Superstaar iPhone
Glen Pilvre
03.11.2008

Suve lõpul jõudis Apple’i staartelefoni uusim versioon iPhone 3G lõpuks Eestisse. Tema öist „saabumist” Viru keskuses kajastas „Aktuaalne kaamera” ning ootasid sajad inimesed – ühe telefoni puhul pole selline vastuvõtt just igapäevane. Kired iPhone’i ümber vaibumise märke ei näita ja nii võtsime meiegi vaevaks imetelefoni head ja vead ise järgi katsuda.

Apple on maailmas disainiga palju tuntust kogunud ning iPhone jätkab minimalismi stiilsel kursil. Esipaneelil on vaid üks nupp, külgedel kokku neli. Soliidsena mõjuvast läikivast plastist korpuse ainus sirge pind on klaasekraan, nii servad kui tagakülg on kumerad. Suur selge 3,5tolline puutetundlik ekraan seab omad nõuded telefoni mõõtudele ja nii tundub iPhone käes nagu üks lai, libe ja paraja kaaluga lutsukivi. Komplektis on ka lapp, mille abil telefoni saab alati puhtana hoida – ja see pole mitte niisama öeldud. Seda, kui palju rasva ja muud sodi inimkäed kogu aeg eraldavad, reedab iPhone’i klantspind halastamatult. Kuid lisaks satub telefon veel aeg-ajalt kõrva äärde – ning pärast seda tuleb taas näpuga ekraanil toimetada. Võib-olla on see aga Apple’i delikaatne viis propageerida hands-free-kasutamist?
iPhone’i on tegelikult vale telefoniks nimetada – sellega lihtsalt saab vajadusel helistada. Erinevalt kõigist teistest telefonitootjatest on Apple mobiiltelefonini jõudnud täpselt vastupidisest suunast. Kui konkurendid on teinud mobiile juba rohkem kui kümmekond aastat, siis Apple kogus selle sajandi algul kuulsust hoopis teise aparaadiga – selleks oli teadagi iPod. Ja sel ajal, kui teised lihvisid funktsionaalsust ja mõtlesid, mida kavalat saaks mobiiliga peale helistamise veel teha, arendas Apple hoogsalt iPodi multimeediaomadusi ja lihvis pleieri kasutusmugavust. Ja mis saakski olla loogilisem asjade käik mobiiliajastul – muidugi telefoni ja iPodi sümbioos. Kuid näib, et see pealtnäha lihtne võidu valem on löönud esimesed pallid supertelefoni väravast siiski mööda – iPhone on telefonina kohati algelisem, kui aastatetagused mobiilid.

See sissejuhatus on võib-olla liiga pragmaatiline. iPhone’i võlu on tema olemuses – nagu see on enamiku Apple’i firmamärki kandvate asjade puhul – ja Apple näitab jätkuvalt, et 1+1 saab olla rohkem kui kaks. See, mis muudab kogu terviku nii vastupandamatuks, on viis, kuidas iPhone teeb neid asju ja mida seadmega on võimalik teha. Ja neid asju pole üldse vähe.

Miks iPhone on hea
+ Erinevalt kõigist tänastest taskutelefonidest on iPhone’i kasutajaliides täiesti teisest, intuitiivsest ja minimalistlikust maailmast ja ainuüksi sellest piisab, et iPhone’i kiinduda. Esipaneelil on vaid üks nupp ning sellel on üks põhifunktsioon – tuua alati tagasi „koju”. Nii on menüüderägastikes ekslemine minevik. Puutetundlikul ekraanil toimetamiseks pole vaja stylust – pisikest kirjapulka (nagu tavaliselt puutetundlike ekraanide puhul), kõik vajalik saab korda näppude abil. Valikud-ekraanipildid avanevad ja sulguvad loogiliste animatsioonide saatel – midagi ei ilmu ootamatult ekraanile, vaid rullub, libiseb või avaneb. Sirvides erinevaid loetelusid (kontaktid, meilid, fotod jne), saab näpuga hoogu anda ning kirjed liiguvad „inertsist” edasi – kui aga jõuavad lõppu, siis põrkavad veidike tagasi, et paigale jääda. Suumida saab ekraanil kaht näppu kokku-lahti liigutades, topeltpuudutus (n-ö topeltklõps) mahutab näiteks Safaris (veebisirvija) valitud tekstiosa täpselt ekraanile ning fotosid sirvides muudab nende suurust. Muidugi saab iPhone aru, mis pidi teda käes hoitakse, ning vastavalt sellele „kukub” ka ekraanipilt sobiva animatsiooni saatel õigesse asendisse. Kõik see kokku tekitab tunde, justkui oleks ekraanil mingis omas gravitatsiooniväljas hõljuvad päris-objektid, mis käituvad väga ootuspäraselt, kui neid tagant utsitada. Nii sõbralikku kasutajaliidest pole täna vastu panna ühelgi teisel taskuseadmete tootjal.

