Suverehvid ritta
Jukka Antila
03.03.2010

Suverehvide seas on H-kiirusklass kõige levinum. Valik on lai ja hinnasõda äge. Suhteliselt mõistliku hinnaga võib saada vägagi kvaliteetset kaupa. Kuid mis saaks siis, kui vahetaks senised rattad paar numbrit suuremate vastu? Või ei hakkaks sel korral vahetamisega üldse vaeva nägema, vaid sõidaks kulunud lamellrehvid suvega lõpuni?

Rehvimõõt 205/55 R 16 H
Barum Bravuris 2
Continental ContiPremiumContact 2
Dunlop SP Sport Fastresponse
Firestone TZ300a
Goodyear OptiGrip
Hankook Ventus Prime
Kleber Dynaxer HP2
Michelin Primacy HP
Nokian H
Pirelli Cinturato P6
Sava Intensa HP
Kulunud lamellrehv

Rehvimõõt 225/40 R 18
Nokian ZG 2
Goodride SV308

Auto: Ford Focus

Rehvimõõdu järel olev täht näitab kiirusklassi. Et saada õigus üht või teist tähte kasutada, peab tootja laboritingimustes tõestama, et rehv sellise kiirusega tõepoolest pikka aega vastu peab. Täht H tähendab, et sellise rehviga võib sõita kuni 210 km/h. Muidugi, ega rehv seepärast veel lõhke, kui kiirus korraks 212 peale peaks tõusma. Tegelikult peavad rehvid vastu märksa suurematel kiirustel kui kiirusklass lubab, seda siiski lühiajaliselt.
Aga kõrgemat kiirusklassi ei lähe tarvis isegi mitte Saksamaa kiirteedel. Tundub tobedana, et iga aastaga lähevad rehvimõõdud suuremaks ja kiirusklass kõrgemaks. Autotööstus on selles aga vähemalt samapalju süüdi kui rehvitootjad. Rehv peab ju vastama auto maksimaalkiirusele, ja seda ka teatava varuga. Seejuures ei huvita kedagi, kas auto kogu oma eluea jooksul seda maksimaalkiirust kordagi kogeda saab, rääkimata pikemast sellise kiirusega tehtud reisist.

Kitsam või laiem?
Laiem rehv võib tunduda sõites kindlamana. Sageli see annabki parema pidamise ja reageerib roolile kiiremini. Teisest küljest jääb laiem rehv hätta vesiliuga. Laiemad rehvid on ka ebamugavamad, takerduvad roobastesse, teevad rohkem lärmi ja kulutavad rohkem kütust. Või nii vähemalt arvatakse.
Enamasti ostetakse laiu, madala profiiliga rehve nende välimuse pärast. Probleem tekib nüüd sellest, et valmistajad peavad just neid oma tähtsaimaks tooteks ja kasutavad nende valmistamisel oma kõige värskemaid tehnoloogiaid – mida on esmajoones näha nende hinnast.
Edevamaid rehve soovides tuleb otsustada sedagi, kas vahetada senised märksa kallima kvaliteetmargi vastu või hankida odavad hiinlased. Välimuselt on need auto all ju samasugused, aga kuidas mõjutavad rehvid auto sõiduomadusi? Või unustada uhkem välimus ja jääda sama rehvimõõdu juurde, mis autol seni all olnud? Neile küsimustele vastamiseks võtsime võrdluseks katsetada kaks erinevast hinnaklassist 18tollist rehvi.

Talverehviga suvel?
Roheline mõtteviis ütleb, et kasutamiskõlblikku asja ei tohiks ära visata, vaid see tuleks lõpuni ära kanda. Majanduslikus mõttes on see samuti mõistlik. Mõnelgi meist on kevade saabudes auto all nii kulunud lamellrehvid, et järgmisel talvel neist enam asja ei oleks. Seadus lubab nendega suvel sõita ja nii saaks suverehvide ostu aasta võrra edasi lükata – ning ehk on masu selleks ajaks leevendunud. Ka poleks vaja rehvivahetusele aega kulutada. Mida see pealtnäha mõistlik otsus aga kaasa võib tuua?
Võtsime võrdluseks paar aastat vana ja põhjamaistesse oludesse hästi sobinud lamellrehvi. Mustrit oli järel veel umbes nelja millimeetri jagu. Talveks see enam hästi ei sobi ja rehvi talvine pidamine oligi juba märgatavalt kehvemaks jäänud. Peale vaadates tundus aga, et suvel peaks veel kõlbama küll. Tegime praktikas kindlaks, kuidas sellega tegelikult on.

