Sülearvutist kaaslane
Heiti Kender
01.09.2005

Teemantsõrmuse ostmisel kehtib lihtne rusikareegel – kaks kuupalka. Kui te olete aga rantjee, siis piirab valikut vaid poes olemasolev. Sülearvuteid on ka seinast seina, vaja vaid teada, palju taskus krabisevat on ning mida otsida-osta.

Mitte väga ammu oli aeg, kus lap-top oli nn staatuse sümbol, olles eputamiseks sama hea kui hõbetähega Mersu või Rolexi kell. Möödunud aastal hakkasid tootjafirmad teatama LIGI kahekordsest sülearvutite müügi kasvust eelmise aastaga võrreldes, sel aastal räägitakse kasvust ÜLE kahe korra. Aga kuidas endalegi leida see õige ja hea?
Meie panime seekordse läptoppide valiku paika kolme kategooriana: 1 – kuni kaks kuupalka, 2 – kaks kuni kolm kuupalka ning 3 – loobute uuest autost ja ostate lap-topi ilma hinda vaatamata. Keskmiseks palgaks võtsime netist leitud 7500 krooni. Hindade ees on tekstis u ehk umbes, eks nad võivad seoses kampaaniatega veidi alla minna, aga need on heaks orientiiriks, mis numbrit poe kassas displeile oodata.
Seoses suve ning vägagi ootamatu hinnastruktureerimise ja sellega tekkinud segadusega on meil käesolevaga presenteerida ei rohkem ega vähem kui seitse sülearvutit viielt erinevalt tootjalt. Meie sooviks oli küll, et üks tootja annaks oma tooteid vähemalt kahes hinnaklassis, aga tahtmine ja saamine on iseasjad. Alustame väiksemahinnalistest ning liigume edasi kallimate poole.
Testidest jooksutasime SiSoft Sandrat, millega saime ka arvuti konfiguratsiooni teada, ning graafika jõudluse mõõtmiseks – 3DMark2003. Just nimelt seda ning mitte uut 2005. a versiooni. Meie arust on arvuti siiski kõigepealt töövahend, mitte viimaste ultramoodsate mängude toksimiseks. Mänguläptoppidest räägime järgmine kord.
Ning et lihtsalt sõprade ees laiamiseks oleks mingi number, arvutasime iga sülearvutiga arvu ∂ miljon kohta peale koma, tulemuseks siis sekundid, kaua see aega võttis. Lisaboonusena nüüd juba minu puhul tavaks saanud klaviatuuritest MotoGP2-mänguga.

Toshiba Satellite L10-119
u 12 500 krooni

On vaba kolmapäeva pärastlõuna, väljas on tapvalt kuum ning teid põletab taskus 10 tonni, mille te ühe kiire haltuura eest saite. Lap-top oli ammu kavas osta. Teile pole tähtsad kellad ja viled ja peeglikildudest diskokerad, teile on vaja töövahendit. Või olete üliõpilane ning esimene kokkupuude pangaga on lõppenud õppelaenuga ning te ei taha jalgratast osta.
Kõik vajalik on olemas: USB 2.0, piisavalt kõvakettaruumi, mälu 256 MB, DVD-lugeja–CD-kirjutaja kombo, Ethernet-võrk, normaalne graafikakaart, ning kuigi tal ei ole WiFi-kaarti lausa sees, saab seda komplektina kohe osta ning hinda see suuresti ei mõjuta.
Eriti meeldis testides selle arvuti jahutus. See tuleneb sellest, et korpus on piisavalt suur ning seetõttu on jahutusele ruumi. Selle lap-topiga ei ole probleem õhtu otsa teleka ees Discovery kanalit vaadata ning, pill süles, netis jõlkuda.
Mingi imeliku tarkvara vea tõttu – ning ma kahtlustan, et vigane on SuperPi programm, – ei saanud arvutada ∂ miljonit kohta, programm lõpetas käimapanekul kohe töö, teatades, et tema ei oska viiest ruutjuurt võtta. Kasutades võrdlevat anatoomiat, siis analoogse riistvaraga arvutid suudavad miljon kohta ∂-st arvutada umbes minutiga.
MotoGP-klahvitest teeb lihtsalt kindlaks, kas arvuti klaviatuurikontroller suudab aru saada, kui on mitu nuppu alla vajutatud. Kui lähenete mängus kurvile, vajutate (1) nool alla pidurdamiseks, (2) nool kõrvale keeramiseks, (3) Z-klahv märkimaks, et tagapidurit kasutatakse rohkem, aitamaks tsiklil rohkem keerata kurvi tagaratta libistamisega ning (4) vajutate C klahvi, tõstmaks sõitja püsti, viies niimoodi veidi raskust tahapoole, et mitte esimest ratast üle koormata. Neli klahvi, mitte midagi rasket. Ometi ei saa paljud kallid lap-topid, mitmetest odavamatest rääkimata, sellega hakkama. See väike tubli töömasin igatahes saab, ei mingit küsimust. Ning mulle see meeldib. Minu kui tavakasutaja jaoks tähendab see, et on kasutatud head insenerilahendust ning adekvaatset riistvara. Mittetoimimisel tekiks paratamatult paranoia, et kus nad veel kokku on hoidnud.