+ Kõik asjad toimivad iPhone’l kuidagi kummaliselt ladusalt – näiteks WiFi kasutamiseks ei pea midagi konfigureerima ega profiile seadistama; ei pea muretsema, kas mingi programm sai kinni pandud või jäi ikka salakavalalt tagaplaanile mälu õgima (nagu tihti Windows Mobile’i puhul); kui midagi jäigi pooleli, avaneb see hiljem alati õige koha pealt ja kasutaja ei pea reeglina millegi pärast muretsema.

+ Hoolimata väikesest ekraanist on Safarit (netisirvija) väga mugav kasutada, iPhone sobib ideaalselt kiirelt millegi vaatamiseks internetist – kas või filmihinnangutele pilgu peale viskamiseks IMDB-s.

+ Nagu eespool öeldud, on iPhone’is peidus tegelikult iPod Touch – ja see on parim saadaolev taskupleier. Oma muusikakogus olevaid CD-karpe saab ekraanil hõljutada, näpuga sirvida ning sealt sobiv lugu välja valida. Hea uudis on, et uus iPhone toimib kõikide kõrvaklappidega – erinevalt eelkäijast, mis nõustus heli saatma vaid Apple’i klappidesse. Suur ekraan on väga hea ka videote vaatamiseks. Arvutiga ühendamiseks on kasutusel muidugi iTunes ning kogu sünkroniseerimine (kalendrid, kontaktid, tarkvarauuendused) jm käib läbi selle – toimub see probleemivabalt ja ei pea vist mainima, et ka iTunes näeb väga esteetiline välja.

+ Lisaks iTunesi muusikapoele on nüüdsest olemas rakenduste pood nimega App Store. Teatavasti võimaldab Apple nüüd kõigil huvilistel (nn kolmandatel osapooltel) iPhone’le rakendusi luua (ja raha teenida), kuid vaatab asjad enne letti panemist siiski „isaliku” pilguga üle ning praagib mittesobiva (või oma firma toodanguga konkureeriva) välja. App Store’is on tuhandeid „App’e” – alates lennuki kaaluarvutustest kuni finantsanalüsaatoriteni, lugematutest mängudest rääkimata, paljud neist tasuta ja paljud vaid sümboolsete hindadega.

+ iPhone’l on eraldi rakendus Youtube’i tarbeks – nii ei pea sinna läbi veebisirvija minema (ja kuna iPhone’i Safari Flashi ei tunne, siis pole sel ka mõtet).

+ iPhone sobib loomulikult hästi Apple’i uue veebipõhise „kontorilaud-fotogaleriiga” Mobile Me. Mobile Me sünkroniseerib automaatselt kõik sellega seotud seadmed – nagu näiteks iPhone, iPod, lauaarvuti, sülearvuti –, see tähendab, et meilidele-kalendrile-kontaktidele pääseb ligi igalt poolt iga seadmega. iPhone’i rakendused oskavad ilusasti Mobile Me’ga suhelda – näiteks pilte saab otse veebigaleriisse saata, meilid jõuavad kohe telefoni jne. Jah, Mobile Me maksab küll 70 eurot aastas, aga kaks kuud saab proovida tasuta.

+ Uuel iPhone’il on olemas ka GPS – ning olemas on navigatsioonirakendus nimega Maps. See baseerub Google’i Mapsil – mis tähendab, et kaarte laetakse andmeside-ühenduse kaudu reaalajas. Aadresse-huvipunkte saab otsida ja samuti navigeerida.

+ iPhone on tänuväärne platvorm lõputuna näival häkkimise, installeerimise ja tuunimise rajal (kas või selleks, et pääseda mööda Apple’i enda „raudsest” haardest) –„iSpordiga” aitab näiteks alustada kodumaine veebifoorum iphone.spot.ee

+ SMSide rakendus on väga noortepärane – kõik sõnumeerimis-sessioonid sama numbriga moodustavad ilusa ja ülevaatliku jutumullide rea.

