ka varukoopiad liiguvad nobedasti arvutist võrgukettale.
Bitid on muutunud kodudes peaaegu sama tähtsaks kui vahelduvvool seinakontaktis.
Kui kuskilt kostab lõbusat kilkamist, on tegu laste mänguplatsiga. Kui aga pikalt ja pidevalt kiljumist, võib oletada, et sealpool on lõbustuspark oma atraktsioonidega.
Eesti tänavapilt võib Lääne-Euroopast saabunud külalistele kummastav tunduda. Kui mujal sõidavad massid Golfide, Cliode ja Focustega, armastab märgatav osa keskmistest eestlastest veereda ringi Saksa luksusautodes. Asjaolu, et 5.