Kas saab pidama?
Katsetasime pidurdamist nii märjal kui ka kuival asfaldil. Märjal oli algkiiruseks 80, kuival 100 km/h, mõõtmine lõpetati, kui kiirus oli langenud 5 km/h-ni. Sellest madalamal kiirusel kipuvad mõõtmisvead kergemini tekkima ja tulemuste hajuvus on suurem.
16tollistest moodustasid Continental, Nokian ja Michelin esikolmiku nii märjal kui kuival. Laiemale rehvile jäid nad siiski alla, 18tolline Nokian oli mõlemal juhul selgesti parim. Asi polnud siiski ainult teega kokku puutuva pinna laiuses, sest Goodride jäi eriti just märjal pinnal viimaste hulka.
Kulunud lamellrehv oli paraku klass omaette. Kuival asfaldil on selle pidamine kehv, aga vähemalt võrreldav õnnetumate suverehvidega. Märjal teel on lamellrehv kõlbmatu. Selle pidurdusteekond on lausa 60% pikem kui testi parimal rehvil. Konkreetsele liiklusolukorrale mõeldes: kui mõlemad alustavad kiiruselt 80 km/h korraga pidurdamist, siis hetkel, kui korralike suverehvidega auto peatub, on lamellrehvidega auto kiirus veel peaaegu 50 km/h. Mida suurem kiirus, seda hullem erinevus. Kui pidurdamist alustada kiiruselt 120 km/h, on suverehvidega auto peatudes „suusasaabastega” tulija kiirus veel üle 70 km/h.

Kas ikka pöörab?
Möödumiskatse on väga hea võimalus kindlaks teha, kuidas rehv äkilist suunamuutust nõudvate olukordadega toime tuleb. Rehvilt nõutakse head külgpidamist, aga ka piisavalt tugevat konstruktsiooni, et reaktsioon roolile oleks sobivalt kiire.
Möödumiskatse alguses surus juht tugevasti pidurile ja keeras rooli pool ringi vasakule – just nagu juht ohuolukorra tekkides enamasti vaistlikult teeb. Mõõdeti, kui palju liigub auto pikisuunas selle ajaga, kui külgsuunas on läbitud neli meetrit. Katset alustati kuival teel kiirusega 100 ja märjal teel 80 km/h.
Märjal asfaldil reageerisid kõige kiiremini jälle Nokian, Continental ja Michelin. Lamellrehv katsega hakkama ei saanud. Reaktsioon oli aeglane ja kui pidamist napib, siis ei saa ka kiiresti suunda muuta. Kuival asfaldil oli järjestus pisut teine. Hankook toimis eeskujulikult ja lai hiinlane Goodride sai tublisti hakkama.

Kas kuulab sõna?
Rehvi juhitavus on turvalisuse suhtes väga oluline. Hea rehv ei puikle vastu, vaid on igas olukorras kuulekas. Tähtis on seegi, et rehv kuulaks rooli ka siis, kui kurvi on tuldud liiga kiiresti või rooli keeratud liiga äkiliselt.
Rehvi juhitavust katsetati jällegi nii märjal kui kuival asfaldil. Sellel katsel osutus 18tolline Nokian paremaks kõigist parematest 16tollistest. Neist Continental, Goodyear ja Nokian ei jäänud küll kuigi palju maha, pakkudes libedal teel vägagi kindlat minekut. Nagu arvatagi võis, osutus lamellrehviga sõitmine vaevaliseks ja otse ohtlikuks. Talverehv ei kannata äkilisemat rooliliigutust ega kurvis kiirendamist-pidurdamist kohe üldse, vaid pidamine kaob ja libisemine on vältimatu.
Meie hinnetesüsteemis neljast madalamat hinnet polegi, tegelikult oleks lamellrehvile pidanud nulli panema, nii suur oli erinevus suverehvidega.

