Sherpad Eesti õhuväele
Teodor Luczkowski, Aeropress
27.03.2015

Möödunud jõulude eel tuli õhuväelt uudis, et USA kingib Eestile kaks transpordilennukit Shorts C-23B+ Sherpa.

Ameeriklased on oma relvajõudude lennuvahendite revideerimisel jõudnud otsusele eelistada kergemate transpordilennukite kategoorias Itaalia päritolu C-27J Spartani ja loobuda Põhja-Iirimaal toodetud Shortside kasutamisest. Eelmise aasta jaanuaris toimus USA maaväele kuulunud Sherpal viimane lend. Lennukorras Sherpadest otsustati kaheksa anda Eestile, Filipiinidele ja Djiboutile. Sajandist pikem ajalugu Vennad Shortid alustasid õhupallidega lendamist juba ülemöödunud sajandil. Kümmekond aastat pärast esimesi lennukogemusi, 1908. aasta novembris, asutasid nad firma Short Brothers Ltd lennuki Wright Flyers tootmiseks litsentsi alusel. Aasta jooksul ehitati kuus Wrighti biplaani, mis annab brittidele õiguse pidada Shorti maailma vanimaks lennukitootjaks. Edaspidi ehitati nii teiste konstrueeritud lennukeid kui ka üha enam loodi omi. Nende hulgas on näiteks Eesti õhuväes kasutusel olnud Short 184, mille koopia on eksponaadina väljas meremuuseumis. Püsivalt on Short ennast lennunduse ajalukku kirjutanud suurte lennupaatide valmistajana. Neljamootorilised Empire-klassi lennupaadid pidasid ühendust Briti impeeriumi kaugemate kohtadega. Sama lennuki baasil hakati õhujõududele valmistama 1937. aastast lennupaate Sunderland, mida toodeti üle seitsmesaja ja mis olid teenistuses 1959. aastani. Omapärane katse tehti enne sõda suurema lennukauguse saavutamiseks lennukitega Short S.21 Maia ja tema turjale asetatud vesilennukiga S.20 Mercury. Maia viis väiksema Shorti sobivale lennukõrgusele, kus viimane jätkas juba iseseisvat lendu sihtkohta. Katsetused olid paljulubavad, kuid peagi algas sõda ja sõja järel osutusid lennupaadid mittevajalikuks. Shorti huvitavamate lennukite seas on püststardiga eksperimentaallennuk SC.1. Viiest reaktiivmootorist üks tõukas lennukit edasi horisontaalsuunas, neli olid vertikaalse stardi ja maandumise tarbeks. Shorti toodetud on ka maailma üks suuremaid turboprop-mootoritega transpordilennuk, 34tonnise kandevõimega ja 104tonnise stardimassiga SC.5 Belfast. Briti Kuninglik Õhuvägi neist eriti ei hoolinud ja vaid kümnest toodetud lennukist võttis pooled enda kasutusse mittestandardsete veoste spetsialist HeavyLift. Nimemuutusi on kompaniil pika aja jooksul olnud mitmeid, kuid reeglina on selles kajastunud asutajaliikmete perekonnanimi. 1984. aastal sai firma nimeks Short Bros. plc, lühendatult Shorts. Seetõttu võib nende lennukite tähistusena näha nii nime Short kui ka Shorts, valeks ei peaks pidama kumbagi. 1989. aastal ostis Shortsi kanadalaste Bombardier ja nüüd toodetakse Belfasti lennukitehases komponente nii Bombardieri kui teiste lennukite jaoks. Shortsi reisi-kaubalennukid 1959. aastal alustati 19kohalise reisilennuki SC.7 Skyvan loomist. Ei alustatud „puhtalt lehelt”, lähtuti firma Milesi kümmekond aastat tagasi toodetud lennukist Aerovan. Kandiline kerekuju võimaldas salongi reisijaistmete asemel erisuguse lasti paigutamist, vähenõudlikkus stardi-maandumisraja suhtes tegi sellest pigem mitmeotstarbelise kui lihtsalt reisilennuki. Näiteks peavad sellest lugu langevarjurid. Lennuki prototüüp oli kahe kolbmootoriga, seeriatootmisesse läks Skyvan turbopropmootoritega. Aastatel 1960–1987 toodeti kokku 150 Skyvani, neist 60 militaarversiooni Skyvan 3M. Suurema, 30kohalise mudeli 330 (algselt SD3-30) seeriatootmine algas 1975. aastal. Säilis kandiline kerekuju, reisijaid ei hellitatud hermetiseeritud salongiga. Lisaks tsiviiltellijatele toodeti 34 lennukit USA õhujõududele (C-23A) ja maaväele (C-23B). Nime Sherpa saanud lennukitel on erinevalt lennukompaniide kasutuses olevatest Shorts 330test sabas laadimisluuk. 1. juunil 1981 tegi esmalennu Shorts 360. Oma eelkäijast pisut pikem lennuk mahutab 36–39 reisijat ja oli väliselt kergesti äratuntav – kahe stabilisaatoriga H-kujuline saba oli asendatud tavalisega. Suhteliselt hästi müüdi mudeleid 330 ja 360 USA regionaalsetele lennukompaniidele. Shortsi viimaseks jäänud mudel 360 osutus toodetud lennukite arvu põhjal otsustades kolmest mudelist edukaimaks. 1991. aastal valmis viimane, 165. Shorts 360. 20 varem tsiviilkasutuses olnud Shorts 360 kohandati aastatel 1994–1996 teenistuseks USA maavägedes ja nad said endale Sherpadele omase H-saba ning tähistuse C-23B+. Neist kahele peaks varsti kantama Eesti õhuväe kolmnurksed embleemid. Sherpade kasutuselevõtt tähendab täiendõpet Eesti õhuväe pilootidele ja lennutehnikutele. Pärast koolituse lõppu on oodata uusi lennukeid Ämari lennubaasi, loodetavasti veel selle aasta sees.

Sarnased artiklid