Tagasi Nõukogude Liitu – ehk mis on saanud heast eesti tööst?
Vello Kala
06.08.2007

Head eesti tööd on hinnatud iga valitsuse ajal – seda on küllap igaüks kuulnud. On see ka tõsi? Pärast aastaid, mil õiget jooksusuunda jooksu kiirusest kõrgemalt hinnati, tulid päevad, mil näis, et vanarahvatarkus saab taas tõeks. Nii viisakaid ja püüdlikke teenindajaid, nagu viie-kümne aasta eest Eestis, andis tikutulega otsida. Ent ajad muutuvad. Nelja aasta eest tehtud autohooldusfirmade võrdlustestis olid meie hoolduskeskused üsna põhjanaabrite omade tasemel, vaata et veidi eeski. Nüüd võiks arvata, et oleme põhjanaabrid juba kaugele seljataha jätnud. Paraku on asjad pigem vastupidi…

TM võrdleb: autohoolduskeskused
Ford
Nissan
Toyota
Audi
Mercedes-Benz
Volvo

Auto pole (ainult) iluasi, see ostetakse sõitmiseks. Mis aga liigub, see teadupärast kulub. Seega pole auto ise – ja ka ta tulemused võrdlustestides – veel “kogu tõde”. Kogu tõe teadasaamiseks tuleb arvesse võtta ka hooldust. Seekord võtsime firmateeninduste võrdluseks ette kolme tavalise pereauto ja kolme kvaliteetsemaks peetava automargi hooldusi. Eeskätt väljendub see muidugi hinnas. Põhimõtteliselt on ju olemas suhteliselt kalleid Forde, Toyotasid ja Nissaneid ning samas ka odavamaid Audisid, Mercedeseid ja Volvosid. Ent kui võtta iga margi puhul arvesse kogu mudeliskaala hinna keskmine, siis peaks selge olema, mis on mis.

Seekordne võrdlustest on varasematest hoopis eestikesksem. Ei, tegijad on ikka Soomemaalt kuulsast Test Worldist, mis nüüd on osa A-TEST & Consulting OYst. Ent kui seni on nad töötanud Soome TMi tellimusel ja me oleme saanud nende tööd kasutada, kuna see autohoolduste osas ka Tallinna puudutas (vanadel headel aegadel oli põhjanaabritel igati soodus autot Tallinnas hooldamas käia), siis esmakordselt oleme siin Eestimaal Test Worldi tellijad ja nende töö kinnimaksjad. Tartu hooldused soomlasi ei huvita. Eestlasi aga küll! Sai siis Test Worldiga käed löödud, et käiakse üle ka Tartu hooldusjaamad.
Punktitabelis leiate Tallinna ja Tartu hooldusjaamade kõrval ka Soomes asuvad. Võib ju “hoolduskell” lüüa meid Soomeski viibides ja sealsed hinnad pole enam nii kõrged – näiteks Fordi oleks odavam lahe põhjakaldal hooldada! Ning mis olulisem – nii saame võrdluspulga, mille järgi oma meistritelt nõuda. Hooldustööde plaan on Soomes ja Eestis sama, seega MAKSATE teie igal juhul kõige, ka tegemata jäetu eest.
On aga veel üks põhjus, miks Soome hooldused tabeleisse jätsin. Võtke kätte TM nr 11 2003. aastast. Sealt leiate meie eelmise hooldusjaamade testi. Küll oli tore seda toimetada! Testi üldvõitjaks tuli Saksa Auto AS Tallinnast, kõige kliendisõbralikumaks firmaks osutus meie Info-Auto Fordi teenindus.
Vanad mehed mäletavad, missugune oli autoteenindus nõukogude ajal. Kui sealt 2003. aastaks soomlaste tasemele jõudsime, siis tänaseks peaksime olema ju maailma parimad!
Paraku ei ole nii. Soomlased on oma taset enam-vähem hoidnud. Meie aga oleme läinud tagasi Nõukogude Liitu. Eesti hooldusjaamade tulemused jäid põhjanaabrite omadele seekord selgesti alla.
Miks? Test Worldi asjatundjad uskusid, et Eesti autopark on vahepeal kasvanud sel määral, et kohale on jõudnud kunagised Soome kolleegide probleemid. Ametioskustega tööjõudu on raske leida ja hinnad aina tõusevad.

Autohooldus pole raketiteadus
Hindamise aluseks oli endiselt see, kas hoolduses leitakse meie poolt autole tekitatud vead üles, kusjuures sel korral oli vigu endise kümne asemel vaid viis. Neist piisas, et kindlaks teha, kus firmahooldus tõepoolest kvaliteetne ja kus autovalmistaja firmamärgi kujunduselemendina kasutamine pigem halva naljana tundub.
Ega need viis viga polnud midagi erilist: vaja oli vaadata vedelike taset, klaasipuhastite seisukorda ja mõõta rehvirõhkusid ning leida paar elektriviga. Nende leidmiseks polnud tarvis üleloomulikke võimeid, hoolsusest oleks täiesti piisanud. Tegelikult oli meil lisaks neile viiele veel kaks: pakiruumi valgustuse läbipõlenud pirn ja jahutusvedeliku madal tase. Need tulemusi ei muutnud, sest jahutusvedeliku taset märgati igal pool, pakiruumi pimedust aga mitte kusagil.
Nime poolest firmatöökojad ei paista olevat kaugeltki sellisel tasemel, et neisse tasuks minna leidlikkust ja osavust nõudvate vigadega. Kui elementaarsetestki asjadest jääb suur osa märkamata, oleksime keerulisemate asjadega vaid oma hinded madalamaks ajanud.
Jälgisime ka tegutsemist hooldusraamatuga. Kui meil aega kinni pannes ei kästud hooldusraamatut kaasa võtta, siis me seda ka ei teinud. Mõnel pool paluti eraldi luba hooldusraamatu kindlalaekast välja võtmiseks ja mõnel pool võeti luba küsimata. Oli aga ka kohti, kus ei võetud, ja siis jäi tempel raamatusse panemata. Eriti palju hajameelseid oli selles osas Tallinnas, aga tempel jäi saamata ka näiteks Tampere Vehos.

Tallinna ja Tartu maavõistlus (soomlaste selja taga…)
Üllatus või ei, aga teeninduspoolelt olid tartlased pealinlastest usinamad autodesse “peidetud” vigu üles leidma. Kümnest võimalikust punktist teenisid tartlased keskmiselt 3, tallinlased 2,5. Aga soomlased?
Oulu erinevad töökojad said keskmiselt 6,5 punkti kümnest võimalikust, kuid Tampere kaotas kahe punktiga ja Helsingi jäi 5,2 punktiga vahepealseks.
Mis teeb Oulu-kandi mehaanikutest teistest osavamad? Kuna vigu polnud raske leida, siis ainult hoolikus, millega kõik hooldamist vajav üle vaadatakse ning vead parandatakse. Tõsi, ka Oulus ei jätku korralikke mehi kõigisse töökodadesse, vigade leidmise oskus kõikus ühest viieni.
Linnade võrdluse kõrval on eeskätt huvitav muidugi hoolduse võrdlus automarkide järgi. Kas margi esinduslikkust ja kvaliteeti rõhutav kuvand saab firma töökodadelt tuge? Lühidalt vastates: jah, saab küll – ent seda, kui arvestada ka Soome tulemusi. Tallinnas te kallimale margile paremat hooldust ei saa.