Vesiliug
Kuidas rehv vesiliuga hakkama saab, seda prooviti kiirendades 8 mm paksusel veekihil ja mõõtes, millise kiiruse juures kaob rehvi kontakt teepinnaga. Katse võitis Goodyear Hankooki ees ja 18tollised jäid oodatult viimaste hulka. Laia rehvi alt vesi lihtsalt ei jõua nii kiiresti kõrvale ning vesiliug algab kergemini. Kulunud lamellrehv üllatas jällegi ebameeldivalt. Kontakt teega kadus katse võitjaga võrreldes 40 km/h madalama kiiruse juures. Roopassesõidetud maanteele ei tohiks lamellrehviga vihma ajal minna.

Mugavus
Rehvimüra hinnati kõrva järgi, mõõteriistu kasutamata. Oleme varem korduvalt tõdenud, et mõõdetud detsibellid ei pruugi anda rehvimürast õiget pilti. Inimkõrvale mõjub tämber müra tugevusest vahel enamgi ja mõni heli tundub eriti vastikuna. Maksimumpunktid teenisid Firestone, Michelin ja Nokian. Kõige lärmakam oli 18tolline Goodride.
Lisaks mürale hinnati sõidumugavust. Sõitsime mööda kehvapoolses seisukorras teid ja hindasime seda, kuidas tee ebatasasused endast juhile ja reisijatele teada andsid. Lai Goodride oli kõige õnnetum, aga kiidusõnu ei teeninud ka 18tolline Nokian. Jäik madala profiiliga rehv pole võimeline ebatasasusi pehmendama. Lamellrehv üllatas sedapuhku positiivselt ja oli üks mugavamatest.

Rullidel
Rehvide veeretakistust testiti laboris. Igale rehvile mõõdeti veeretakistuskoefitsent, mille kaudu arvutati kütusekulu suurenemine. Erinevused olid üllatavalt suured. Vastu ootusi – või eelarvamusi – ei kulutanud laiemad rehvid tavalistest rohkem. Vana lamellrehvi jaoks oli see test soodus. Paremusjärjestuse lõpus on Sava, mis kulutab testivõitjaga võrreldes 6% rohkem.

Turvalisem sõit või kokkuhoid?
Hiinlased jõuavad vähehaaval ka rehvitööstuses järje peale. Mitmes katses jäi Goodride küll paremusjärjestuse lõppu, aga vähemalt saab rehvi pidada konkurentsivõimeliseks ja mõne katse tulemus oli täiesti tubli, eriti kui mõelda ka hinnale. Tipptegijate vastu Goodride ei saa, aga ka hinnaerinevus on suur.
Eks nüüd peab igaüks ise otsustama, kas kõrgema hinna maksmine on õigustatud. Katsete tulemusi vaadates on asi selge: kui soovite laiemaid rehve, tuleks eelistada kallimaid. Kui rehvi hind ei ole ülesaamatu takistus, saab kvaliteetrehviga tipptasemel pidamise ja juhitavuse. Odavama Hiina tootega saab kah hakkama, kui pidada juba enne ohu tekkimist meeles rehvi tagasihoidlikke omadusi ning müra ei häiri, nagu ka see, et kõik teeaugud saavad isikliku istmikuga üle loetud.
Kulunud lamellrehvist ei oodatud midagi head, tulemus osutus aga oodatust veel halvemaks. Probleem on õigupoolest selles, et rahuliku sõidu käigus ei saa arugi, kui kehvad need rehvid tegelikult on. Auto veereb mugavalt ja pehmelt ning rehv on vaikne. Ohuolukordade katsed toovad aga tõe lagedale. Kulunud lamellrehvi pidamine on lootusetult kehv, sageli ohtlik. Põhjamaade jaoks projekteeritud talverehv on Kesk-Euroopa omast pehmem ning sellistega suvel sõitmine võiks tulla kõne alla vaid juhul, kui auto on ääretasa täis juhi elektroonilisi abilisi.

Rehvid on erinevad. Enam-vähem sama raha eest võib saada hea toote, aga võib saada ka pehmelt öeldes keskpärase. Kokkuhoid vales kohas võib tähendada ebaõnnestunud ostu, ehk siis auto saab alla aeglase toimega, kehva pidamisega ja täiendavat kütusekulu nõudvad rehvid.

LÕPPTULEMUSED

Nokian H
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 94
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 1 nailon / 1 polüester
DOT: YLCP
E-sertifikaat: E17 (Soome)
Dateering: 2009 nädal 43
Valmistajariik: Soome

NOKIAN tõusis esikohale, näidates kõikidel katsetel kõrgekvaliteedilist tulemust. Rehv on rahuliku loomuga, reageerib roolile piisavalt kiiresti ja on ohuolukordades täpne. Väga harva on ühes rehvis koos tipptasemel märgpidamine, lihtne juhitavus, lisaks veel mugavus ja vaikne veeremine. Selle kõigega saab Nokian hakkama ja krooniks peale on veel rühma madalaim veeretakistus. Eeskujulik tulemus.

Hea
Pidamine ja juhitavus märjal asfaldil
Väike veeretakistus

Halb

Koondhinne 9,0 * * * * *
Hind: 1725.-

Continental ContiPremiumContact 2
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 2 nailon / 1 polüester
DOT: AF0F AXXF
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2009 nädal 44
Valmistajariik: Portugal

CONTINENTAL on tavaliselt rehvitestides parimate seas ja erandlik polnud ka see aasta. Continentali parimad omadused on hea pidamine ja kuulekas käitumine nii märjal kui kuival asfaldil. Rehvi roolitunnetus on hea ja seda on lihtne juhtida ka äärmuslikes oludes. Continentali veeretakistus on väike ja rehv on ka üsna vaikne. Ainuke nõrkus on käitumine vesilius, selle tõttu jäi ka esikoht püüdmatusse kaugusse.

Hea
Pidamine märjal ja kuival asfaldil
Juhitavus märjal ja kuival asfaldil

Halb
Pidamine vesilius

Koondhinne 8,8 * * * * *
Hind: 2000.-

Goodyear OptiGrip
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 1 polüamiid / 1 polüester
DOT: NDOF JBLR
E-sertifikaat: E13 (Luxemburg)
Dateering: 2009 nädal 28
Valmistajariik: Saksamaa

GOODYEAR saab vesiliu ohuga konkurentidest paremini hakkama. Pidamine märjal teel on hea, aga mitte kõige parem. Kuival asfaldil on Goodyeari pidurdusteekond keskpärane, aga rehvi käitumine on rahulik ega üllata juhti. Goodyear kuulab täpselt ja kindlalt rooli ka pidamise piiril ja veel pärast sedagi. Rehvimüra ja sõidumugavus on tublil keskmisel tasemel.

Hea
Käitumine vesilius
Juhitavus märjal ja kuival asfaldil

Halb
Pikipidamine kuival asfaldil

Koondhinne 8,6 * * * *
Hind: 1395.-

Hankook Ventus Prime
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 2 teras + 1 polüester + 2 nailon / 1 polüester
DOT: 5MRP
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2009 nädal 44
Valmistajariik: Korea

HANKOOKi tulemus oli seekordses võrdluses hea. Rehv polnud küll ühelgi alal parim, kuid ei vedanud ka ühelgi katsel alt. Hankooki juhitavus on täpne ja sobiva kiirusega, kuid hooletul rooli keeramisel võib tekkida kerge alajuhitavus. Tagarataste pidamine säilib aga igal juhul. Rehv on suhteliselt vaikne, aga sõidumugavuse seisukohast oli auklik tee sõitjatele selgesti tunda.

