Soome ralli sünnipäev
Rein Luik
01.08.2016

Jyväskylän Suurajot, 1000 järve ralli, Neste Rally Finland – heal lapsel mitu nime. Ja see, ka eestlaste hulgas populaarne „hea laps“, saab tänavu 65 aastaseks.

Kesk-Soome kiiretel ja künklikel teedel toimuv Soome ralli on üks maailma populaarsemaid rallivõistlusi, mis kuulunud MM-võistluste kalendrisse juba sarja 1973. aastal toimunud esimesest hooajast alates. Võistlus ise aga on tunduvalt vanem ja esmakordselt toimus see Jyväskylän Suurajot nime all juba 1951. aastal.

Salaja valminud
1951. aastal Lõuna-Soomes toimunud Hanko ralli järel kogunesid mitmed Soome rallisõitjad, kellel muuhulgas ka kogemusi Monte Carlo rallist, nõupidamisele. Rahulolematus võistluse korraldusega (vaidluste käigus vahetus võitja nimi finišijärgse õhtu jooksul kuus korda!) ja kogemused Monte Carlost, kuidas üht rallivõistlust peaks korraldama, viisid otsuseni korraldada ise korralik üritus Kesk-Soomes stardi- ja finišipaigaga Jyväskyläs.
„Koosolek ja võistluse korraldamine kulges esialgu Lõuna-Soome rallirahva eest salajas, sest kartsime, et muidu korraldavad nad ise Suurajot,“ on oma meenutustes tõdenud Jyväskylän Suurajot „isa“ Pentti Barck.
Esialgu polnud kavas tänapäeval tuntud kiiruskatseid – kavas oli maanteesõit Rovaniemisse ja tagasi, lisaks mäkketõusukatse ja vigursõit Jyväskyläs. Võistluse eesmärgiks oligi rohkem n-ö valmistumine Monte Carlo ralliks ja katsesõit, selekteerimaks sõitjaid, keda legendaarsele rallile üldse saata. 1951. aasta 1. septembril rivistusidki võistlusele registreerunud 26 osalejat starti ja sõit läks lahti.
Distantsi pikkuseks oli 1700 kilomeetrit ja ega see tolleaegsete teede seisukorda arvesse võttes kerge polnud. Esimese Jyväskylän Suurajot võitjaks krooniti meeskond koosseisus Arvo Karlsson ja Vilho Mattila autol Austin Atlantic. Võistlus ei möödunud ka ohvriteta, sest üks osaleja sõitis tihedas udus surnuks lehma.

Rahvusvaheline mõõde
Juba võistluse teisel aastal lisati võistlusele üks kiiruskatse pikkusega 10 km, kuid samas kuulusid programmi veel mitmed aastad lisakatsetena autoorienteerumine ja ringrajasõit. Võistluse populaarsus sõitjate seas kasvas kiiresti ja juba teisel aastal oli stardis 44 võistlejat, kolmandal aastal rivistus starti 69 autot.
1954. aastal sai Jyväskylän Suurajot rahvusvahelise mõõtme, sest 77 osalejast kuus olid Rootsist. Lisaks osalejatele lisandus rahvusvahelisus ka võistluse nimesse, muu maailma tarvis võeti kasutusele nimi Rally of the Thousand Lakes ehk siis 1000 järve ralli. Ametlik ingliskeelne nimi lühenes 1984. aastal, selle uus kuju oli 1000 Lakes Rally. 1994. aastal lisandus võistluse nimesse peasponsor Neste nimi, alates 1997. aastast kaotati rahvusvahelisest kujust ära 1000 järve ning sealt edasi kuni tänaseni on võistlus kandnud nime Rally Finland.
Esimestel aastatel kasvas kiiresti kogudistantsi pikkus ja lisakatsete arv ning nende pikkus. Nii pidid võistlejad 1954. aastal läbima kokku 2343 kilomeetrit, millest 91 km moodustasid kolm lisakatset. Järgmisel aastal oli lisakatseid juba 11 kilometraažiga 448. Vähehaaval hakkas kahanema orienteerumise, vigursõitude jms lisakatsete arv ja lisanduma tänapäevaste kiiruskatsete osakaal.
Sujuv korraldus ja nõudlikud teed, aga ka rootslaste osalemine aitasid võistlust ka mujal Euroopas populariseerida. Hea maine levis kiirelt ning juba 1956. aastal võis stardinimekirjast leida itaallasi ja ühe Hollandi meeskonna. Võistluse rahvusvaheline kuulsus kasvas kiirelt ja 1959. aastal lülitati Jyväskylän Suurajot Euroopa meistrivõistluste kalendrisse. 1953. aastal asutatud EM-võistlused oli tol ajal see kõige kõvem, mainekam ja üldse ainuke tiitlivõitlus rallispordis. Samal 1959. aastal hakati muuseas esimest korda korraldama ka Soome meistrivõistlusi, mille üheks etapiks neljast sai ka Jyväskylän Suurajot.
Kui esimesed kuus aastat möödus Soome sõitjate valitsemisel, siis 1957. aastal saabus starti üks läbi aegade kuulsamaid rallisõitjaid Erik Carlsson juba rallispordiks kohandatud Saab 93 roolis. Kohalike nördimuseks võitiski võistluse Carlsson ja põhimõtteliselt oligi see kuulsa rootslase esimeseks suuremaks rahvusvaheliseks võiduks.
Tänu Euroopa meistrivõistluste staatusele hakkas alates 1959. aastast stardirivis aina enam kohtama sõitjaid kõikjalt Euroopast. Just tol aastal näppasidki rootslased juba teist korda kohalike nina alt esikoha ja sellega sai hakkama Gunnar Callbo. Seejärel kulus siiski tosin aastat, enne kui mõni välismaalane taas Soome tipprallit võita suutis.

