Sündinud lipulaevaks
Tõnu Ojala

Volkswagen on ikka aeg-ajalt nn premium-autode poole vaadanud. Eelmisest kümnendist meenub hiiglaslik Phaeton, mis kippus konkurendiks Audi A8-le. Kui aga selgus, et Euroopas sellise luks-rahvaauto järele nõudlust napib, ilmus mudelivalikusse Passati täiendava modifikatsioonina neljaukseline kupee CC, mis mudeliuuenduse järel iseseisvaks mudeliks „ülendati“. Paraku jäi CC ka ilma Passati nimeta ikka Passatiks, mis siis, et veidi edevamas vormis.

Arteoni juures on üritatud teist teed minna ja nüüd tahab VW Passati ja Arteoni vahele selge joone tõmmata. Et tegu ei ole järjekordse Passati tuletisega, peavad kinnitama nii auto suuremad mõõtmed (sedaan-Passatiga võrreldes on Arteon ligi 10 cm pikem ja 4 cm laiem), kupeed meenutav väliskuju, täiesti uudse kujustuse saanud esiosa, aknaraamideta uksed jne.
Premium-klassi trügimine on samas kahe otsaga asi, sest samal ajal pole ju otseselt tarvis ka Audi turust „tükki hammustada“. Samal ajal teeb aga Škoda allpool just sedasama Volkswageni enesega – nii et selles võtmes on igati loogiline ka Volkswagenit ennast ülespoole upitada.

Uustulnuka küljejoon toob silme ette nii Audi A5 Sportbacki kui BMW 4. seeria Gran Coupe. Omast majast ehk VW kontsernist otsides on malli võetud nii Audi A5-lt ja A7-lt, eriti aga Škoda Superbilt (seda eelkõige tagaistme ruumikust ning pakiruumi silmas pidades). Tulemus võib meeldida või mitte, aga igatahes ei esinda Arteoni välimus VW traditsioonilist „poliitiliselt korrektset“ (loe: konservatiivset) joont.

Kui väliskuju osas erineb Arteon tõesti Passatist oluliselt, siis paraku pole sisemuses sama liini järgitud. Pisidetaile viimistluses mitte arvestades istub Arteoni juht ikka Passatis – mis ei ole ju üldse paha, et jutt premiumist ei kõla selles kontekstis kuigi usutavalt.

Vähemalt esialgu teeb vahe Passatiga sisse ka mootorivalik. Täna koosneb see 2liitrisest jõuallikatest (kombineerituna 7käigulise DSG-käigukastiga), ent edaspidi on oodata ka väiksemaid mootoreid. Ja kui tippmudelid on saadaval ka nelikveoga, siis alumisest otsast leiab ohtralt esiveolisi variante – nii et Passati ja Arteoni mudelireal saab olema täiesti arvestatav kattuvus. Ka on välismeedias tehtud vihjeid võimalusest Arteonist terve mudeliperekond välja arendada ning esimesena olla „ootel“ universaal.

Varustuse poolest on aga tegu tõesti VW lipulaevaga ning Arteonil kohtab mitmeid „vidinaid“ VW valikus esmakordselt – olgu jutt siis senisest veel täiuslikumatest sõiduabisüsteemidest või sõidurežiimide valikust, mis lisaks etteprogrammeeritud seadetele virtuaalse liuglüliti abil seadeid „sujuvalt“ seada lubab. Iseasi, kas ja kui palju see mängukann praktilist kasutust leiab.

Arteoni näol on tegemist taas ühe väga hea Volkswageniga, ent termin „lipulaev“ jääb eelkõige turundajate südametunnistusele. Tõesti, enam ei ole tegu Passatiga... ja samas on ta siiski endiselt ka Passat. Et senised Audide, BMWde ja Mercedes-Benzide kasutajad nüüd riburada mööda Volkswagenitele ümber kolima hakkaks, ei ole kuigi tõenäoline, küll on aga neil, kes Passatitest välja „kasvavad“, nüüd üks täiendav vaheaste enne kui nad nendele Audidele, BMWdele ja Mercedes-Benzidele üle läheks.

Et tegu VW tippu pürgiva mudeliga, kajastub ka hinnakirjas. Kuni 1,5liitrise mootoriga mudelite saabumiseni sügisel algab Arteoni baashind 34 516 euro juurest, odavaima nelikveolise saab aga pisut enam kui 45 000 eurot välja käies.
Eesti oludes tehakse panus sportlikkusele sihitud varustuspaketile R-Line, mille hinnakiri algab veidi allpool 38 000 euro taset (lisaks eksisteerib ülalmainitud lisanimeta baasversioon ning luksusele panustav Elegance, mida meil hinnakirjas ei ole). Tippvarustuses analoogsete jõuallikatega Passatitega võrreldes tähendab see sõltuvalt mudelist hinnavahet, mis varieerub suurusjärgus 3600-4900 eurot. Samas ei ole Passati ja Arteoni mootorivalik täies mahus kattuv ning samuti ei kasutata Arteonil võimsamatel Passatitel laialdaselt pruugitavat 6käigulist DSG-käigukasti.

Sarnased artiklid