MicroLink N330
u 14 000 krooni

See on sülearvuti, mille hind jääb umbes täpselt alla kahe kuupalga. Saate lisaks soetada veebikaamera või osta 30 burgerit.
Nüüd kus Mikrolinki poode kerkib nagu Itaaliast motosportlasi, pole probleem seada sammud lähimasse neist ning nõutada endale üks kobe masin. Vanematel seltsimeestel on veel meeles Mikrolinki esimesed katsetused sülearvutitega eelmisel sajandil ning eesrindlikkuse eest saavad nad siiani topeltpunkte. Ning need praegused pillid, mida nad toodavad, on ekstraklass. Kusjuures – nad pole mulle selle jutu eest maksnud, lihtsalt nende arvutid on nii head.
Endiselt pean ma kallimaks kui hõbevara seda, et ostes kohaliku tootja arvuti, saame oma murega pöörduda esindusse ning kohe leida ka lahenduse. Kord mängis mu tuttav arvutiga liiga innukalt ning klaviatuur ütles “aidaa”. Masin kaenlasse ja esindusse, sealt suunati ta remonti ning asi tehti ootetööna ära. Teine tuttav, kes arusaadavatel põhjustel soovib jääda anonüümseks, kasutas oma head pilli vist istmesoojendusena ning istus ekraani katki. Ilma pikema jututa oli lap-top järgmiseks päevaks korras. Kui Eestis pannakse arvuteid kokku, siis on siin ka varuosi piisavalt, et kõik klientide veidrused ära parandada. Tänapäeva tormavas maailmas ei aja miski mind rohkem endast välja kui müügiesindaja jutt, mis algab sõnadega “ma pean Soomest järgi uurima…” Me oleme tuumaajastu lapsed, meil on tsiklid, millel on rohkem jõudu kui pereautol, me ei jaksa oodata!
Aga muidugi on sellelgi masinal arenemisruumi – enne ei märganud, kui hakkasin pilli pildistamise jaoks kokku pakkima – laadija läks lihtsa laadimise peale suhteliselt kuumaks ning seda mitte padja all hoides, vaid lihtsalt põrandal seistes. Ega niisamagi maksa laadijaid kuskil soojas hoida, kuid disaini mõttes soovitaks näiteks arvutile õhutusavasid või metallradiaatorit jahutamise parandamiseks.