+ Apple’i bränd on IT-maailmas kahtlemata elitaarne – või vähemalt jätab sellise mulje. Ja nii on ka iPhone elitaarne – või vähemalt jätab sellise mulje. Apple teeb kõik selleks, et muuta iPhone võimalikult raskesti kättesaadavaks – regionaalpoliitika, valitud operaatorid ja aheldavad liitumislepingud – see ainult suurendab ju ihaldusväärsust. Seega – kui teil on taskus (või veel parem käes) iPhone, tunnete end kohe kui trendiklubi liige. Hea on see muidugi ainult sel juhul, kui te tahate ikka selle klubi liige olla.

Miks on iPhone halb
Selgituseks: järgnev põhineb sellisel iPhone’l, nagu Apple ametlikult pakub – nii mõnelegi puudusele võib leiduda interneti sügavustes lahendus. Mõnd omadust kritiseerides on aga lähtutud just saadaolevate nutitelefonide tasemest, millega iPhone tahes-tahtmata konkureerima kipub. Ja samuti tasub meeles pidada, et ideaalset seadet pole veel olemas, seega on nii mõnigi puudus lihtsalt väga hea omaduse varjukülg.

– iPhonega ei saa telefonis olevaid SMSe edasi saata (ega kopeerida). See tähendab, et näiteks mobiiliga parkimise puhul tuleb igakord uuesti toksida auto number, tsoon jne. SMSina ei saa saata ka kontakte (nt visiitkaardina) – ehk neid ei saa iPhone’iga peale prügikasti üldse kusagile saata. Ka ei saa sõnumeid eraldi kustutada. SMS-rakendus näeb küll kena välja, aga funktsionaalsus on nullilähedane.

– iPhonega ei saa teksti kopeerida-kleepida (copy-paste) – näiteks kui on vajadus e-postiga saabunud infot (salasõna või kasutajanime vms) veebibrauseris kasutada, tuleb vaheetapina appi võtta pliiats ja paber – või mõni teine telefon. Ka ei saa teksti otsida (nt veebikülgedelt, dokumentidest jne).

– iPhone’i Bluetooth kõlbab AINULT mono-hands-free-seadme ühendamiseks – nii, nagu seda suutsid mobiilid sajandi algul. Mis tähendab, et ei ole võimalik saata ega vastu võtta faile-pilte-visiitkaarte teistelt Bluetooth seadmetelt, rääkimata Bluetoothi kaudu sünkroniseerimisest iTunesiga. iPhone ei tunne ka Bluetoothi A2DP-standardit – see tähendab võimalust kuulata juhtmevabalt muusikat. Olgugi et pleier ise on super, pole juhtmetest pääsu – välja arvatud juhul, kui osta mõne tootja pakutud vastav adapter. See pole küll kuigi elegantne lahendus, aga vähemalt toimib.

– iPhone’i äratuskell äratab vaid siis, kui telefon on sisse lülitatud. Nii et kui aku peaks öösel tühjaks saama (mis pole üldse võimatu), siis saab hommikul rahulikult magada.

– iPhonega ei saa teha videoid, rääkimata nende saatmisest.

– Kaamera rakendus piirdub vaid virtuaalse päästikuga, millele vajutades on lihtne pilti „uduseks” väristada ja mingeid muid seadevõimalusi (nt heledus, suum vms) pole.

– iPhone’i veebibrauseril puudub Flashi tugi – see tähendab et nii mõnegi moodsa netilehe sisu jääb nägemata. Lisaks on iPhone mahukamate veebilehtede sirvimisel küllalt mõtlik – aga nii pisikesele seadmele võib selle andeks anda.

– iPhone’iga ei saa saata (ega vastu võtta) MMSe – see tähendab et fotoklõpsu niisama lihtsalt sõbra Nokiasse saata ei saa.

– Vaatamata suurele mälumahule ei saa iPhone’i kasutada mälupulgana (või välise kõvakettana), et andmeid transportida. Kusjuures see omadus oli veel olemas vanematel iPodidel, nüüd aga on Apple millegipärast otsustanud „kraani kinni keerata”.

– Vaatamata kiirele 3,5G andmesidele pole iPhone’il modemifunktsiooni (nt sülearvutiga kasutamiseks).

– Olemas on paljude failiformaatide vaatamisvõimalus, aga kummalisel kombel ei näita iPhone rtf-laiendiga tekstifaile. Ja muidugi ei tasu loota, et doc- või txt-faile saaks ise täiendada või muuta. Pdf-e oskab iPhone avada, kuid suuremate failide puhul võib esineda üllatusi.

– See, et kogu aeg saab sõrmedega ekraani hellitada, on kahtlemata mugav. Kui aga pidevalt peab teksti üles-alla kerimisel sõrmede vahelt tähemärke piiluma, hakkab protsess pikema lugemise juures veidi närvidele käima. Kas või väike rattake (vms) küljel lahendaks selle mure kenasti. Samuti määrdub ekraan valguskiirusel.

– Igasugused animatsioonide kuvamised võtavad protsessorilt võhma ja kohati jääb iPhone’il sellest vajaka. Ja isegi kui see pole põhjuseks, peab siin-seal telefoni järgi ootama – näiteks ikoonile „Settings” vajutamise järel kulub täpselt 2,2 sekundit, enne kui seadete menüü avaneb – ja nii iga kord. Rohkete kontaktide avamisele võib kuluda veelgi rohkem sekundeid ja „hing” jääb kohati „kinni” ka nende sirvimisel – ja mitte ainult. Ekraanipilt ei keera end sugugi alati nii, nagu oletada võiks – ja milliste rakenduste või ekraanimenüüde ajal keeramine toimib ja millal mitte, on puhtalt eksperimenteerimise küsimus.

– Nigel ametlik tugi Eesti jaoks nii keele kui maa osas. Kuna iTunesi Eestis veel pole, siis ametlikult ei saa ei sealt ega App Store’ist isegi tasuta pakutavat kätte. iTunesis registreerimine eeldab õige piirkonna krediitkaarti ning nii ei saa end siinse krediitkaardiga registreerida. Tõsi, maaks võib valida näiteks Venemaa või Poola – sellisel juhul võib ka Eesti krediitkaart sobida (võimalusi möödahiilimiseks on veelgi). Selles osas toob tulevik loodetavasti lahenduse.

– Selleks et laadida tekstisisestust abistav eestikeelne sõnastik, registreerida end iTunesis (ning kasutada näiteks neid rakendusi, mida Apple ametlikult heaks ei kiida), tuleb interneti avarustest lugematuid „ebaseaduslikke” tarkusi ja programme omandada ja siis telefoni „häkkima” asuda. Iseenesest ju tore hobi, aga samas mõnevõrra tüütu. Eriti seadme puhul, mille trumpideks on intuitiivsus ja lihtsus.

– Kasutajaliides on kohati äärmuslikult minimalistlik – küll sõbralik, aga samas piiratud. Juhuslik näide – kui asuda „Kontaktidest” otse meili saatma, avaneb meilirakendus – loogiline, kuid sealt tagasi „Kontaktidesse” enam otse ei saa. Tagasi saab nii mõnelgi teisel juhul ainult ringiga läbi koduekraani. Minimalismi otsa võib takerduda mujalgi.

– Kolmandate osapoolte kirjutatud rakendustel ei võimaldata kasutada iPhone’i multitaskingut (nagu App Store’ist laetud rakendused). iPhone jätab küll meelde, mida viimati tehti ning rakendust avades jätkab sealt, kus see pooleli jäi. Lahtiolev rakendus aga suletakse alati koduekraanile minnes (ja sinna minemata ei saa uut rakendust avada). Näiteks Messengeris (vms) viibite vaid seni, kuni vastav rakendus on avatud, taustal see ei toimi. Multitaskinguks on iPhone võimeline küll, seda tõestavad Apple’i enda rakendused, nagu pleier, stopper ja taimer, mis edukalt ta taustal toimivad.

– GPS on küll olemas, kuid kaasasolev rakendus Maps on veel minimalistlikum kui iPhone’i disain. Näiteks koordinaate sealt teada ei saa ja toimib see vaid reaalajas allalaetavate Google’i Maps kaartidega – kui WiFi puudub, on selleks telefonioperaatori poolt pakutav andmesidekanal, mis võib kulukaks osutuda. Jah, saab küll navigeerida, kuid see funktsioon piirdub raja kuvamisega Google’i Maps kaardile – ei enamat.

– iPhone’l pole häälvalimist.