Kokkuvõtteks
Kuidas selgusid tulemused? On üsna filosoofiline küsimus, kas pidada tähtsamaks tegelikku tööd või naeratust, millega seda tehakse. Ent ainult hoolduspunkte arvestada poleks ka õige – kes oleks rahul, kui töö saab tehtud küll, ent kaugeltki mitte lubatud ajaks ning eeldatud ja tegeliku arve vahel haigutab kuristik. Nii otsustasime, et MARGIhoolduse puhul ei peaks allahindlust tegema ei töö ega teeninduse osas – mõlemad läksid võrdselt arvesse.
Ega kokkuvõtet kerge kirjutada olnudki, sest tulemus oli üsna masendav. Kui nelja aasta eest oli kahe riigi peale parim hoolduskeskus Tallinnas, siis seekord jäime põhjanaabritest oluliselt maha. Väike lohutus on ehk tõsiasi, et ka soomlastel on asjad nelja aastaga allamäge liikunud, kuigi mitte nii reipalt nagu meil.
Üldse näib, et autod ise on põhjamaistest hooldajatest oluliselt üle. Kui autotestides on nelja- ja viietärnilised tulemused paremate sõidukite puhul reegliks, siis antud juhul teenisid Eesti autohooldused kamba peale vaid ühe Tehnikamaailma tärni ja see kuulub Toyotale. Ning Soomegi parim, Volvo, pidi soomlaste testivariandis leppima vaid kahe tärniga.

Kurb, aga tõsi – tegelik töö kvaliteet näib iga aastaga kehvemaks minevat. Milles asi?
Küllap oleks arvata minulgi, aga olen seekord liiga asja sees, et oma arvamusega välja tulla. Esitan selle küsimuse hoopis Eestit rahvusvahelises autoliidus esindava Eesti Autospordi Liidu peasekretärile Arno Sillatile (kes ei tea – Arno Sillat on aastaid hooldekeskusi juhtinud):
ARNO SILLAT: “Siin on objektiivsete ja subjektiivsete põhjuste püramiid, mis tipneb rahulolematu kliendiga. Hakates altpoolt – uute ja vähekasutatud autode müügi drastiline kasv viimastel aastatel. Autokeskused aga on suures osas ehitatud ja töökohad planeeritud eelmisel sajandil. Nüüd ei jätku ei pinda ega tööjõudu. Hoogne autokeskuste laienemine lahendab küll tööruumide probleemi, kuid ei lahenda tööjõu muresid. Ja see on vahest kõige olulisem põhjus teenustöö kvaliteedi languses – uusi remondilukkseppi, maalreid ja teisi autotöökojas vajalikke proffe ei ole kusagilt võtta ega ole neid ka eriti juurde tulemas.
Ja lõpuks: kui nõudmine ületab pakkumise, kipub kvaliteet ikka kannatama.”

Ju see nii siis on. Ainus soovitus – käitume hooldes nagu kaupluses. Me ju ei lepi, et meie poearves leiduks näiteks viiekroonine kohuke, kuigi ostukorvis seda pole?

Hooldustööd

1. Klaasipesuvedeliku lisamine
Pesuvedeliku anum tehti enne hooldusesse sõitu peaaegu tühjaks. Hoolduse järel loeti anum täidetuks, kui sinna ei mahtunud üle 0,5 liitri vedelikku.

2. Varuratta madal rehvirõhk
Varurattas lasti rõhk vähemalt baari jagu alla soovitatavat. Normaalmõõdus varuratta puhul peeti soovitatavaks maksimaalset kasutajajuhendis nimetatud rehvirõhku. Kui autos varuratast ei olnud, vähendati rõhku ühes tagarattas või jälgiti, kas hoolduses märgatakse, et rehvitäitevahu komplekti kasutustähtaeg on möödas.
Kaks punkti sai töökoda siis, kui hoolduse järel oli rehvirõhk ±0,2 baari soovitatavast ja ühe punkti, kui rõhk oli ±0,4 baari soovitatavast. Kui märgati rehvitäitevahu aegumist, teenis töökoda samuti kaks punkti.

3. Läbipõlenud kaitse
Helisignaali kaitse asendati vana ja läbipõlenuga. Juhul, kui sama kaitsme taga oli mitu seadet, vahetati ära udutulede kaitse.

