Sündmused lähi- ja avakosmoses 2010
Tõnu Tuvikene
01.01.2010

Nagu igal aastal, nii on ka aastal 2010 astronoomiast ja kosmoselendudest huvitunutel ühte-teist oodata. Jälgimise hõlbustamiseks avaldame lühikokkuvõtte eesseisvatest sündmustest.

Astronoomilised sündmused

15. jaanuar 2010. Rõngakujuline päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Rõngakujulise varjutuse riba algab Kesk-Aafrikast, läbib seejärel mitmeid Aafrika riike ning pärast India ookeani ületamist India lõunatipu, Sri Lanka, Myanmari põhjaosa ning lõpeb Lõuna-Hiinas. Osalisena on varjutus nähtav suuremas osas Aafrikas ja Aasias ning Ida-Euroopas.

26. juuni 2010. Osaline kuuvarjutus, ei ole Eestis nähtav. Varjutus on nähtav suuremas osas Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Ida-Aasias ning Vaiksel ookeanil.

11. juuli 2010. Täielik päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Täisvarjutuse riba algab Vaikse ookeani lõunaosas ning lõpeb Lõuna-Ameerika lõunatipu lähedal. Osalisena on varjutus nähtav Vaikse ookeani ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.

21. detsember 2010. Täielik kuuvarjutus, Eestis on nähtav osalise varjutuse algus. Maa vari langeb Kuule kell 8.33, kuid enne täisvarjutuse algust loojub Kuu kell 9.10. Otsast lõpuni on täisvarjutus nähtav Põhja-Ameerikas ning Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Sündmused kosmonautikas

4. veebruar 2010. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama kolmanda sõlm-mooduli ja läbipaistva kupli Cupola, milles olevad aknad võimaldavad jaama ümber avarat vaadet.

18. märts 2010. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama spetsiaalse konteineri mitmeotstarbelise logistilise mooduli MPLM (Multi-Purpose Logistics Module) teadusaparatuuriga laborite sisustamiseks.

2. aprill 2010. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

14. mai 2010. Stardib kosmosesüstik Atlantis, mis toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama Venemaa mini-uurimislabori ja tagavaraosi.

20. mai 2010. Stardib Jaapani automaatjaam Planet-C (Akatsuki), mis suundub orbiidile ümber Veenuse.

29. mai 2010. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

10. juuli 2010. Komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko juurde suunduv ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) automaatjaam Rosetta möödub umbes 100 km läbimõõduga asteroidist Lutetia ligikaudu 3200 km kauguselt.

29. juuli 2010. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama hermetiseerimata uurimisplatvormi ELC (ExPRESS Logistics Carrier) mitmesuguste aparaatidega teaduslikeks eksperimentideks ja seadme kosmiliste kiirte uurimiseks.

16. september 2010. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama alalise logistilise mooduli PLM (Permanent Logistics Module), MPLMi versioon, mis erinevalt viimasest jääb pidevalt kosmosejaamaga põkatuks, ja teise ELC (ELC-sid on varemgi ISSi juurde viidud).
Tegemist on üldse viimase kosmosesüstiku lennuga.

29. september 2010. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

Oktoober 2010. Stardib Hiina automaatjaam Chang,e 2, mis läheb orbiidile ümber Kuu.

30. november 2010. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

Detsember 2010. Jaapani automaatjaam Planet-C (Akatsuki) läheb orbiidile ümber Veenuse.

Stardikuupäevad näitavad üldiselt selle sündmuse kõige varasemat võimalikku toimumisaega.

Sarnased artiklid