Esimesed eestlased
Hea ja mainekas võistlus hakkas peagi Soome meelitama ka suure naaberriigi Nõukogude Liidu sõitjaid – eriti veel põhjusel, et see oli heaks võimaluseks reklaamida Nõukogude autotööstuse toodangut. Aga veel enne kui starti jõudsid NSV Liidu rallisportlased, võis stardirivist leida Venemaal valmistatud autosid – nimelt startis üks Soome rallipaar 1955. aasta võistlusele Pobeda roolis!
Kulus veel kolm aastat ja siis rivistusid starti ka esimesed Nõukogude Liidu rallisõitjad autodel Moskvitš 407. Lisaks leidus stardirivis sõitjaid ka Volgadel, aga nendega sõitsid soomlased.
Esimeseks eestlaseks kuulsa võistluse stardis oli 1961. aastal Aleksander Tõkke, kes luges kaarti Jevgeni Veretovile, autoks oli neil Moskvitš 407. Üldarvestuses saavutasid nad 40. koha.
Taas möödus kolm aastat ja siis kihutasid Kesk-Soome nõudlikel teedel ka esimesed eestlastest sõitjad ning neid oli koguni kahe auto jagu. Valdo Mägi ja Kalju Nurme sõitsid Moskvitš 403-ga ning Alfred Saarm ja Uno Aava võistlusautoks oli Volga M21.
NSV Liidu koondise koosseisus osalesid mitmed Eesti sõitjad Volgade ja Moskvitšitega kuni 1971. aastani, aga seejärel saabus pikem paus. Uus Eesti rallisõitjate laine – Eedo Raide, Heikki Ohu, Joel Tammeka ja Vallo Soots – saabus Jyväskylä ümbruse teedele seitsmekümnendate aastate lõpus koos NSV Liidu koondise ja Ladadega. 1988. aastal Ilmar Raissari poolt välja sõidetud üldarvestuse 18. koht jäi pikaks ajaks püsima meie sõitjate parimana, kuni MM-sarja osalejate hulka lisandus Markko Märtin.

Kuulsad mitmekordsed
Jyväskylän Suurajot on kogu oma 65 aastase ajaloo jooksul olnud põhiliselt Soome või äärmisel juhul Skandinaavia sõitjate pärusmaaks. Kui 1957. ja 1959. aastal võitsid rootslased, siis järgmine välissõitja, kes Kesk-Soome teedel kohalikest jagu sai, oli 1971. aastal Stig Blomqvist. Seejärel kulus koguni 18 aastat, enne kui taas keegi väljaspoolt Soomet suutis oma paremuse Jyväskyläs maksma panna ja selleks oli 1989. aastal jällegi rootslane – Kenneth Eriksson.
Järgmisel aastal tegi ajalugu Carlos Sainz. Hispaanlane oli esimene rallisõitja väljaspoolt Põhjamaid, kes kiiretel kruusateedel pjedestaali kõrgeimale astmele tõusta suutis. Sainz näitas, et pole need teed midagi ainult soomlastele ja rootslastele sobivad ja vaid kaks aastat hiljem, 1992. aastal, saabuski võidukalt finišisse prantslane Didier Auriol. Aga järgmised kümme aastat võtsid soomlased oma koduste teede kroonijuveelid taas enda valdusse ja alles 2003. aastal katkestas nende võitudeseeria eestlane Markko Märtin.
Meie tippsõitja edu tõi Kesk-Soome metsadesse ka hulganisti publikut Soome lahe lõunakaldalt. Parematel aastatel hinnati Eestist saabunud pealtvaatajate arvuks ligi 10 000.
Viimasel kaheksal aastal on Prantsuse rallisõitjate valitsemine MM-sarjas väljendunud ka Soome ralli võitjate nimekirjas, sest kolmel korral on võitnud Sebastien Loeb ja korra Sebastien Ogier.
Loebi kolm võitu jääb siiski kaugele maha Jyväskylä ralli võitude rekordist. Mitmekordseid võitjaid ja nende hulgas väga legendaarseid sõitjaid on mitmeid. Esimeseks kahekordseks võitjaks krooniti Eino Elo (1952 ja 1955) ja esimeseks kolmekordseks võitjaks Osmo Kalpala (1954, 1956 ja 1958). Selle rekordi ületas kuuekümnendate aastate staar Timo Mäkinen, kes oli ka esimene sõitja, kes võitis kuulsa Mini Cooperi roolis võistluse kolmel aastal (1965-67) järjest ja lisas siis 1973. aastal neljandagi võidu.
Viie Soome ralli võiduni jõudis esimesena Hannu Mikkola, kes võitis aastatel 1968-1970 ja 1974-75. Seejärel kasvatas kuulus soomlane oma võitude arvu kodusel tipprallil koguni seitsmeni, saavutades esikohad ka 1982. ja 1983. aastal.
See rekord püsib tänaseni, ehkki 2007. aastal jõudis selle jagamiseni Marcus Grönholm (2000-2002 ja 2004-2007). Kuuel korral on võistluse võitnud Markku Alen.
Ainus sõitja, kes suutnud võita viiel aastal järjest, on neljakordne maailmameister Tommi Mäkinen ja see juhtus aastatel 1994-1998. Kolm võitu on kirjas Juha Kankkunenil, Simo Lampinenil ja soomlaste viimaste aastate esinumbril Jari-Matti Latvalal.

Legendaarsed kiiruskatsed
Jyväskylä kiiretel trampliinidega pikitud teedel on mitmeid kuulsaid kiiruskatseid. Neist tõuseb muidugi kõige eredamalt esile Ouninpohja, mis korduvalt valitud MM-võistluste kõige nõudlikumaks ja vaatemängulisemaks kiiruskatseks. „Kollase maja hüpe“ ja Kakaristo ristmik on teada-tuntud kõigile Soome rallit külastanud rallihuvilistele.
Võistlusel leidub teisigi kuulsaid kiiruskatseid, nagu näiteks Urria, Laajavuori, Harju või Mökinperä. Mitte igal aastal pole kõik need katsed kuulunud võistluse programmi ja isegi Ouninpohja on vahel välja jäetud, aga mõne vaheaasta järel on need siiski jälle programmi lisatud. Samas leidub võistluse ajaloost ka nõudlikke kiiruskatseid, mis ohtlikkuse tõttu lõplikult kavast välja jäetud.

Traagilised sündmused
Kiired ja hüpeterohked kiiruskatsed pole vaid vaatemängulised. Mõned neist võivad osutuda ka ohtlikeks ning autosport on näidanud oma traagilist palet ka Soome rallil. Pealtvaatajate surmaga lõppenud esimesed õnnetusjuhtumid leidsid Soome rallil aset juba algusaastatel, näiteks 1960. ja 1965. aastal.
Ouninpohja nõudis ohvri 1974. aastal, mil avarii tagajärjel suri hiljem haiglas kohalik kaardilugeja.
Traagiline õnnetus juhtus ka 1981. aastal. Ehkki kiiruskatse lõppes, ei märganud austerlane Franz Wittmann ja ta kaardilugeja õhtuhämaruses katse finišimärki, mõistes alles paarsada meetrit hiljem tee ääres seisnud kaubiku järgi, et finiš oli juba kaugele seljataha jäänud. Kaubiku kõrval seinud Soome Autospordi Liidu (AKK) president Raul Falin sai pidurdavalt ralliautolt löögi ja suri kohapeal...
1983. aastal hukkus avarii tagajärjel soomlasest kaardilugeja ja järgmisel aastal juhtus traagiline sündmus Humalamäki kiiruskatsel, mis seejärel igavesti ralli programmist kõrvaldati. Üks Briti rallisõitja kaotas kahe trampliini vahel auto üle kontrolli ja korduvalt üle katuse käinud auto tegi saltosid läbi liialt lähedale trüginud publikuhulga. Kuigi vigastatuid oli üle 20, ei saanud õnneks siiski keegi surma.
Viimased surmajuhtumid Soome rallil on pärit üheksakümnendate aastate keskpaigast. 1995. aastal jäi Bruno Thiry poolt juhitud nullauto alla ja suri 20aastane naisterahvas ning järgmisel aastal hukkus juhitavuse kaotanud ja publiku hulgas maandunud ralliauto all üks pealtvaataja ning 36 inimest said vigastada.

Sarnased artiklid