– Kuulari heli on väga kume. Sellest saab aru just siis, kui kõrval on juhuslikult särava heliga mobiil (tekkis paratamatu võrdlusmoment Sony Ericsson W880i-ga). Aga kõigega harjub, nii ka veidi sumeda häälekvaliteediga.

– Aku tühjeneb päeva-paariga – eriti kui iPhone’i pidevalt kasutada. Seesmist akut ise vahetada ei saa – see omadus on juba iPodidest tuttav ja vaevalt Apple selles osas muutusi kavatseb teha.

– iPhone’i libe, kumer-lai vorm ja tuntav kaal soosivad kõike muud kui kindlat telefoni-haaret ning räägitakse, et mahakukkumise suhtes olevat tegu küllalt kapriisse seadmega. Ja nagu eespoolgi mainitud, kogub läikiv pind sekunditega enda külge kogu maailma kõrva- ja sõrmejäljed.

– iPhone’i ametlikult ostes peab siduma end EMTga kaheks aastaks ja maksma kokkuvõttes märkimisväärselt kopsaka rahasumma (olenevalt paketist ca 16 000–24 000 krooni, alates 550st kroonist kuus). Neis sisaldub küll tasuta kõneminuteid, kuid ainult EMT-võrku. Ainsaks boonuseks on tasuta megabaitide hulk EMT kohaliku mobiilse andmeside puhul.

Aga kõigest hoolimata on…

… iPhone väga sümpaatne. Olgugi et miinuste rivi sai suhteliselt kopsakas, polnud see mõeldud sugugi iPhone’i mahategemiseks – nii mõnegi funktsionaalse puuduse saab kõrvaldada, kui internetis ringi vaadata ja loodetavasti on Apple’il samuti tulevikuplaane ses osas. Eks lõpliku valiku teeb igaüks ikkagi oma prioriteetidele toetudes ja iPhone’i kasuks räägib palju argumente. Tõsi, telefoni katsetades loobusin ma siiski õige pea sellega helistamast, sest väikese ja hoopis kindlamalt käespüsiva SE 880i-ga oli just helistamisprotsess palju ladusam. Aga kõigeks muuks kui kõrva ääres hoidmiseks sobis iPhone kohe väga hästi ja igav temaga juba ei hakanud.
Kokkuvõttes on siiralt kahju, et Apple on küll spurtinud väga õiges suunas, aga poolel teel kuidagi takerdunud. iPhone on ühest küljest tõeline „tulevikurelv”, kuid järgmisel hetkel tunned end nagu mängutelefoni toksides, üritades visalt korda saata võimatut. Kusjuures enamik sisulisi puudusi on sellised, mida oleks ju nii lihtne kõrvaldada… Selles valguses on eriti kummaline, et uus iPhone 3G olulisi vigade parandusi ei toonud – just neid, mida lootnud oleks. Igatahes annab see konkurentidele aega kasutusmugavuse osas järeldusi teha – täna on nende trumpideks veel korralik funktsionaalsus. Kui aga Apple lõpuks ka „äratuskellad” korda saab, võib pall juba täpselt värava keskele maanduda.

_______________________________________
iPod Touch

Kui teil on juba olemas väike ja käepärane telefon, aga iPodi veel pole (või on see mõne aasta vanune), tasuks kindlasti kätte võtta uus (ehk teise põlvkonna) iPod Touch, mis eelmisel kuul Eestisse jõudis. On omamoodi paradoksaalne, et iPhone on kuulus just seetõttu, et tegemist on iPod Touchi kasutajaliidest omava telefoniga ja samas on just telefoniga seotu iPhone’i nõrgim külg. Touch on õhem ja kergem kui iPhone, puudub vaid GPS, kaamera (ja seesmine mikrofon), kuid see-eest on olemas kuni 32 GB mälu (kuhu keskmiselt korralik muusikakollektsioon probleemivabalt ära mahub). Kõik, mis on iPhone’i plusspoolel, on olemas ka Touchil, kuid puuduste nimekiri on palju lühem, sest Touch ei pretendeeri telefoniks. iPod ei sega veebis surfamist, mängimist või e-posti lugemist tirisemisega ja ei sunni end kõrva vastu suruma. Ning ka kalleimat, 6400 krooni maksvat 32 GB Touchi ostes jääb kätte mitu korda rohkem kroone (võrreldes iPhone’iga) ja muidugi puuduvad ka ahistavad liitumislepingud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid