Sportlikud sõsarad
Martin Harak
21.10.2014

Möödas on ajad, mil mahtuniversaali sünonüümiks oli marsruuttakso. Tänapäeva mahtuniversaale ei soetata enam ainult praktiliseks otstarbeks, seetõttu peab see ühtlasi hea välja nägema ning ka hästi sõitma. Fordil igatahes on mõned sellised.

Ford Galaxy/S-Maxi ühiseks eelkäijaks on 1990ndatel aastatel koostöös Volkswageni ja Seatiga loodud sõiduautolike mahtuniversaalide trio Galaxy/Sharan/Alhambra. Portugalis ühiselt toodetud kolmik jätkas pärast 2006. aastat paarina, mil Ford otsustas oma uut Galaxyt omapäi tootma hakata.
Uus Galaxy baseerus Mondeol, valikusse lisati ka mõnevõrra sõiduautolikuma välimusega versioon nimega S-Max, mis tänu oma suurepärastele omadustele teenis 2007. aastal Euroopa aasta auto tiitli. S-Maxi konkurentidena nähti peamiselt Opel Zafirat ja VW Tourani, Galaxy sekundeeris Sharinile-Alhambrale.
Toonasele standardile kohaselt teenisid mõlemad sõidukid EuroNCAPi kokkupõrkekatses maksimaalsed viietärnilised tulemused. Suurem mudeliuuendus viidi läbi 2010. aastal, mil uuenesid jõuallikad (EcoBoost), vähesel määral ka varustus ning autode välimus. Sõsaratest Forde toodetakse tänase päevani.

Hästi varustatud, tagaistmeil kitsas
Tegemist ei ole väga suurte autodega, telgede vahe on mõlemal autol aga tubli 2850 mm. S-Max sai Galaxyst umbes 50 mm lühem ning selle katus kaardus sõiduautoliku välimuse saamiseks tagaosas rohkem allapoole. See omakorda röövib viimases reas istujatelt mõnevõrra pearuumi, ehkki üpris tillukeste istmete ja kitsukeste olude tõttu saavad seal niikuinii sõita vaid lapsed.
Teises reas ruumi jagub, kuid kolmekesi kõrvuti asetsevad üksikud istmed on mõõtudelt üpris kitsad. Sama mure vaevab aga kõiki sarnast istmesüsteemi kasutavaid sõidukeid. Esiistmetel on ruumi lahedalt igas mõõdus sõitjaile.
Õnneks on pea kõikides tänapäevastes mahtuniversaalides mõeldud istmete põrandasse peitmise peale. Tarvidust istmete autost välja tõstmiseks enam pole ning kombineerida õnnestub Fordi sisemust mitmeti. Pakiruumi suurus on Galaxyl 435, S-Maxil tagasihoidlikum 285 liitrit. Istmete arvelt saab seda mõistagi tundmatuseni suurendada, istmete peitmisel auto põrandasse (FoldFlatSystem) tekib täielikult sile laadimispind.
Sõitjateruum näeb välja üpris tagasihoidlik, kasutusel on pigem keskpärased materjalid. Siiski on kõik üpris hästi koostatud, kuid ajapikku kipuvad rohked plastpinnad kriimustuma ning salong nagisema. Tõsi, tegemist ei ole ka mõne premium-klassi sõidukiga. Mudeliuuenduse käigus parandati mõnevõrra müraisolatsiooni.
Varustust võib Galaxys/S-Maxis olla rohkelt, nii on üsna levinud istmepolstriks Alcantara, navigatsioonisüsteemile ning automaatsele kliimaseadmele lisaks ka elektriistmed ning korralik audiosüsteem. Uuematel eksemplaridel veel aktiivvedrustus, pimenurga hoiatussüsteem ning palju muudki. Loomulikult ka rohkelt elektroonilisi juhiabiseadmeid, lisavarustusest võis leida näiteks kallakult kohaltvõtuabi. Sõitjateruumi elektroonika osas tuleb olla ettevaatlik, kõik need lisavidinad tasub enne auto ostu läbi proovida ning vajadusel margiesindusest remondihinda küsida.
Tootjale teadaolevalt on rohkelt esinenud rikkeid kliimaseadme torustikuga. Need paiknevad teelt lenduvale sodile liialt lähedal ning saavad ajapikku kahjustada. Külma mittepuhuva kliimaseadme probleemi põhjust võikski hakata otsima esmalt torustiku juurest. Tüüpiline remont koos külmaine lisamisega maksab suurusjärgus mõnisada eurot. Kui kõrvalistuja jalgeesine juhtub märg olema, ei pruugi see alati olla põhjustatud sisse toodud lörtsilumest. Süüdlaseks võib muuseas olla konditsiooneeri ummistunud äravoolutoru, siis aitab suruõhuga läbipuhumine.
Mõnel üksikul eksemplaril on läbi põlenud elektriakende mootoreid ning esinenud puutetundliku multimeediasüsteemi rikkeid (kui selline olema juhtunud). Talvise külmaga kipub mootorikatte avamistross oma kõrisse kinni külmuma. Lihtne viga, kuid võib põhjustada tüütult palju muresid. Suureks abiks on luku ja trosside ennetav määrimine.

Nauditavad sõiduomadused
Kogukate mahtuniversaalide juures ei pöörata üldiselt suurt tähelepanu nende sõiduomadustele. Õnneks käivad Fordis asjad vastupidiselt, kuna viimased paarkümmend aastat on just (Euroopa) Ford paistnud silma eranditult suurepäraste sõiduomadustega autodega. Nii on see ka Galaxy/S-Maxi puhul.
Kui harilikult pelgab suuremapoolse auto juht kurvilist teed, siis S-Maxiga sõites selliseid pigem lausa otsiks. Konkreetne roolitunnetus koos auto kere vähese kaldumisega annavad sportlikuks sõiduks suurepärased eeldused. Kuid mis peamine, auto pole kõige selle juures sugugi jäik. Vastupidi, sõit kehvemal teel saab Fordi veermiku poolt kenasti summutatud ning lööke sõitjad taluma ei pea. Galaxy esineb sõidutestis mõnevõrra tagasihoidlikumalt, kuid see on selgelt taotluslik, kuna tegemist on sulaselge mahtuniversaaliga.
Fordide hea juhitavus on saavutatud tänu MacPherson-esi- ning mitmikhoovastikuga tagasillal. Veermik on väga vastupidav. Peamised kuluartiklid on sisemised rooliotsad, eesmised õõtshoovad (õieti nende puksid) vajavad vahetust aga väga harva. Kiiresti kuluvad stabilisaatorivarda otsad, põhjuseks loomulikult meie künklikud teed. Harv ei ole rehvide ebaühtlane kulumine, mistõttu vähemasti kord aastas tasub ette võtta silla reguleerimine. Amortidest vajavad vahetust enamasti eesmised, hinnaks umbes 400 eurot.
Probleeme on esinenud roolivõimendiga, sealjuures nii pumba kui roolilati endaga. Elektrohüdraulilise pumba probleemid on enamasti seotud juhtmooduli tarkvaraga, klassikalise hüdraulilise omad võivad alata reservuaari ummistunud filtrist, mis takistab õli pääsemist pumpa. Mõlemad vead on lihtsasti likvideeritavad – esimesel juhul aitab tarkvarauuendus, teisel juhul puhastus. Halvemal juhul võib viga olla roolilatis või pumbas endas, mis mõlemad vahetust võivad vajada. Kulu ulatub sellisel juhul mitmete sadade eurodeni. Eestis liiklevatel autodel neid probleeme siiski sagedasti esinenud pole.
Efektse välimusega seisupiduri hoob on samuti põhjustanud ohtralt meelehärmi, olgu tegu siis elektrilise või traditsioonilise lahendusega. Piduri vabastusnupp ei pruugi toimida, jupsib elektroonika jne. Vabastusnupu lõhuvad kasutajad tavaliselt ise, surudes seda jõuga alla, samal ajal kangi ülespoole liigutamata. Lahendused probleemidele on enamasti lihtsad, kuid võtavad aega ja muudavad auto igapäevakasutuse kas tülikaks või piduri peale jäädes võimatuks. Rooste kummalegi Fordile liiga teha ei tohiks.

Mootoritega üksikuid probleeme
Jõuallikaid võis Galaxy/S-Maxi kapoti alt leida mitmeid. Harilikem ja „pommikindlaim” on neist klassikaline 2liitrine (145 hj) bensiinimootor. Probleemid sellega on harvad, kuid ökonoomsus pole just tänapäevastele standarditele kohane. Sama lugu on ka 2,3liitrise (161 hj) mootoriga.
Teisest terast on 2,5liitrine (220 hj) Volvo päritolu turbomootor (kasutusel ka Ford Focus ST-l), mis annab kogukale S-Maxile väga särtsaka mineku. Muidu samuti üsna töökindlat jõuallikat on tabanud varasemalt mõningad probleemid enneaegse hammasrihma purunemisega. See on loomulikult kaasa toonud mootori purunemise. Pigem on peamised mured seotud antud mootoriga kaasnevate detailide-süsteemidega. Näiteks pruugitakse sel manuaalkasti korral kahemassilist hooratast, mille harilik vahetus toob kaasa isegi kuni 900eurose remondiave. Samuti lõhub oskamatu juht vägeva momendi abil auto siduri üsna kiirelt. Selle vahetus nõuab umbes 350 eurot.
Võimalusel tasuks eelistada uuema Ecoboost-seeria 2liitriseid jõuallikaid (203 ja 240 hj), mis tagavad suurepärase kiiruse-säästlikkuse kombinatsiooni (umbes 8 s 0–100 km/h-ni ja 8 l/100 km). Võrdluseks – tootmisest maha võetud 2,5liitrine mudel tarbis sarnase soorituse juures kütust sisuliselt 2 liitrit enam.
Valikusse on lisandunud veel tänapäevane 1,6liitrine turbomootor (160 hj), mis väikesest töömahust hoolimata suudab korraliku momendi abil (240 Nm) kogukaid sõidukeid igati adekvaatselt liigutada (kiirendus 0–100 km/h-ni umbes 10 s, kütusekulu ca 7 l/100 km). Lisandus ka 1,6liitrine diiselmootor (115 hj), mis võimaldab suurel autol hakkama saada kõigest 5,2 l/100 km kütusekuluga.
Diisleid võib järelturul leida veel kolme erineva töömahuga: 1,8-, 2- ja 2,2liitrine (võimsustega vahemikus 115–200 hj). Viimane neist lisandus mudeliuuendusega ning on kahest vanemast oluliselt tasakaalukama olemusega. Ennustatult on diislid soodsamad sõita (kütusekulu vahemikus 5,2–6,6 l/100 km), kuid bensiinimootoritest kulukamad hooldada ning ka vead on nende puhul tõenäolisemad. Tüüpilisemad nendest on seotud kahemassilise hooratta ja kübemefiltriga. Esimese vahetus maksab kuni 1000 eurot ning selle vahetus on vaid aja küsimus, teise probleemide ennetamiseks tasuks teha pikemaid sõite ning kui siiski peaks puhastamiseks või vahetamiseks minema, tuleb arvestada vastavalt 180- ja 1200eurose kuluga. Puhastamise juures teostatakse ka õlivahetus, ummistumise üks põhjusi on ka vale mootoriõli kasutamine.
Käigukastidena on kasutusel olnud 5- ja 6käiguline manuaal- ning 6käiguline automaatkast. Hiljem lisandus ka 6käiguline topeltsiduriga (Powershift) robotkast. Tegemist on eeskujulikult toimetava seadeldisega, millega üldiselt muresid ei esine (eeldusel, et süsteemi õlivahetus tehakse iga 60 000 km järel). Selle maksumus jääb 250 euro kanti.
Bensiinimootorite hooldused maksavad umbes 220–320 eurot, diiselmootorite omad umbes 330 eurot. Hammasrihma vahetus lisab mõlema hinnale veel 350 eurot.

Mõnest tüüpveast hoolimata soovitatav
Fordi kaksikute kasutusomadused on igati tasemel ning kooskõlas auto hinnaga. Seda on märganud ka autoentusiastid üle terve maailma ning niisama lihtsalt ei omistata ühelegi sõidukile Euroopa aasta auto tiitlit.
Siiski varjutab Fordi esmapilgulist edu keskmisest halvemad tulemused rahuolu-uuringutes ning pikkades vastupidavustestides. Häirivad pisivigu sel paraku leidub ning ehkki paljud neist on prognoositavad, pole ennetuseks suurt midagi ette võtta. Olgem ausad, Galaxy/S-Max soetatakse ikkagi kasutamiseks ja mitte hobiautoks – igasugune askeldamine selle kallal jäägu ikka meistrimeeste õlule.
Vaatamata mõningatele puudustele on Fordid igas kategoorias jätkuvalt suurepäraste sõidu- ja kasutusomadustega sõidukid, tehes silmad ette paljudele teistele välimuselt sportlikumatele pereautodele. Pealekauba mahutavad need ju vajadusel tavapärasest rohkem reisijaid või kaupu.

Sarnased artiklid