4. Klaasipuhasti harjad kulunud
Mõlemad klaasipuhasti harjad rikuti nii, et kasutades jäid tuuleklaasile triibud. Ka olid mõlemad harjad otsast paari sentimeetri võrra kinnitusest lahti tõmmatud.

5. Suunatule pirn läbi põlenud
Vasakpoolse suunatule pessa pandi läbipõlenud pirn. Mercedesel vahetati vasakpoolne alumine pirn. Auto kasutas suuna näitamiseks udutuld, aga teavitas läbipõlenud pirnist armatuurlaual infonäiduga ja suunatule märgutuli armatuurlaual vilkus tavalisest kiiremini.

Klienditeeninduse punktid

1. Personali kättesaadavus telefoni teel.
2 p: Alla minuti (ühendamine infoletist töökotta, arvestamata seda, kui palju kulus aega infoletiga ühenduse saamiseks).
1 p: 1–3 minutit.
0 p: Üle 3 minuti.

2. Kliendi telefoninumbri küsimine.
2 p: Juba telefonitsi hooldusaja reserveerimisel.
1 p: Kui auto jäetakse hooldusse.
0 p: Ei küsita.
NB! Kui klient on tuttav, võib tema telefoninumber töökoja andmebaasis juba olemas olla ja töö vastuvõtja võib pidada numbri küsimist üleliigseks. Siiski oleks õige sel juhul kontrollida, kas number on endine.

3. Luba küsimine lisatöödeks.
2 p: Helistatakse ja küsitakse luba lisatööde tegemiseks või küsitakse seda juba ette, autot vastu võttes.
0 p: Ei küsita lisatöödeks luba või ei märgata vajadust lisatöödeks. Teeb sama välja, kui luba küsitakse alles siis, kui klient autole järele tuleb.
Lisatöödena on siinkohal mõeldud töid, mis ei kuulu korralise hoolduse juurde. Ehk siis: läbipõlenud pirni vahetamine on lisatöö, pidurivedeliku või õhufiltri vahetamine ei ole. Loa küsimiseks ei peetud seda, kui auto töökotta võtmisel küsitakse: “Oli miskit veel vä?”

4. Tellimuse allkirjastamine.
2 p: Kliendilt palutakse töökäsule allkirja.
0 p: Allkirja ei taheta.

5. Ülevaade hooldustöödest.
2 p: Autot töökotta vastu võttes selgitatakse, millised tööd on plaanis – kasutades selleks töökäsu väljatrükki või näidatakse seda kliendi poole pööratud ekraanil.
1 p: Öeldakse, millised tööd on kavas ja millised on võimalikud lisatööd, aga ilma kirjaliku loendita.
0 p: Ei öelda, mida kavatsetakse teha.

6. Graafikust kinni pidamine.
2 p: Peetakse kinni hoolduse reserveerimisel kokku lepitud töögraafikust. Lubatud hilinemine on kuni 15 minutit. Suurem hilinemine on lubatud siis, kui küsiti luba lisatöödeks.
1 p: Teatatakse viivitusest või ei osata öelda, kui palju aega tööde tegemiseks kulub (igaks juhuks öeldakse, et terve päev). Viivitusest teatamine ei ole see, kui autot vastu võttes teatatakse ilma põhjendamata märksa pikemast tööajast kui see, millest oli juttu hoolduse reserveerimisel. Punkti saab siis, kui hooldustööde ajal helistatakse kliendile ja öeldakse, et läheb arvatust kauem.
0 p: Ei teatata hilinemisest. Ehk siis kui klient kokkulepitud ajal autole järele tuleb, öeldakse talle, et “läheb veel aega”.

7. Ülevaade arvest
2 p: Arve vaadatakse üle rida-realt. Kliendil peab olema võimalus uurida iga rea kohta, mis töö või osa see oli ja kui palju see maksis.
1 p: Arvest räägitakse üldjoontes, kuid klient ei saa kontrollida iga operatsiooni või selle hinda eraldi – neid kas ei näidata üldse või näidatakse nii kiiresti, et lugemiseks ei jää aega.
0 p: Arvest ei räägita üldse.