Hea
Käitumine vesilius
Pidamine kuival asfaldil

Halb
Sõidumugavus

Koondhinne 8,3 * * * *
Hind: 1350.-

Michelin Primacy HP
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 1 polüamiid / 1 polüester
DOT: FUWC 005X
E-sertifikaat: E2 (Prantsusmaa)
Dateering: 2009 nädal 38
Valmistajariik: Saksamaa

MICHELIN on kõikvõimalikes sõiduoludes rahuliku käitumisega. Märjal asfaldil on rehvil hea pidamine ja juhtimine jääb lihtsaks ka äkilistel suunamuutustel. Tõsi, kuival asfaldil võiks reaktsioon olla kiirem. Michelin on eriti vaikne. Mugavuse ja veeretakistuse poolest kuulub rehv keskmiste hulka. Michelini suurimaks nõrkuseks on kergesti tekkiv vesiliug.

Hea
Pidamine märjal asfaldil
Juhitavus

Halb
Käitumine vesilius

Koondhinne 8,3 * * * *
Hind: 1824.-

Dunlop SP Sport Fastresponse
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 1 nailon / 1 polüester
DOT: DMOF 01PR
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2009 nädal 10
Valmistajariik: Saksamaa

DUNLOP on nimele vastavalt kiire. Rehv reageerib roolile ideaalse täpsusega ja annab juhile hea teetunnetuse. Paraku on reaktsioon eriti just märjal teel liigagi äkiline. Hea pidamine ja roolitunnetus lasevad juhil aga toimuvat kontrollida. Ebatasasel teel on Dunlop mugav ja rehvimüra ei häiri.

Hea
Roolitunnetus
Mugavus

Halb

Koondhinne 8,2 * * *
Hind: 1725.-

Pirelli Cinturato P6
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 rayon + 2 teras + 2 nailon / 1 raion
DOT: XA BK J912
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2009 nädal 46
Valmistajariik: Itaalia

Kõikides pidamise ja juhitavusega seotud katsetes jääb PIRELLI parematest rehvidest sammukese maha. Rehv kuulab küll täpselt rooli, aga sageli saab pidamine ohtlikes olukordades äkiliselt otsa. Liiga kiired või hooletud rooliliigutused toovad väga kergesti kaasa esirataste libisemise. Ega teisedki katsed tulemust paranda. Müratase ja mugavus on keskpärased, veeretakistus aga üks rühma suuremaid.

Hea
Täpne juhitavus

Halb
Veeretakistus

Koondhinne 8,0 * * *
Hind: 1725.-

Firestone TZ300a
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester + 1 teras + 1 nailon / 1 polüester
DOT: WADF N8K
E-sertifikaat: E2 (Prantsusmaa)
Dateering: 2009 nädal 38
Valmistajariik: Prantsusmaa

FIRESTONE on rahulik, mugav ja vaikne, aga veeretakistus on kõrge. Pidamine jääb napiks. Kui on vaja kiiret reaktsiooni, siis on väga raske saada rehvi piisavalt kiiresti ja täpselt reageerima. Ka tagarataste pidamine kipub liiga kergesti kaduma. Vesiliuga saab Firestone suhteliselt hästi hakkama.

Hea
Müratase
Mugavus

Halb
Veeretakistus

Koondhinne 7,6 * *
Hind: 1765.-

Barum Bravuris 2
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 2 polüamiid / 1 polüester
DOT: AF0F AX42
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2008 nädal 48
Valmistajariik: Portugal

BARUMil seekordne test ei õnnestunud. On helgemaid hetki, näiteks vesiliuga saab rehv hästi hakkama, aga märjaga on pidamine kehv. Ohuolukordades reageerib Barum aeglaselt ja pehmelt. Kuival asfaldil möödumiskatsel saab ka tagarataste pidamine liiga vara otsa, eriti oma sõiduritta tagasi tulles. Veeretakistus on madal, kuid teepinna ebatasasused on selgesti tunda.

