Subaru BRZ
Tõnu Ojala
05.05.2012

Subaru ja Toyota ühise sportauto lugu pärineb juba õige mitme aasta tagant. Aga kui Toyota tutvustas „Toyobaru” arengulugu erinevate ideeautode näol päris mitmel autonäitusel, siis Subaru hoidus sellest ja ei tahtnud oma versioonist midagi rääkida. Kuni mullu lõpuks Frankfurdis näidati esmalt maketil jõuülekannet ja siis enne aastavahetust paralleelselt Toyota GT-86-ga juba ka seeria-BRZ välja toodi.

Subaru on Jaapani autotootjate rivis alati veidi oma sammu käinud ja eristunud nii Toyotast, Hondast, Nissanist kui Mitsubishist. Ühest küljest on tegu maailma mõistes pisikese tootjaga, kelle tegemised või tegematajätmised justkui automaailmas olulist rolli mängima ei peaks. Teisalt on aga Subarul olnud Jaapani autotootjale mitteomaselt oma kindel nägu, mis väljendunud eelkõige boksermootorites, nelikveos ja sportlikkuses. Ja seda oma nägu on automaailm läbi aastate kõrgelt hinnata osanud!

Tõsi, sportlikkuse osas jäävad tippajad eelmistesse aastakümnetesse, mil sinised Subarud rallimaailma valitsesid. Päris sportautot aga – kui Impreza-põhine WRX välja jätta – Subarul ju polegi. Täpsemalt – mitte pole, vaid polnud! BRZ ei ole küll „puhas” Subaru, sest sündis see auto Subaru ja Toyota koostöös ja selles osas, mis puudutab Subaru ja Toyota kaksikmudelite autorlust, sõltub palju sellest, kummalt poolt vaadata. Subaru nägemuses on tegu kui mitte just 100% Subaruga, siis 80–90% ulatuses küll. Ja Toyota silmis on protsendid muidugi teistsugused…

Aga see selleks – auto ise on igati asjalik, sõltumata sellest, mis märki see parajasti kannab. Ajal, mil automaailma valitseb esivedu, mõjub värskendavana jaapanlaste otsus teha valmis tagaveoline sportauto. Nii et BRZ/GT-86 jõuab turule paljulubaval ajal, sest väikeste tagaveoliste sportautode vallas arvestatavat konkurentsi hetkel ei olegi. Mazda RX-8 ja Honda S2000 enam ei toodeta, Nissan 370Z (rääkimata Porschedest) on võimsam ja oluliselt kallim, BMW M3 on aga tavamudeli edasiarendus, mitte 100% iseseisev mudel (teist masti hinna- ja võimsusklass veel peale selle).

Subaru ise on uhke, et BRZi näol on tegu maailma pisima 2+2kohalise tagaveolise sportkupeega. Mis puudutab väiksust ja tagavedu, siis selles osas on kõik õige. Veidi norida saab kohtade arvu kallal, sest tagaistmel on sisuliselt vaid statistiline väärtus. Aga nii kipub see seda mõõtu autode puhul ikka olema – seda enam, et kes üldse sportauto tagaistmel loksuda tahabki… Kui kaassõitja taha saab veel kedagi hädapärast sokutada, siis juhi taga on see sisuliselt võimatu. Küll aga sobib tagaiste hästi asjade veoks – ehkki selleks otstarbeks on ka 243liitrine pakiruum olemas.

Sportlik süda

Auto südameks on mootor (eriti kui tegu sportautoga) ja selles osas on BRZ selgelt Subaru. Boksermootor on Subaru eripära varsti juba pool sajandit ja selle aja jooksul on valminud juba 12,5 mln selletüübilise jõuallikaga autot. Ehkki Subarud on ikka silma paistnud nelikveo ja turbomootoritega, siis BRZ kukub sellest ansamblist välja – mootor on vabalthingav ning auto ise Subaru fännide õuduseks tagaveoline. Lohutust ei paku seegi, et BRZi sõsarmudeli Toyota GT-86 tulevastel omanikel tuleb omakorda harjuda tõigaga, et nendel saab olema boksermootoriga Toyota! Nii et Subaru fännidele nii armsat turboversiooni ja nelikvedu vähemalt ametliku info põhjal oodata ei ole – selleks polevat autos lihtsalt ruumi. Nelikveo osas see nii ilmselt ongi, kuid mis võimsusi puudutab, siis on avalik saladus, et tööd lisahobujõudude leidmiseks käivad ja võib päris kindel olla, et selles vallas peagi ka ametlikke avaldusi oodata on. Küll aga on juba praegu teada, et tulevikus peaks eluõiguse saama ka avaversioon. Neile, kes sportautol kuupsentimeetrite (või kuuptollide) arvu tähtsustavad, on BRZ tõenäoliselt vähemalt esimese emotsiooni põhjal pettumus.