8. Hooldustööde nimekiri.
2 p: Klient saab täieliku nimekirja hoolduse käigus ilmsiks tulnud vigadest. Nimekirjal on töid teostanud mehaaniku nimi või allkiri, auto registreerimisnumber ja läbisõit (või korralise hoolduse nimetus).
1 p: Klient saab puuduliku nimekirja (puudub auto registreerimisnumber, mehaaniku nimi vms).
0 p: Klient ei saa hooldustööde nimekirja.

9. Hinnast kinni pidamine.
2 p: Hooldusaega telefonitsi reserveerides küsitakse tööde orienteeruv hind. See võetakse aluseks. Luba küsimata tehtud tööde hind lisatakse hooldustööde hinnale. Kui luba küsiti, siis nende tööde hind lahutatakse arvest, et oleks võimalik võrrelda lõpphinda esialgu pakutuga. Lubatud hinnaerinevus on 150 krooni.
1 p: Arve algselt pakutust kuni 15% suurem.
0 p: Arve erineb algselt pakutust üle 15%.

10. Hinnang klienditeenindaja tegevusele.
Hinnang on subjektiivne, kuid ütleb ometi midagi töökoja õhkkonna ja tegevuse kohta.
2 p: Jääb positiivne mulje.
1 p: Miski jääb häirima.
0 p: “Sinna küll tagasi ei lähe!”

LÕPPHINNANGUD

Toyota

Koondhinne: 6,8
*

Elke Auto AS, Tallinn
Toyota oli ainus mark, mille Tallinna esindus osutus mõnestki Soome esindusest tegusamaks. Nojah, soojenduse regulaatori taustavalgustust parandades ühendati reguleerimistross valesti tagasi ja see tuli hiljem lasta Soomes korda teha. Aga klienditeenindaja pakkus ise, et tellib meile takso, kui olime auto hooldusse jätnud. Ta püüdis ka meile tööde lõpetamisest helistada, aga ei märganud numbri ette Soome koodi valida.

Hea
Sõbralik ja algatusvõimeline klienditeenindaja
Arve seletati põhjalikult lahti

Halb
Hooldusraamatusse jäi tempel löömata
Hooldusse pääsemiseks kahenädalane järjekord

Hoolduse punktid
3/10
Klienditeeninduse punktid
16/20

Valoor AS, Tartu

Nagu Tallinnas, nii osatakse ka Tartu Toyota hoolduses klienti päris kenasti teenindada. Auto hooldamise oskus või viitsimine jääb sellest aga oluliselt napimaks. Pesuvedelikku oli lisatud, aga kõik muud vead olid jäänud kõrvaldamata. Teeninduse poolel jäi töökäsule kliendi allkiri võtmata ja tehtud tööde nimekiri koostamata, muude asjade eest teenis Valoor vähemalt ühe punkti. Meeldiv oli see, et tööde lõpetamisest saadeti kliendile sõnum.

Hea
Teade tööde lõpetamisest
Kliendi telefoninumbrit küsiti juba hoolduseks aega määrates

Halb
Leiti vaid üks viga
Hooldusraamatusse ei löödud templit

Hoolduse punktid
2/10
Klienditeeninduse punktid
14/20

Volvo
Koondhinne: 6,5
-

Info-Auto AS, Tallinn
Tallinnast sai sel korral Volvole nadima hoolduse kui Tartus. Ainus leitud viga oli helisignaali kaitse. Kõik muud jäid parandamata. Teeninduskvaliteediga oli lugu pisut parem, ent ega punkte eriti palju ei kogunenud. Närve sõi ootamine – nii autot hooldusse andes kui sellel järel käies pidi meistrit pikalt ootama. Telefonile vastati küll väga nobedasti.

Hea
Kiire telefoniteenindus
Lisatöödeks küsiti luba

Halb
Ootamised
Teenindusraamatusse ei löödud templit

Hoolduse punktid
2/10
Klienditeeninduse punktid
11/20

Info-Auto AS, Tartu
Nagu Tallinnas, on ka Tartus Volvo firmahoolduseks Info-Auto. Klienditeenindus on samal tasemel, aga mehaanikud on Tartus paremad. Klaasipuhastite harjad jäid küll vahetamata ja varurattasse õhk pumpamata, aga muud vead said parandatud. Teeninduspool kaotas punkte sellega, et lisatöödeks ei küsitud luba ja kavatsetud tööde nimekirja ei tehtud. Või vähemalt ei antud seda kliendile.

Hea
Kiire telefoniteenindus
Teenindusraamatusse löödi tempel
Halb
Lisatöödeks ei küsitud luba
Tööde nimekirja ei antud kliendile

Hoolduse punktid
6/10
Klienditeeninduse punktid
11/20

Ford
Koondhinne: 5,8
-

Info-Auto AS, Tallinn (Kadaka)
Me ei käinud Fordiga samas Info-Auto peamajas, kus Volvoga, ehkki ka see oleks olnud võimalik. Fordi puhul saadi üsna samasugune tulemus kui Soome vastavates töökodades, sest vigadest leiti vähem kui pooled ja ka teeninduse punktid jäid alla poole võimalikest. Puhastusvedelikku juurde ei valatud, klaasipuhasteid korda ei tehtud ja läbipõlenud pirni ei märgatud. Autot hooldusse viies oli teenindus hea, aga järele minnes oli õhkkond hapukas ja napisõnaline.

Hea
Järjekord hooldustöödeks alla nädala
Töökäsule võeti allkiri

Halb
Hooldusraamatusse ei pandud templit
Arve oli algul pakutust suurem

Hoolduse punktid
3/10
Klienditeeninduse punktid
8/20

Info-Auto AS, Tartu
Tehnilise poole pealt läks Fordi Tartu töökojal napilt korda koguda Tallinna omast vähem punkte, aga teenindus oli selgesti parem. Puhastusvedelikku valati hoolduses juurde, aga muud vead jäid leidmata. Kliendiga tegelemine oli see-eest mugav ja meeldiv. Ununes vaid küsida luba lisatöödeks ja tehtud tööde nimekiri jäi tegemata. Pisut häiris ka see, et kavandatud töödest ja arvest räägiti üsna pealiskaudselt.

Hea
Telefoniga said asjad kiiresti aetud
Kliendi telefoninumbrit küsiti juba hoolduseks aega määrates

Halb
Leiti vaid üks viga
Kliendile ei antud tehtud tööde nimekirja

Hoolduse punktid
2/10
Klienditeeninduse punktid
13/20

Mercedes-Benz
Koondhinne: 5,8
-

AS Silberauto Järve, Tallinn
Tallinna Mercedese-töökoda osutus tehnilise taibu poolest mitte üksi Tartu kolleegide, vaid ka näiteks Tampere omadest paremaks, kuid klienditeenindus sellele tasemele ei küündinud. Hoolduse poolel oli kõige üllatavam, et suunatule pirni viga jäi märkamata, sest sellekohane teade tekib armatuurlaua infoekraanile. Selle kõrval polegi nii imelik, et helisignaali mittetöötamine või rehvitäitevahu aegumine märkamata jäid. Teeninduse suuremateks vigadeks olid need, et kliendile ei antud tehtud tööde nimekirja ning arvet ei seletatud lahti.

Hea
Lisatöödeks küsiti luba
Hooldusmeistri sai kiiresti telefonile

Halb
Leiti vaid kaks viga
Auto kättesaamisel tuli seletamatult kaua oodata

Hoolduse punktid
4/10
Klienditeeninduse punktid
13/20

AS Silberauto, Tartu

Tartu Mercedese töökoda jäi Tallinna omast selgesti maha nii hoolduse kui teeninduse poolest. Pole meie asi arutada, kas tegemist oli lolluse või laiskusega, aga ühtegi viga ei märgatud ning teeninduspunkte, mille saamiseks on vaja ju vaid head tahet, koguti alla poole. Kui viisime auto hooldusse, siis töökäsku meile isegi ei näidatud. Seega me ei teadnud, mida üldse teha kavatsetakse. Sama salapära jätkus hoolduse järel, sest tehtud tööde nimekirja meile ei antud ja arves oli kõik juba kokku liidetud. Aga auto oli lubatud ajaks valmis ja hind vastas algul ennustatule.

