Striimerid on tulnud, et jääda
Paul Lõiv
17.01.2016

Tänapäeva kiiresti arenevas nutiseadmete maailmas, kus CD-plaadile lüüakse juba hingekella ja muusika peab olema kättesaadav igal ajahetkel, võidavad kasutajate poolehoiu järjest enam erinevad juhtmevabad helisüsteemid. Kuid millist seadet/süsteemi valida? Milline on see hea ja õige?

Bose Sound Touch 4
Denon Ceol
Denon Ceol Piccolo
Denon Heos Amp
Russound Xstream X5
Sonos Connect Amp

Testseadmed
Telefon: Apple iPhone 5s
Kõlarid: Usher Mini Dancer One Diamond
Kaablid: XLO HTS-12 12 AWG Chordi Banana Plugs

Testlood
Otis Taylor „Lost My Guitar”
Jan Hirtes Blue Ribbon „I Always Will”
Bo Ramsey „Cant Sleep”
Eilen Jewell „Codeine Arms”
Pat Metheny & Anna Maria Jopek „Are You Going With Me”

Kui tavakasutaja mõtleb sellise süsteemi all pigem kõik-ühes-seadet, mis parimal juhul omab ka autonoomset toidet, mängimaks nii kontorilaual kui ka rannaliival, siis meie võrdlus keskendub juba tõsisematele seadmetele. Jutuks tulevad võimendid, mis ühendatakse küll tavapäraste kõlarite taha, kuid ise jäävad üldjuhul peitu. Nende juhtimine toimub kas läbi nutiseadme või seadme enda puldi/juhtpaneeli kaudu. Korteri, maja või kontori helindamisel asendamatu seade, mis võimaldab projekteerida erinevaid helitsoone ja juhtida neid lihtsalt ja loogiliselt.
Võrdlusesse valisime seadmed, mis Eesti turul saadaval ja mida ka aktiivselt müüakse ja paigaldatakse. DENONilt on lausa 3 toodet, mis on ühtpidi analoogsed, aga siiski oluliste erinevustega. Sellepärast kaasasime võrdlusesse kõik kolm.

Ühendamine
Kõikidel seadmetel on võimalus ühendada internet külge võrgukaabliga, mis on natuke lihtsam kui juhtmevaba võrguga ühendumine. Võimaluse korral soovitan kasutada just kaabliga ühendamist, et tagada parem helikvaliteet ja katkematu heli. Katse käigus proovisime keerulisemat teed ja alustasime ühendamist WiFi kaudu. Pärast vooluvõrku ühendamist vajavad seadmed kõigepealt WiFi-võrgu tundma õpetamist. Siin eristub teistest Bose, mis vajab selleks arvutit, mis tuleb USB-kaabliga seadme külge ühendada. Bose seadistamiseks tuleb käivitada rakendus internetist ja sisestada WiFi-parool. Pärast seda kui ühendus on saavutatud, milleks kulub paarkümmend sekundit, teeb Bose automaatse tarkvarakontrolli ja paigaldab vajadusel uuendused. Testis olev seade tegi seda 15 minutit. Iseenesest on see paigaldajale väga tüütu, eriti kui on vaja teha mitu tsooni ja seadmeid on rohkem. Võiks ju olla võimalus ühendused enne ära teha ja jätta tarkvarauuendused hilisemaks. Ühe võimendi paigalduseks kulub niiviisi ikkagi minimaalselt 30 minutit. Pärast tarkvarauuendust ärkab ka kaasasolev juhtpult nagu imeväel ellu... ja hakkab endale ka tarkvarauuendust tegema. Veel 7 minutit. Seejärel peab tegema kasutajakonto ja selleks on vajalik kliendi meiliaadress. Järgmine aste on sidumine Spotifyga, mis võtab veel paar minutit aega – ja saabki kuulama asuda.
Kõige lihtsam oli ühendada Sonost, mis käis lihtsalt ja loogiliselt, kasutades Sonose aplikatsiooni. Siiski pole Sonose töölesaamine kõige kiirem, kuna tarkvarauuenduse olemasolul tuleb ka see kohe teha. Denon see-eest lubab jätta tarkvarauuenduse hilisemaks, seade rakendub kohe pärast standby-režiimi minekut. Russound ei pakkunud meile üldse tarkvauuenduse olemasolu ja seda tuleb ise teha alammenüü seadistustes. Tarkvarauuenduse tegemine pole tavakasutajale eriliseks probleemiks, pigem tekitab see probleeme professionaalsele paigaldajale, kes peab ühesuguseid seadmeid paigaldama korraga mitu tükki. Nii võib tarkvarauuenduste tegemisele kuluda tööpäevast mitu tundi. Denon Heos Ampi ühendamiseks tuleb kaasasoleva kaabli abil ühendada nutiseade kõrvaklapiaugust võimendiga, mis tunneb ära valitud võrgu ja nõuab võrgu parooli. Denon Ceol ja Ceol Piccolo netiühenduse seadistamine käib kaasasoleva puldi abil ja on suhteliselt aeganõudev.
Kuna võrdluskatses kasutasime Spotifyd, siis käivitasime ka kohe Spotify, mille peale Sonos nõudis otsekohe kasutajakontoga sidumist, mis on lihtsaks ja arusaadavaks tehtud. Sonose rakendus pakub linki kodulehel, kus saab sisse logida, ja peakski valmis olema. Meil kahjuks esimene katse ebaõnnestus, aga teise katse järel, milleks kulus 2 minutit, hakkas asi häält tegema.
Russoundil puudus üldse Spotify tugi ja ühenduse saime, kui kasutasime AirPlay funktsiooni. Alles pärast testimist selgus, et Russound siiski pakub Spotify tuge uue tarkvaraversiooniga. Denonid suunavad kasutaja lihtsalt Spotify rakendusse, aga muude funktsioonide muutmiseks tuleb rakendus jälle Denoni oma vastu tagasi vahetada. Sonos see-eest võtab Spotify kontolt playlistid ja muu info ning jätkab juhtimist enda rakenduses. Bosel, Denoni Ceol ja Ceol Piccolol ning Russoundil on komplektis kaasas puldid. Denonitel ja Russoundil on tavalised puldid, aga Bose oma on omaette vaatamisväärsus – ergonoomiline ja kahepoolse sidega ning displayga, mis kuvab infot esitava loo kohta. Pult on minimalistlik, kuid siiski igapäevakasutuseks vajalike funktsioonidega. Play, Pause, Edasi, Tagasi, lugude vahetamine, kuue eelseadistusega mälu, sisse- ja väljalülitamine ning hääletugevuse reguleerimine. Sellist juhtimisvõimalust on kliendid pidevalt küsinud – mis oleks lihtne ja samas ei oleks võimalik seadme seadistusi kogemata rikkuda. Tänu sellele ei nõua Bose pidevat nutiseadme kaasaskandmist ja puldi saab paigaldada ka seinale hoidikuga, mis on komplektis.
Kõikidel striimeritel on olemas erinevad muusikateenused peale Air Play ja Spotify. TuneIn Radio, Spotify, Pandora, Napster, Rhapsody, Amazon Music, Deezer, iHeartRadio, JB Hi-Fi NOW, JUKE, MOG, Rdio®, SiriusXM™, Slacker® Radio, Songza, Stitcher SmartRadio™, Concert Vault, WiMP jne. Kõikide nende testimine võtaks veel samapalju aega kui striimerite test.

