Smart TV – teleritootjad trügimas teenuste turule
Heigo Ensling
04.07.2011

Pea kaheksakümmend aastat on teleritootjad töötanud käsikäes telejaamadega, pakkudes oma ekraanil vaid seda liikuvat pilti, mida telejaamad toodavad ja edastavad. Nüüd on jõutud uuele tasandile, kus telerid pakuvad ise uusi tarku lahendusi.

Loomulikult on selle pika aja jooksul veidi muutnud teleri ehitus – korpuse vineer asendus saepuruplaadiga ning viimane omakorda plastiga. Väike ja mustvalget pilti näitav kineskoop vahetus värvilist ja suuremat pilti näitavaga, et sajandivahetusel loovutada koht LCD- või plasmaekraanile, ning poolteist aastat tagasi lisandus telerisse LED-taustvalgustus. Teleri põhifunktsiooniks jäi aga ikkagi võtta vastu telejaamade pakutavaid programme. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel tuli juurde veel videomakist või DVD-mängijast saabuva videopildi taasesitus. Kulus veel kolmkümmend aastat ja telerile lisandus USB-liides, et oleks võimalik suurel ekraanil vaadata digikaameraga tehtud fotosid ning kuulata MP3-muusikat. Ja kõik!
Õnneks on teleritootjad saanud aru, et kiirelt arenevas multimeediamaailmas vanamoodi enam edasi minna ei saa, ning alates üle-eelmisest aastast on teleritesse aegamisi lisandunud sisuteenuseid, mis ei sõltu enam telejaamadest, vaid pigem teleri tootjast, kasutaja huvist ja asukohast ning internetiühendusest.
Uue hingamise said telerid aastal 2009, kui selle tagapaneelil leidis endale koha võrguliides ja telerist sai arvutite, nutitelefonide ning mängukonsoolide kõrval järgmine võrgustatud koduseade. Alguses pakkusid teleritootjad vaid kolme sisuteenust – Youtube’i video vaatamist, Picasa pildialbumi sirvimist ning mingi veebis paikneva ilmajaamaga tutvumist. Alates tänavusest aastast on kõik suuremad tootjad panustanud Smart TV-sse, ehk siis maakeeli nutitelerite tootmisesse.

Ühised plussid
1. Kui eelnevatel aastatel on märksõnadeks kõikidel tootjatel olnud FullHD, LED ja 3D, siis sel aastal on kõik juhtivad telerite tootjad rõhunud just TARGA TELERI omadustele ning interneti abil kättesaadavatele lisavõimalustele ehk uutele sisuteenustele.
2. Uusi telereid on võimalik juhtida nii iPhone’i kui Android-nutifoniga – vastavad rakendused on juba allalaaditavad nii iTunes’is kui ka Android Marketis.
3. Lubavad telerid salvestada õhu kaudu leviva digiTV kanalite saateid otse USB-kõvakettale. Aga vaatamiseks peab kasutama kindlasti sama telerit, millega salvestati.
4. Kõik telerid on saanud üheks suureks ekraaniks koduvõrgus ning suudavad juba valikuliselt (kes rohkem, kes vähem) oma ekraanil maha mängida koduvõrgus olevatest arvutitest, mobiilidest ning võrguketastelt jagatud meediat. Lõpp juhtmete vedamisele, kui soovite näiteks arvutis olevat filmi või fotosid elutoas teleriekraanil näha. DLNA-standard on saanud elujõuliseks ning lisaks teleritele on meedia serveri funktsioon olemas ka nutitelefonides. Ja kuut formaati – MP3, JPEG, MJPEG, AVI, MPEG4 – toetavad juba kõik tootjad.
5. Selle aasta nn tarkadel mudelitel on avatud veebisirvimine juba standardvarustuses. Iseasi, kui mugav on telekapuldilt aadresse sisestada ning puldi abil veebilehtedel ringi liikuda.
6. Pea kõik suuremad tootjad pakuvad uusi teenuseid, mis on saadaval internetiühenduse kaudu otse tootja enda teenuste kauplusest. Vaid Sonyle lisanduvad uued teenused jätkuvalt tarkvara uuenduste käigus.
7. Ühiseks tunnuseks on energiamärgise lisandumine, mis annab teada, et telerite uued mudelid kuuluvad ökonoomsesse A-klassi. Näiteks kulutab 46tollise Samsung D6500 omanik aastas 112 kWh ning 40tollise Sony EX720 omanik vaid 93 kWh. Numbrid baseeruvad rehnungil, et keskmine vaataja istub ööpäevas teleri ees keskmiselt 4 tundi.