Hea
Veeretakistus

Halb
Pidamine märjal asfaldil
Juhitavus kuival ja märjal asfaldil

Koondhinne 7,3 * *
Hind: 1500.-

Kleber Dynaxer HP2
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: ei teatatud
DOT: B5 B40X
E-sertifikaat: E2 (Prantsusmaa)
Dateering: 2009 nädal 29
Valmistajariik: Poola

KLEBERI pidamine oli seekordsete suverehvide seas kõige viletsam. Kõigis pidamist mõõtvates katsetes on see pingerea lõpus, nii pole aga lootustki ka kokkuvõttes kõrgele tõusta. Rehv on iseloomult rahulik, aga puudulik pidamine tekitab probleeme, eriti olukordades, kus oleks vaja kiiret reageerimist. Rahulikuks kulgemiseks sobib Kleber küll, sest rehv on vaikne ja mugav.

Hea
Müratase

Halb
Pidamine märjal ja kuival asfaldil
Juhitavus

Koondhinne 7,3 * *
Hinnaklass 1400–1500.-

Sava Intensa HP
Rehvimõõt: 205/55 R 16
Kiirusklass: H (210 km/h)
Koormusklass: 91
Kindel pöörlemissuund: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 1 polüamiid / 1 polüester
DOT: H30F KJ1R
E-sertifikaat: E13 (Luxemburg)
Dateering: 2009 nädal 40
Valmistajariik: Sloveenia

SAVA pidi leppima viimase kohaga. Kokku on saanud puudulik pidamine ja raskepärane juhitavus. Ohuolukordades reageerib rehv aeglaselt ja tagarataste pidamine kaob liiga kergesti. Sava rehvimüra on kogu aeg selgesti kuulda ja veeretakistus on rühma suurim. Kehval teel on Sava päris mugav, aga see on ka ainuke pluss. Arenguruumi on ikka väga palju.

Hea
Sõidumugavus

Halb
Pidamine ja juhitavus nii märjal kui ka kuival teel
Müra ja veeretakistus

Koondhinne 7,2 *
Hind: 1250.-

-------------------------
Nokian ZG 2
Rehvimõõt: 225/40 R 18
Kiirusklass: Y (300 km/h)
Koormusklass: 92
Kindel pöörlemissuund: ei
Välis- ja sisekülg erinevad: jah
Ehitus: 2 raion + 2 teras + 1 nailon / 2 raion
DOT: YLBF
E-sertifikaat: E17 (Soome)
Dateering: 2009 nädal 48
Valmistajariik: Soome

NOKIANi 18tolline lipulaev näitab, et raha eest võib tõepoolest saada paremate omadustega rehve. Pidamise ja juhitavuse eest kogus rehv maksimumpunkte kõiges peale vesiliu. See on ainuke katse, kus rehvi laius mõjub negatiivselt. Nokian on mürataseme poolest keskpärane ja mugavus pole madala profiiliga rehvile omaselt just kiiduväärne. Madal veeretakistus oli positiivseks üllatuseks.

Hea
Pidamine märjal ja kuival asfaldil
Juhitavus kõigis oludes

Halb
Käitumine vesilius

Koondhinne 9,1 * * * * *
Hind: 3075.-

Goodride SV308
Rehvimõõt: 225/40 R 18
Kiirusklass: W (270 km/h)
Koormusklass: 92
Kindel pöörlemissuund: jah
Välis- ja sisekülg erinevad: ei
Ehitus: 1 polüester + 2 teras + 2 nailon / 1 polüester
DOT: JULK HBJ
E-sertifikaat: E4 (Holland)
Dateering: 2009 nädal 30
Valmistajariik: Hiina

GOODRIDE’ilt head tulemust ei oodatud, kuid rehv üllatas meeldivalt. Pidamine märjal ja eriti just kuival teel oli tubli keskmine. Juhitavus oli siiski liiga raske. Rehv reageeris väga äkiliselt ja käitus möödumiskatsel rahutult. Probleemiks on ülejuhitavus, tagarataste pidamine kaob väga kergesti. Pikemad reisid kipuvad Goodride’iga luupainajalikeks. Rehv tekitab kõva lärmi, on ebamugav ja veeretakistus on samuti suur.

Hea
Pidamine kuival asfaldil

Halb
Käitumine vesilius
Juhitavus

Koondhinne 7,0 *
Hind: 903.60

Sarnased artiklid