Juhtimine
Testirühma parima rakenduse on teinud Sonos. Lihtne ja loogiline, suurepärase disainiga, mugavaim juhtimine ja arusaadav ka tehnikavõhikule. Kui vajate ka kodukino juhtimist, siis on parim lahendus Denoni resiiver ja Ceol-seeria striimerid. Niimoodi saate ühe rakendusega juhtida terve maja helisüsteemi. Millegipärast on Denon teinud oma Heos-seeriale erineva rakenduse ja tavaline Denoni rakendus ei paku Heose-sarjale täit juhtimisfunktsionaalsust. Lähiajal pidi välja tulema uus rakendus, kus need probleemid peaksid olema kõrvaldatud. Ülejäänud seadmete rakendused on tootjafirmale omase loogikaga ja kasutusmugavus enamvähem samaväärne. Iga tootja proovib rõhutada isiklikku nägemust mugavast kasutamisest ja juhtimisest. Kõikidel tootjatel on mitme samasuguse seadme olemasolul vajadusel võimalik erinevaid ruume omavahel grupeerida ja juhtida samaaegselt.

Heli
Helikvaliteedi vahed olid suhteliselt väikesed ja kuna striimereid kasutatakse tavaliselt kehvema akustikaga ruumides, nagu saunad, pesuruumid, õued jne, siis ei pruugi tavakasutuses erinevusest aru saadagi. Parim heli oli Denon Ceolil ja Ceol Piccolol. Kuigi suurem vend on võimsam, ei mõjutanud see eriti kvaliteeti isegi suuremal helitugevusel. Sonos on teistest natuke vaiksem, aga väga kontrollitud ja täpse bassiotsaga. Keskmine ja kõrge sagedus ei küündinud päris Denoni tasemele. Denon Heos AMPi ja Russoundi heli oli ühesuguse iseloomuga – madalad sagedused natuke õhukesed ja mitte nii täpsed kui Sonosel. Bose on väga võimas ja tugeva bassiosaga, aga ülemine ots kukub natuke liiga vara ära. Bose ise annab sagedusvahemikuks ainult 30–15 kHz – võib-olla siit tulebki põhjust otsida. Russound kipub suuremal helitugevusel kiiresti moonutusse minema.

Võimalused
Kõikidel seadmetel on olemas taimer äratuse jaoks ja Denon Ceolidel ja Russoundil ka unetaimer automaatseks väljalülituseks. Kõigil seadmetel peale Bose ja Sonose on olemas ka optiline sisend. Russound pakub lisaks ka koaksiaalsisendit. Bosel, mis on ennekõike mõeldud kasutamiseks koos sama firma toodetega, puudub ka line in sisend. Kõikidel seadmetel peale Bose on ka võimalus ühendada aktiivsubwoofer.