Ordi Enduro FL30PD
u 18 500 krooni

Rääkides ilusatest arvutitest, tuleb paraku alati rääkida Apple’i toodangust. Nüüd on lõpuks jõudnud ilu ka PC-de õuele. Ma olen testimiseks nii palju sülearvuteid kastidest välja võtnud ja lahti pakkinud, et järjekordset karpi avades ei olnud enam seda rõõmsat elevust nagu lapsena jõuludeks noore keemiku komplekti saades. Kuid oh rõõmu, kui karbi lahti tegin. Hea disain ning üks mu lemmikumaid tootevärve – pärlmutrivalge, tehnilise nimega “Diamond White Metallic”. Fotod ei räägi tõtt – seda pilli peate poodi ise vaatama minema. Ükskõik, kas te ostate selle arvuti koju tolmu koguma või lastele, silmi pilkuma panev efekt on garanteeritud. Ettevaatust ainult, mehed! Kui te selle pilliga koju lähete, võite samahästi ka kohe teise osta, sest selle rekvireerivad naised teilt otsekohe. Isegi kui nad arvutiga midagi teha ei oska, sobib ta käekoti asemel väga kenasti moodsaks aksessuaariks. Ning kui see aksessuaar teatris lahti lüüa ning käima panna, saate ∂ miljon kohta 46 sekundiga teada. 3DMark 2003 skoor on väga soliidne 2719 punkti. MotoGP-klahvitesti ta loomulikult läbis. Kõik pole kuld, mis hiilgab, kuid see hiilgav asi on kuld. Enda eest räägib fakt, et Ordis oli teine eksemplar sellest just müüki tulnud arvutist kaunistatud juba sildiga “müüdud”. Ning eriti meeldivad mulle selle lap-topi nupud, kus on peal suured ja sõbralikud tähed.

LG LM-70 Express
u 37 000 krooni
LG on mulle juba ammu silma jäänud igasuguste elektrooniliste vidinatega. Nüüd siis lisaks ka arvutid. Ning need on neil samuti väga hästi välja tulnud. Disain on hea, kõik on funktsionaalne, stiliseeritud sisselülitusnupp. Ülejäänud nupud on ka kenasti kroomitud ning lisatud paar sinist valgusdioodi. Loodetavasti elan ma nii kaua, et vana kooli roheline ja punane tõusevad jälle au sisse. Sinine on nii 2001. Kui retrot tahaks, siis võiks lausa lambid hõõguda kuskil klaasi all.
Kuid lap-top on hea. Pealt kena ja ka alumine pool, mis tavaliselt on kole ja täis erinevaid kleepse, on reljeefne, andes aimu seadmete asukohast ning õhu liikumisest. Jahutuseks on väga adekvaatne sisemine radiaator ning tugev ventilaator, mis tänu taevale on vaikne. Korduvalt on testimises olnud erinevaid kalleid sülearvuteid, mis on ägedad kuni selle hetkeni, kui nende jahutus tööle läheb, ning siis teevad nad suuremat müra kui õhukogur pliidi kohal. See masin püsib vaiksena. Kõik tavalised lisad – WiFi, hea heli, DVD-kirjutaja – on olemas. Kui otsite kiiret ja stiilset masinat – siis see on teile. Hindades oleme jõudnud kõrgeimasse klassi, kuid need sülearvutid on igat penni väärt.
∂ miljon kohta? 39 sekundit. Graafika 3DMark2003? Tubli 3132.
Ning MotoGP-test hindele 5+. Sujuv, selge graafika.
Negatiivne? Kui temaga pikalt kõvasti tööd teha (mängida näiteks), läheb korpus alt ikka väga soojaks. Palja naha peal hoida ei saa. See kipub nende kõigi viga olema.

Fujitsu-Siemens LifeBook E8020
u 27 000 krooni

Fujitsu-Siemens täitis osalemistingimuse väga hästi – võttes osa küll ainult ühes hinnaklassis, kuid andes testimiseks koguni kolm arvutit. Kõik täiesti erineva funktsiooniga.
Esimene neist, E-seeria, on ilmselt mõeldud muutma lauaarvutit minevikuks ning asuma ise aukohale teie töölaual.
Mälu, kõvakettaruumi, ekraanisuurust – kõike on. Ja palju. Ekraaniresolutsioon ning diagonaal on suuremad kui enamikel lauaarvutitel. Tahate ∂ miljon kohta arvutada? Aga palun, 43 sekundit ja vastus käes. 3DMark2003 skoorib 3099 punktiga. Mängida on sellise jõujaamaga täielik lust. Kes plaanib sellega tööd teha, olgu ettevaatlik – see teeb asjad nii kiiresti ära, et kontoris on pidevalt raskusi sellega, et teha “ma ootan arvuti taga” nägu.