Mootorivalikus on vaid 2liitrine 200 hj boksermootor, millega kombineeritakse kas kuuekäigulist manuaal- või sama käikude arvuga automaatkasti. Umbes 1200 kg kaaluv kupee kiirendab 100 km/h-ni 7,6 sekundiga ning auto lõppkiiruse (230 km/h) paika panemisel ei ole määravaks olnud Saksamaa kiirteed (automaatkastiga mudelil on need näitajad vastavalt 8,2 s ja 210 km/h). Kuuekäigulised käigukastid on Aisini päritolu ning vaatamata erinevale käikude arvule on kuuekäiguline automaat lähisuguluses Lexus IS-F-il kasutatava kaheksakäigulise automaadiga. Nii on ka siin kolm tuttavat sõidurežiimi – Sport, Snow (lumi) ja Normal.

Tõsi, BRZi kui sportautot sihipäraselt pruukides saab rääkida siiski vaid kolmest käigust – need on teine, kolmas ja neljas. Asi on selles, et vabalthingav jõuallikas paistab silma tagasihoidliku momendinäiduga, mis on vaid 205 Nm, ja see tähendab, et elu on mootoris sees juhul, kui pöördeid vähemalt 4000 peal hoida (õnneks vajutamisruumi on, piiraja sekkub 7400 p/min juures). Samas aga lubab selline kombinatsioon vajadusel BRZil end üllatavalt ökonoomselt ülal pidada, sest parimal juhul piirdub keskmine kütusekulu 6,9 l/100 km. See laseb aga Subarul oma uut pesamuna kõlavalt igapäevaseks sportautoks nimetada ja see polegi nii vähetähtis, eriti kui praegust bensiinihinda silmas pidada…

Boksermootoril on muidki plusse. Konstruktsioon, kus klapid silindrites horisontaalselt vastassuunaliselt liiguvad, on lubanud raskuskeskme viia nii alla nagu seda on 460 mm. Sportautol on see ülioluline näitaja ning seda on tunda ka sõites, kui BRZ end sõna otseses mõttes teele kleebib. Sportlikku sõitu soodustab ka head tagasidet pakkuv rool, mis vaid järskudel tagasipööretel veidi lappamist nõuab – muidu pääseb ilma selleta. Muide, kaalujaotus esi- ja tagasilla vahel on 53:47.

Subaru või Toyota või Scion

Ehkki sama autot võib kohata ka Toyotana, on suuremad „omandiõigused” Subarul, kelle kanda oli pearaskus tehnilise poole välja töötamisel. Küll aga pärineb Toyotalt D-4S-otsesissepritsesüsteem (siit juba mainitud ökonoomsus – kui sellega parajasti sporti ei tehta) ja samuti on Toyota inimestel olnud arvestatav sõnaõigus disaini osas. Ka tootmine on Subaru ülesanne, nii Subaru BRZ kui Toyota GT-86 (aga ka Põhja-Ameerikas müüki jõudev Scion FR-S) veerevad konveierilt Subaru tehases Jaapanis Gunmas. Sisekujundus ja viimistlusmaterjalid pärinevad samas pigem Toyotalt kui Subarult ja kuigi Euroopa mõttes ei ole ka Toyota siseviimistluse ja -kujunduse osas mingi suunanäitaja, siis antud juhul on seos Toyotaga ka Subarule selgelt kasuks tulnud. Eestisse jõuab BRZ suvel, nagu ka Toyota sõsarmudel.

Täpne hinnatase pole veel selge, aga esialgsetel andmetel võiks see alata umbes 30 000 euro kanti.

Sarnased artiklid