Bose Sound Touch 4, 519 eurot
Bose eristub selle poolest, et tal on kaks eraldi seadet – võimendi ja WiFi-vastuvõtja, mis on omavahel juhtmega ühendatud.
Rakendus: Bose Sound Touch

Plussid
Suurepärase disaini ja kasutusmugavusega juhtpult
Võimalus paigaldada lisana seinasisene hääletugevuse kontroller
Võimalus võimendid sillata ja kasutada monorežiimis suurema võimsuse saavutamiseks
Võimsus

Miinused
Ainuke seade, mis vajab paigaldamiseks arvuti olemasolu
Keskpärane helikvaliteet
Välimus, mis on mõeldud professionaalseks paigalduseks ja ei sobi näiteks teleri juurde lihtsamaks võimendiks
Digitaalne ja line in sisend puudub

Sonos Connect AMP, 499 eurot
Testirühma vanim seade. Subwooferiväljund, mis tunneb automaatselt ära, kui bassikõlar on ühendatud, ja seadistab lõikesageduseks automaatselt 80 Hz. Samuti tunneb ära, kui analoogsisendis on signaaliallikas, ja muudab selle rakenduse menüüs aktiivseks. Võimaldab teha aktiivseks analoogsisendi automaatvaliku nii, et signaaliallika ühendamisel lülitub automaatselt line in sisendile.
Rakendus: Sonos Controller

Plussid
Juhtnupud esipaneelil
Ilusaim ja mugavaim rakendus juhtimiseks
Automaatne line in sisendi lülitumise võimalus

Miinused
Puudub digitaalne sisend
Natuke vaiksema heliga kui teised

Denon Ceol Piccolo, 349 eurot
Väike võimendi, millel ka striimeri funktsionaalsus.
Rakendus: Denon remote app

Plussid
USB esipaneelil
Lisapult
Displei esipaneelil
Heli kvaliteet
Veebibrauseri kaudu juhtimine

Miinused
Juhtnupud asuvad seadme peal
Ei saa mitut seadet üksteise peale asetada
Väga kergesti kriimustuv korpus
Võimsus

Denon Ceol, 499 eurot
Ceol on teistest seadmetest suurem ja eristub just CD-mängija ja tavalise raadio olemasolu poolest. Ceol on midi-mõõdus stereoressiiver, millel ka striimeri funktsioonid.
Rakendus: Denon remote app

Plussid
FM-raadio
USB esipaneelil
CD võimalus
Lisapult
Displei esipaneelil
Rühma parima heliga
Veebibrauseri kaudu juhtimine

Miinused
Osa juhtnuppe on seadme peal
Ei saa mitut seadet üksteise peale asetada
Väga kergesti kriimustuv korpus
Teistest suurem

Denon Heos Amp, 499 eurot
Denoni uue põlvkonna striimer uuendusliku disaini ja paljude võimalustega.
Rakendus: Heos by Denon

Plussid
Lisapult
Võimsus
Veebibrauseri kaudu juhtimine
Juhtnupud küljel

Miinused
Väga kergesti kriimustuv esipaneel
Ei saa juhtida samast rakendusest Denoni kodukinovõimendeid

Russound Xstream X5, 799 eurot
Plussid
Võimalus ühendada lisana erinevaid juhtpaneele
Bluetooth-ühendus lisana
Koaksiaalsisend
Lisapult

Miinused
Puuduvad igasugused juhtnupud
Võimsus

Kokkuvõte
Testimisel absoluutset lemmikut ei tekkinudki. Erinevatel striimeritel on igaühel pakkuda midagi, mida kasutada ideaalse seadme koostamisel. Pigem tuleks valida kasutamismugavuse ja vajaduste järgi. Bose ja Denoni striimerite valiku kasuks kallutab ka sama firma toodete eelnev olemasolu. Uusi seadmeid on ju palju parem sama firma toodetega ühildada. Russoundi ostja on pigem inimene, kes soovib saada juhtimiseks erinevaid ekraaniga seinapaneele ja ei soovi muretseda juhtpuldi või nutiseadme asukoha pärast. Bose suurim tõmbenumber on kindlasti suurepärase disainiga juhtpult, aga ka suurem võimsus. Need, kes soovivad lihtsat nutiseadmega juhitavat võimendit televiisori juurde, peaks vaatama just Denoni ja Sonose poole. Siin saab valiku kallutajaks kas CD-mängija olemasolu, tavaline juhtpult või Sonose, aga ka Denon Heose suurepärane nutirakendus.
Olenemata striimerite erinevatest omadustest, õnnestus nende lihtsuse ja funktsionaalsusega nii kergelt ära harjuda, et võib rahulikult öelda: võimendiga striimerid on tulnud, et jääda ja välja tõrjuda tavalised strereovõimendid. Lihtne ja klassikaline stereovõimendi jääb aina rohkem ja rohkem ainult tõsiste hi-fi- gurmaanide mängumaaks.

Sarnased artiklid