Fujitsu Siemens LifeBook P7010
u 28 000 krooni
Kui eelmine arvuti oli töödejuhatajale, siis see on assistendile, kes on eeldatavasti naine või muretu noormees, kes ei vaevu kunagi portfelli soetama. Sest see lap-top on VÄIKE. Aga tubli. Vahel ma imestan, et nad nii väikesesse arvutisse mahutavad nii palju. Jah, ka DVD-kirjutaja. Ta on nii väike, et kui neid kaks tükki ninapidi kokku panna, on nad sama suured kui eelmine tööjaam.
Kõik sobis, selle masina oleks kas või lapsendanud, aga üks puudus – Bluetooth. Muidugi pole raske seda USB-pesasse pista, kuid see pole enam nii noobel. Julgemad võivad selle pisikese arvuti lahti kiskuda ning kasutades kruvikeerajat ning tinutuskolbi, selle kuhugi sinna sisse mahutada. Muidugi on risk, et keerate midagi vussi ning garantiist võite siis ainult unistada, kuid see arvuti on julgetele inimestele, kes on valmis iga kell ja iga hetk masina välja võtma ning paar kiiret tööasja ära tegema. Stiilne arvuti välimus garanteerib, et teile ei panda seda põgusat seltskonnast irdumist pahaks.
Pii miljoni koha arvutamine võtab aega 1 min 18 sekundit, ettelugemine mitu päeva.
3DMark2003 on 118 – mitte midagi, millest teistele kirjutada, kuid ta ei olegi mõeldud teie majajooniste reaalajas keerutamiseks. Täisekraanvideoga saab ta suurepäraselt hakkama.

Fujitsu Siemens LifeBook T4010
u 30 000 krooni

Lap-top, mis on TabletPC. Kameeleon. Ning kõigele lisaks on tal puutetundlik ekraan. Ning pliiats, millega saab joonistada, otse ekraanil. Ma ei ole kunagi TabletPC-de fänn olnud, kuid see arvuti pani tõsiselt millegi sellise soetamist kaaluma. Te saate ta voltida kokku nii, et ekraan on väljaspool. Mis annab teile raamatusuuruse ekraani. Te ei pea seda enam avama, et tööd teha, näiteks veebis surfata või filmi vaadata või kas või lugeda. Mugavus mitte hoida käes lahtiolevat läptoppi on vägagi meeldiv.
Jalutades mööda tänavat, võite saada miljoni ∂ komakoha omanikuks 49 sekundiga.
3DMark2003 skooris võrdluse kõige madalama 101 punkti, kuid käsi südamele, ma ei ole nendest numbritest kunagi aru saanud ning kasutanud seda arvutit terve nädala, ei jäänud küll midagi nägemata või midagi kandiliseks. Isegi MotoGP-testi läbis ta lenneldes. Eriti huvitav oli tablet-mode'is mängida, liigutades pliiatsiga mööda ekraani, püüdes mootorratast rajal hoida. Ärge proovige seda kodus.
Kahju, et ta hind on nii kõrge, neid laptope võiks jagada näiteks keskkooli minejatele. Tõsi, enne seda peaks akuga midagi ette võtma, keskmine kasutusaeg tuli 2 tunni kanti, mis tõsisele tuupurile on selgelt liiga vähe, samuti jääb paljude filmide lõpp niimoodi nägemata.

See oli esimene pääsuke sellelaadsete testide seerias. Vähe numbreid, palju emotsionaalset hinnangut ning muljeid kasutamisest. Turg on nii küllastunud erinevate tootjate erinevadest sülearvutitest, et ma võin siin mida iganes kokku soovitada, aga lõpuks olete ikkagi teie see, kes peab seda kasutama. Ning siis kiitma või kiruma. Tundes, kogemuse põhjal, keskmise lap-topi ostja hindamiskriteeriume, tean, et need kipuvad ikka suhteliselt subjektiivsed olema. Kes tahab ilu, kes jõudlust, kuid igapäevatööks sobivad nad suuresti kõik. Ostmisel loeb, nagu alguses öeldud, sissetulek ning vajadused. Ning ärge tormake kohe esimest ostma, vaid võtke aega ning valige. Lap-top pole küll nii igavene kui teemandid, kuid vähemalt järgmiste jõuludeni peate sellega hakkama saama. Siis ehk kingitakse uus ja nooblim…

Sarnased artiklid