Ühised miinused
1. Veebisirvija ebamugav kasutamine puldi abil. Abiks pakutakse küll virtuaalset klaviatuuri, kuid kasutaja poolt vaadates oleks targem lahendus USB-klaviatuuri kasutamine. Aga kahjuks suvaline klaviatuur teleriga koos ei tööta. Veidi mugavam võimalus on kasutada tootja rakendust, mis mõeldud nutitelefoni jaoks – saab kasutada puutetundlikku virtuaalklaverit.
2. Rakenduste ebaühtlus. Kõik tootjad hoiatavad Smart TV kasutusele võtmisel, et pakuvad ka kolmandate tootjate rakendusi ning ei vastusta otseselt nende toimimise eest. Kui ühest rakendusest saad väljuda, vajutades puldil Back-nuppu, siis teise rakenduse korral pead ekraanilt leidma Exit-upukese ning kolmanda-neljanda rakenduse korral viib Back-nupp Smart TVst üldse välja. Tootjad peaksid rakenduste arendajatele rohkem ette kirjutama, et kõik rakendused toimiksid üldise loogika alusel.
3. Kaartide (Google Maps ja Tomtom) lisandumine teleritesse on vahva, saab planeerida suurel ekraanil teekonda, aga puudub võimalus tulemusi välja printida. Saab sirvida oma tehtud fotosid, mis asuvad arvutis või võrgukettal, aga fotot otse välja printida ei saa. Hallo!, tootjad, DLNA on olemas, printer on mul ka ühtses võrgus, no tehke juurde nupp Prindi ja elu on lihtsam ning teler jälle targem.
4. Rakenduste kättesaadavus asukoha riigi järgi. Kõik telerid küsivad esmasel seadistamisel asukoha riiki – sisestad kenasti Eesti ja telerid leiavad automaatselt üles nii õhu kaudu kui kaabelvõrgus levivad telekanalid. Miks ma Smart TV osas pean uuesti riiki valima – asukoht on juba algseadetes valitud ja rakendused toimivad IP-aadressi põhiselt. Välismaiseid telekanaleid ma ju vaadata ei saa, sest IP-aadressi järgi asun ma ikka Eestis. Karta on, et ka Smart TV uute rakendustega kordub nutitelefonidest tuttav olukord, kus väike Eesti saab küll tasuta rakendusi, aga tasuliste rakenduste pood on kasutajate ees esialgu suletud.
5. Kui nutitelefonid on tänaseks päevaks jõudnud ühtsete standarditeni – Apple, Android ja Symbian ning rakendused on kasutatavad mitte tootja, vaid opsüsteemi järgi, siis võiksid ka teleritootjad kokku leppida ühtse platvormi ning rakenduste tootmine saaks teise hingamise. Praegu kasutavad teleritootjad erinevaid platvorme ning seetõttu ei ole rakendusi võimalik erinevate tootjate mudelitel kasutada. Igaühel oma kauplus ja omad teenused – nii ei teki uute sisuteenuste avatud turgu ning mõni hea teenuse väljamõtleja peab seda tegema neljas või viies eriversioonis, et teenust erinevates telerites kasutada.
Kokkuvõtvalt võin nentida, et head pilti suudab iga teler näidata, kuid sisulised erinevused tulevad välja just Smart TV osas – enne ostmist tasub kindlasti uurida, milliseid tarku rakendusi uus teler suudab teile kodus pakkuda.

Milline paistab Smart TV tootjate (Samsung, Sony, Philips ja LG) nägemuses, leiad juulikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid