Suur kompakt
Tõnu Ojala
03.05.2014

Ajad, mil C-klass tähendas väikest Mercedest (C kui compact), on ammu ajalooks saanud – on ju MB mudelivalikus juba aastaid nii A- kui B-klass ning tänane uus C-klass kipub oma mõõtmetelt vaikselt juba kunagise „punnsilmse” E-klassi mängumaale.

Ehkki MB mõõtkavas suhteliselt väike auto, on uus C ohtralt eeskuju võtnud MB lipulaevalt, S-klassilt. Disain on selles autoklassis ülioluline ja siin MB pettumust ei valmista. Kokku on pakitud elemente nii luksuslikust S-klassist kui nooruslikust CLA-st. Tulemuseks on ülimalt voolujooneline sedaan, mille õhutakistustegur on õnnestunud viia nii alla nagu 0,24 (tõsi, mitte kaugeltki kõigil versioonidel, see number on jõukohane vaid mudelitele, mille lisavarustusse kuulub suletav radiaatorivõre).

Mäletate „punnsilmadega” E-klassi aastatest 1995–2002, mis oma ootamatu välimusega alul kõvasti furoori tekitas? Uus C (ehk klass väiksem auto) on oma põhimõõtmetelt sellega enam-vähem võrreldav, jäädes alla vaid pikkuses.

Turjakamatel juhtidel võib C roolis siiski veidi kitsas olla, sest nii juht kui kaassõitja istuvad üsna kompaktses kookonis. Sportlik küljejoon ja kogemus CLA-ga võivad esialgu tekitada teatavaid kahtlusi tagaistme mahutavuse osas, kuid siin on kõik korras nii pea- kui jalaruumi poolest. Pole ka ime, sest põhimõõtmetes on suurima kasvu teinud telgede vahe, see ulatub nüüd 2,84 meetrini, ehk siis samale tasemele n-ö numbri võrra suurema Volvo S80-ga.

Kui TM autot pildistades uksele magnetkleebist kinnitada üritas, selgus, et see asi jääb sedapuhku küll ära. Uus kere on vaatamata sellele, et tegu hoopis suurema autoga, senisest keskeltläbi 70 kg kergem ja see on saavutatud alumiiniumsulamite laialdase kasutamise abil – alumiiniumsulamist ustele aga magnet ju ei mõju. Päris pool kerest siiski alumiiniumist ei ole, aga ega palju puudu ei jää – katse-eksituse meetodit kasutades selgus, et „rauast” on vaid tagaosa ning katusekaar (ilmselt ka katus, kuid konkreetne mudel juhtus olema klaaskatusega).

Varustus on premium-autole kohaselt tipptasemel ja kel olnud võimalus MB lipulaeva, S-klassiga, lähemat tutvust teha teab, et suurt vahet polegi – on vaid paar-kolm asja, mida C-klassile ei saa. Nii on hinnakirja ülesloetlemine sama hästi kui võimatu ning enam-vähem kõik, mida tänapäeval autodele paigaldatakse, võib ka C-klassil kohata (kui muidugi rahakott selle välja kannatab).

Esmakordselt saab selles autoklassis nt õhkvedrustust, mis auto olemust põhjalikult muuta suudab. Lisaks vedrustuse kohendamisele saab sõidurežiime varieerides muuta nii rooli tundlikkust kui mootori ja käigukasti töörežiime – nii et Sport+ kasutades naljalt 5. käigust suuremaid numbreid infotablool ei näe.

IT-ta ei saa tänapäeval ükski auto ning nagu viimasel ajal mersudel ikka tavaks, troonib ka C-klassi armatuurlaua ülaosas sisuliselt tahvelarvuti (sõltuvalt mudelist kas 7- või 8,4tollise ekraaniga). Mõneti ootamatult ei ole ekraan puutetundlik, puutepadi (sinna saab ka sõrmega tähti vedada) on toodud keskkonsoolile, ei puudu ka tavapärane pöördlüliti. Paraku tähendab võimaluste paljusus ka enamaid eksimisvõimalusi ja nii tuli meilgi linnaliikluses ekseldes mitme mehega tükk aega vaeva näha, enne kui õnnestus enne meid samas autos sõitnud Lõuna-Ameerika kolleegide keele-eelistus (loomulikult español) ingliskeelse vastu vahetada.

Mootoreid on valikus esialgu kolm – 2,1liitrine diisel (C220 BlueTec) ning 1,6- ja 2liitrised bensiinimootorid (C180 ja C200). See on siiski alles algus, nii on sügisel tulekul C250 (samaaegselt universaaliga), aastalõpu eel aga ka V6-bensiinimootoriga C400. Viimane oli pressiesitluselgi juba rivis nagu ka diiselhübriid C300 BlueTEC Hybrid, mille keskmiseks kütusekuluks lubatakse 3,6 l/100 km. Ja pole ka C400 mingi piir, sest tulemata ei jää ka AMG-versioon. Padurohelisi rõõmustab aga kindlasti teade, et mudelitähis C350 hakkab edaspidi tähistama hoopis pistikhübriidversiooni.

Automaatkastid on tänase seisuga 7käigulised, kuid need vahetuvad peatselt 9käiguliste vastu. Tegelikult on olemas küll ka manuaalkastiga C-klass, kuid Eesti oludes on tegu pigem kurioosumi kui reaalse müügiartikliga (küll aga Saksamaal, kus C-klassil tuleb sageli täita samasugust tööauto rolli nagu meil Toyota Avensisel).

Sarnased artiklid