Tagasi tulevikku - Sony Cyber-shot DSC-RX1
Glen Pilvre
04.02.2013

Või hoopis edasi minevikku. Kes 70–80ndate fotoajastut mäletab, teab ka võib-olla kaameraid nagu Rollei 35S või Olympus XA – taskusse mahtuvaid kompakte, millel küllalt „valge” fiks-objektiiv ja kaugustmõõtev, nn rangefinder-süsteem. Ja 35 mm filmi kaadri suuruseks loomulikult 36 x 24 mm. Okei, aga kuidas puutub siia Sony RX1 – või vastupidi?

Vastus on lihtne – RX1 on digiajastu esimene täiskaader-kompaktkaamera, mis mahuks ka vabalt taskusse, kui objektiiviks poleks pontsakavõitu 35 mm f/2.0 Carl Zeiss. Ja mida võib ju igati võrrelda filmiajastu taskutippudega – vähemalt optiliste omaduste poolest. Tegelikult on RX1 siiski natuke parem. „Rangefinderi” asemel keerab fookuse paika automaatika, ava on tiba suurem ja filmiga pole ka enam vaja mässata – selle asemel on 36 x 24 mm sensor resolutsiooniga 6000 x 4000 pikslit.

Kui analoogaegadel oli levinuimaks värvifilmi ISOks 200, ISO 400 loeti juba tundlikuks filmiks ning ISO 800 tavakasutuses väga ei meenugi, siis RX1 sensori tundlikkuseskaalal on need numbrid poisikesed – suurim ISO tavarežiimil on 25 600 ning laiendatuna 102 400. Kahjuks on aga peaaegu sama hoogsalt kui ISO-numbrid edasi liikunud ka hinda tähistav parameeter. Rollei 35S maksis omal ajal Saksamaal umbes 500 DEMi ehk 250 eurot. Keskmist sorti auto sai kätte kusagil 7000 DEMiga – mida oli 14 korda Rollei hinnast rohkem. Ja mis siin ikka pikalt keerutada – Sony RX1 maksab peaaegu sama palju kui tollane auto, ehk 3100 eurot. Tõsi, tänane uus pereauto on ka mõnevõrra kallinenud, aga siiski mitte 14 korda.

Õnneks on aga kõik, isegi RX1 kosmilisena tunduv hind, suhteline. Appi tõttab kultusbränd nimega Leica. Kahtlaselt sarnaste mõõtudega sensoriga ja samuti mullusel Fotokinal tutvustatud, vahetatavate objektiividega täiskaader-rangefinder Leica Mi prognoositav hind on 5100 eurot. Ja objektiiv Leica Summicron-M 35mm f/2 ASPH maksab üle 3000 euro. Leica M sensori suurim ISO on aga „ainult” 6400 ning superobjektiivil puudub autofookus. Nii et selles valguses oleks Sony võinud ka vabalt kaks korda rohkem küsida, et mitte riskida Leica-meeste radarilt välja jäämisega, nagu see praegu võib kergesti juhtuda.

Hind ja omadused
Hinnanumbrit vaadates peab nentima, et sellise fotoentusiasti jaoks, kes saab endale kalli brändi asemel pildistamist lubada, jääb RX1 ilmselt kättesaamatuks. Aga kas ta jääb millestki ilma? Nii ja naa. Õnneks ei tee ju pilti aparaat üksi, vaid seni ikkagi inimene ja loomulikult ei väljasta RX1 puhast kulda päris omal algatusel. Mis annab lootust, et praegune kaamera ei hakka seoses RX1 ilmumisega koledamaid pilte tegema. Halvem uudis aga on, et kui RX1ga sõbraks saada, toob ülivõrdes optika ja sensori kombinatsioon tõepoolest uskumatu tulemuse.

Näiteks välku pole enamasti vaja, sest kvaliteetse ja säravate toonidega postkaardi jaoks võib hämaras vabalt kasutada ISO 12 800, või väikeste mööndustega isegi 25 600 – need pole vaid numbrid paberil. Pildi kvaliteedilt pole RX1 sensor grammigi kehvem kui Canoni täiskaadritipul EOS 5D MkIII-l, mille kere üksi maksab rohkemgi.
35 mm, f/2,0 ja täiskaader tähendavad väikest teravussügavust ja kunstilisi pilte – isegi siis, kui toru peaaegu juhuslikus suunas keerata. Objektiivi „joonis” on ülidetailne – tõsi, kes väga tahab luubi ja joonlauaga uurida, saab viriseda kohatise kromaatilise aberratsiooni ja geomeetriliste moonutuste üle, mida aga kaamera automaatika soovi korral tõhusalt korrigeerib. Valgetasakaalu mõõdab RX1 väga täpselt, või õigem oleks öelda meeldivalt, eelistades soojemaid toone. Ühesõnaga – RX1 teeb ka tavalised pildid erakordselt ilusaks, rääkimata siis ilusatest.

Kui üldse millegi sisulise osas norida, siis on see autofookuse kiirus (eriti hämaramas), sest kaamera kasutab vaid kontrastipõhist fookustamist. Ja erinevalt enamikest tänastest kaameratest, pole RX1-l optilist stabilisaatorit. Millest pildistamisel küll väga puudust ei tunne, sensori ülisooritust arvestades, aga paha ei teeks stabilisaator just videorežiimis. Sest poleks vaja lisada, et RX1 videovõimed on nii head, kui olla saavad – kuni 50p 28 Mbps FullHD AVCHD. Ka A- ja S-režiimid toimivad autofookuse säilides, vaid ISO päris käsitsi muuta ei saa – aga saab valida AutoISO vahemiku 100–3200ni, mis on ju peaaegu sama hea. Elektrooniline videostabilisaator on siiski olemas, ent kärbib objektiivi vaatenurka nähtavalt.

Menüüsüsteemi ülesehituselt ja lisaomadustelt on RX1 nagu iga teine tänane Sony (kallim) kaamera – teiste hulgast ei puudu mitme kaadri kombineerimisel põhinevad funktsioonid (HDR ja müravähendus), panoraamvõte, jälgiv fookustamine ning võimalus rohkeid nuppe ise „funktsioonistada”.

Isegi kui RX1 pole kõige kallim kaamera omas suurusklassis (tegelikult vist ikkagi on), teeb ta ikkagi kõige ilusamaid pilte. Aga objektiive ei saa vahetada ja digipeeglit on mugavam kasutada ja pildiotsijat ei ole ja... No midagi peab ju õigustuseks ütlema, kui 3100 eurot kohe võtta pole.

Sarnased artiklid