Subaru Impreza Diesel
Tõnu Ojala
01.09.2009

Kui Subaru Impreza kapotil on hiiglaslik õhuvõtuava, siis ei pruugi see enam tähendada, et tegu on WRX-i või STI-ga – tasub uurida, äkki on tegu hoopis diisel-Imprezaga!

Subaru Impreza uus mudeliseeria tuli turule 2007. aasta lõpus, aasta hiljem ilmus Legacy ja Outbacki kapoti alla uus kauaoodatud bokserdiisel ning nüüdseks on see jõuallikas juba mõnda aega ka Impreza valikus. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on Eesti mudelivalikus ka üks uue Impreza sedaanversioon (WRX, vt TM 4/2009), kuid siiski saab diiselmootorit vaid kombinatsioonis luukpärakerega.
Subarule omaselt nelikveolisena heidab diisel-Impreza tegelikult kinda mitte Toyotadele ja Mazdadele, vaid näiteks Audi A3, Škoda Octavia ja VW Golfi nelikveolistele mudelitele. Legacylt, Outbackilt ja Foresterilt tuttavat kaheliitrist diiselmootorit võib ainult kiita – diiselautole omast värinat juhini peaaegu ei kandu ning autol tundub jõudu küllaga olevat. Oodatult ei küüni diiselmootoriga Impreza dünaamika küll oma kõlavanimeliste sõsarate tasemele, kuid 150 hj ja 350 Nm poolt tagatav 8,6 sekundit 100 km/h-ni on siiski igati tasemel tulemus.
Istmed on nagu WRXil sportliku kujuga, kuid ega nad tegelikult väga sportlikud ole ja kuigi head külgtuge ei paku. Kiita saavad tahavaatepeeglid, mis annavad väga hea ülevaate – see kompenseerib igati ka mõneti kehvema nähtavuse läbi luukpära-Impreza tagaklaasi.
Sarnaselt paljude teiste autoväljaannetega leiab ka TM, et diisel-Impreza nõrgimaks kohaks on kuuekäiguline manuaalkäigukast, täpsemalt käikude lülitus. Käikude ülekanded on igati omal kohal, kuid tänu suurtele „loksudele” kippus ka pärast 2000 km läbimist ikka apse sisse tulema. Kuna kiireteks möödasõitudeks tuleb kindlasti käiku allapoole vahetada, siis tegi see aeg-ajalt tüli.
Paraku ei küüni Impreza siseviimistluse tase oma Euroopa konkurentide tasemele. See on küll paranenud, kuid ometi on plastide kvaliteet tagasihoidlik ning jätab odava mulje. Maksaks see auto 200 000 krooni, võiks selle tõsiasja ju alla neelata – aga siin räägime siiski 1,5 korda suurematest numbritest. Samas ei mõjuta plastide kvaliteet vähimalgi määral sõiduomadusi, nii et rooli taga annab need asjad kiiresti andeks. 50/50 nelikvedu on endiselt tasemel ja klapib diiseljõuallikaga suurepäraselt.
Imprezad pole olnud kõige ökonoomsemad autod – ehkki suuresti saab seda ilmselt ka raskemini gaasipedaali rõhuva sõidustiili süüks ajada (mis parata, selline see Impreza loomus juba on!). Diisel-Impreza keskmiseks kütusekuluks on tehaseandmete põhjal 5,8 l/100 km, TMi pea 2500 km pikkune sõit andis lõpuks keskmiseks tulemuseks 5,6 l/100 km, kuid tuli arvesse suur maanteesõidu osakaal (vahepeal näitas pardaarvuti ka 5,2 l/100 km keskmist kütusekulu).
Diiselversiooni varustustasemeid on kaks. Baasmudel sisaldab muuseas automaatset kliimaseadet, kiirushoidikut, mägipidurit, elektroonilisi sõiduabimehi, nahkset rooli ja käigukangi nuppu ning 16tollist rehvimõõtu. Sport-versioon lisab ksenoonvalgustid, sportlikud esiistmed, tipptasemel roolilt juhitava raadio ja võtmevaba sisenemise (paraku eeldab see igal juhul nii autot avades kui sulgedes nupule vajutamist), rehvimõõt kasvab 17tolliseks. Kütusekulu näidik on küll olemas (näitab vaid keskmist tulemit, mitte hetkekulu), kuid kompuutri puudumine on siiski veidi häiriv.
Vaatamata sellele, et tegu on viieukselise autoga, ei ole Impreza kuigi mahukas, seda on eriti tunda tagaistmel. Kolmekesi sõitmiseks jääb see selgelt väikeseks (aga seda on alla 4,5 m pikkuselt autolt ka palju nõuda). Ka pakiruum ei ole klassi paremate seast ja siin tasub süüdlast otsida ruumi nõudvalt nelikveosüsteemist.
Ja tasub olla ettevaatlik – auto on madal ning seda tundis ka allakirjutanu, kui autot esindusse tagastades äärekivi kõrgust valesti hindas… Asi on selles, et võrreldes bensiinimootoriga mudelitega on diiselversioon pool sentimeetrit madalam ja tavaautost sportlikuma vedrustusega.

Sarnased artiklid