Hea
Hind vastas eelnevalt pakutule
Aega reserveerides küsiti telefoninumbrit

Halb
Kõik vead jäid leidmata
Kliendile ei öeldud, mida autoga tehti

Hoolduse punktid
0/10
Klienditeeninduse punktid
9/20

Nissan
Koondhinne: 5,8
-
Fakto Auto AS, Tallinn
Fakto Auto oli üks kahest töökojast, mis suutis hoolduse poolelt välja teenida ümmarguse nulli. See tähendab, et hooldustööde käigus ei vaadatud üle ühtegi meie arvates olulist sõlme või detaili. Ka teeninduse poolel jäi saak napiks, punkte kogunes alla poole võimalikest. Mäng oli aus vähemalt selle poolest, et mittemidagitegemise eest raha ei küsitud. Arve esitati vaid varuosade kohta. Kliendile jäi suuresti tühjast käigust mälestuseks vaid arve koopia ja tempel hoolderaamatus.

Hea
Ajagraafikust peeti kinni
Kiire teenindus

Halb
Ei leitud ühtegi viga
Kliendile ei antud ühtegi paberit tehtud tööde kohta

Hoolduse punktid
0/10
Klienditeeninduse punktid
9/20

Autoring AS, Tartu
Autoring on ehk keskmise taseme töökoda, sest kogus nii hoolduse kui teeninduse poolelt täpselt pooled võimalikest punktidest. Hoolduse poolel jäi klaasipesuvedelik lisamata ja suunatule pirn vahetamata. Varuratta rõhku oli kontrollitud ja rõhku tõstetud, aga mitte piisavalt. Teeninduses lonkas mõnigi asi, neist kõige hullem oli algul pakutud ebarealistlik hind, millest arve tuli üle tuhande krooni suurem.

Hea
Ajagraafikust peeti kinni
Kiire telefoniteenindus

Halb
Ebarealistlik hinnaennustus
Kliendile ei antud tehtud tööde nimekirja

Hoolduse punktid
5/10
Klienditeeninduse punktid
10/20

Audi
Koondhinne: 5,8

-

Reval Auto, Tallinn
Audi osales testis vaid Tallinna keskusega. Hooldustööde kvaliteet oli Tallinnas umbes samal tasemel kui Soome Audi Centerites, aga teenindus jäi selgesti kehvemaks. Kui teeninduse eest koguneb punkte alla poole võimalikest, siis on teenindus ikka üsna algeline. Näiteks anti kliendile küll koopia töökäsust, aga kui autole järgi tuldi, siis võeti see paber jälle ära. Usaldusprobleemidest räägib seegi, et meister andis auto võtmed kätte alles siis, kui arve oli kassasse ära makstud. Vigadest märgati suunatule läbipõlenud pirni ja helisignaali mittetöötamist, aga signaali kaitsme vahetamiseni ei jõutud.

Hea
Helistati, kui auto oli valmis
Hooldusraamatusse löödi tempel

Halb
Helisignaali parandamiseks oleks pidanud uue aja kinni panema
Klient saadeti hooldusraamatut autost ära tooma

Hoolduse punktid
3/10
Klienditeeninduse punktid
8/20

A-TEST CONSULTING OY on Soome juhtiv autosid ja rehve hindav ja kontrolliv ettevõte. Firmal on mitmeid testiradasid ja uurimiskeskuseid, kus selgitatakse erinevate sõidukite ja rehvide tegelikke kasutusomadusi. Firma tegevus hõlmab Soome, Eesti, Läti ja Leedu.

Sarnased artiklid