Sent siit, kroon sealt…
Kalevi Rantanen, Tormi Soorsk
16.12.2008

Vasakult ja paremalt kostab jutte saabunud rasketest aegadest, need on muutunud üksjagu tüütavakski. Samas on siililegi selge, et rasketel aegadel tuleks säästa. Võimalusi selleks on, aga kas oskame neid ka näha?

On üsna tavaline, et mõni kodu on selgelt üle köetud, et duširuumi põrand on hommikul mõnusalt soe, aga öö läbi oli ta soe eikellegi jaoks, et igas ruumis on 2–5 seadet, millel punane või roheline tuluke näitab voolu tarbimist, laual helendab arvutiekraan, pliidi suurel plaadil muliseb pisike katlake ja pesumasin undab ühte riidetükki loksutades. Ja siis kostab, et kuidas see elektriarve nii suur on?

Oleme energiaparunid
Füüsiliselt rassiv inimene arendab umbes sajavatist võimsust. Hobuse võimsusele vastaks umbes 7,5 mehepoega (püksivarnadega ei saa siin arvestada). Auto, mille mootori võimsuseks on 75 kW, oleks siis nagu sada hobust. Ja pere, kus kaks autot, võib mängida mõttega, et nende tallis on paarsada hobust.
Pesumasin võimsusega 700 W oleks siis sama kui seitse palehigis pesu küürivat meest – mehed oskavad seda tööd ka. Ja pesukuivati võimsusega 2 kW oleks lausa 20 töötegijat.
Energiakulusid on keeruline arvestada. Mõnda palju energiat tarvitavat riista, näiteks triikrauda, tarvitatakse ju iseenesest vähe. Samas on praeguses 120ruutmeerises eramus elektrienergiat tarbivaid seadmeid sedavõrd palju, et aastas võib kuluda 6000 kWh – see oleks siis 20 omaaegse sulase või teenijatüdruku aastatöö.
Arvesta, kuidas arvestad, oleme tõelised energiaparunid. Kui sul on näiteks paarkümmend hobust ja kakskümmend sulast-teenijat, siis võiks ju aeg-ajalt mõelda, kuidas neid paremini kasutada.

Piiramine ei tähenda pitsitamist
Energiast mõelda on mitu põhjust. Esimene – meie abiseadmed teevad oma tegemisi sageli justkui varjatult ja seejuures automaatselt ning kulutavad meie raha nii, et me seda ei tajugi.
Teist põhjust näeme see-eest selgelt. Ajaga kaasas käimise, uuele tasemele jõudmise eest maksame hinda, mis on üha kallim. Nii elektrienergia kui kütteained aina kallinevad. Mida rohkem seadmeid, seda suuremad kulud. Lisaks on loodusele liiga tehtud nende seadmete valmistamisega ja kasutamisega.
On kolmaski põhjus energia kasutamisele mõelda. Asju ei tule teha liiga mitmekülgseiks, kuid ka mitte liiga lihtlabasteks, olevat Albert Einstein kunagi öelnud. Energia kasutamisest ja säästmisest rääkijad aga ajavad teinekord kõik kurvid sirgeks. Hea näide oleks paljuräägitud säästulamp.
Millist lampi osta? Näiteks, üks 1000 tundi kestev 60 W hõõglamp maksab poes ca 5 krooni. Samas energiat säästev 16 W lamp, mis valgusvõimsuselt vastab umbes 75 W hõõglambile ja kasutusaeg on 10 000 tundi, ca 90 krooni. 10 000 töötunniga kulutab 60 W hõõglamp elektrit 600 kWh, nn säästulamp 160. Oletame, et teie energiapaketis maksab 1 kWh 1,4 krooni. Järelikult hõõglamp tarbib elektrit 10 000 tunniga 840 krooni eest, säästulamp 224 krooni eest, seega oleks viimasega säästetud 616 krooni. Vahe on tegelikult suuremgi, sest ühe säästulambi ea jooksul kulub hõõglampe mitmeid ja need ju maksavad. Kui lamp põleb iga päev keskmiselt 3 tundi ehk 1000 tundi aastas, siis kulub säästulambi tagasiteenimiseks ligi poolteist aastat, ülejäänu oleks sääst.
Arvutada saab igapidi, aga praktilise meelega inimene võiks ju aeg-ajalt sellise matemaatikaga siiski tegelda. Endalgi huvitav, mis välja tuleb.
Samas vähim energiasäästuinvesteering, mida üksikisik saab teha, on lamp – jättes kõrvale valmisolekuseisundis tukkuvad elektrit tarbivad seadmed.
Suurim energiat säästev/raiskav investeering on aga uue korteri-elamu ostmine-ehitamine. On täiesti võimalik, et 3–5 miljonit krooni maksnud maja kütmisele kulub saja aasta jooksul isegi kaks korda sama palju ja rohkem raha. Kuid tänapäeval on targasti ehitades ja ehitusmaksumusse 2–4% enam investeerides võimalik saada saja aasta jooksul selline energiakokkuhoid, et see vastab rahaliselt maja ehitusmaksumusele. See on tihendamine, isoleerimine, soojustamine, soojusvahetitega ventileerimine jms, mis nõuavad vähe, kuid annavad palju.

Kuhu energia kulub?
Enamik inimesi teab väga vähe, õigemini ei teagi, millest elektri-, vee- või küttearve koos seisab. Kui külmiku või pliidi kuludega ei anna laias laastus midagi ette võtta, siis pilt on teine näiteks põrandaküttega, mis on valesti paigaldatud, või boileriga, mille kütteelement katlakiviga kaetud. Kui energiaauditit tellida peetakse suurusehullustuseks, siis hoolsa pilguga ise asjad üle vaadata ei keela ju keegi.
Perede kaupa on kulutused energiale muidugi erinevad, kuid rusikareeglina võiks kokku võtta, et pool kulub küttele, viiendik vee soojendamisele ning kolmandik elektriseadmetele. Kõige jõudsamalt on meil kasvanud kulud elektrile, elame justkui uues elektrifitseerimise ajastus.

Kodused energiaröövlid ja kuipalju saaks säästa

Keskmine pere (isa, ema ja kaks last, eramu, auto) ei pruugi üldse olla nn keskmine kuludelt energiale, erinevused võivad olla üsna suured.
1. Elektrikerisega saun (6 kW). Kui saunatatakse kord nädalas 1 tund, siis energiat kulub 8,5 kWh (4,5 kWh eelsoojenduseks + 4 kWh saunatamiseks). Kulu ca 12 krooni, aastas 624 krooni + vee kulu. Aga teie perel?
2. Auto mootori ja sõiduruumi taimerita eelsoojendi võib külmal talvel võtta nädalas voolu 84 kWh, taimeriga 18. Vahe 66 kWh ehk sääst 92 krooni nädalas. Talve jooksul kokkuhoid ca 1500 kr.
3. Üle 10 aasta vana külmkapp ja sügavkülmik, mis on paigutatud halvasti (soojusallika kõrvale, halva õhuringlusvõimalusega) ja mida avatakse tarbetult ning kuhu pannakse sooje roogi ning mille temperatuur on seatud liiga madalaks, võib kulutada nädalas 45 kWh energiat, uus ja hästi paigaldatud kapp vaid 11. Vahe seega 34 kWh ehk sääst 48 krooni nädalas ja 2475 kr aastas.
4. Valgustite tarbetult põlemine ning hõõglampide kasutamine võivad nädalas võtta 48 kWh energiat. Ülearuseid valgusteid kustutades ning energiasäästulampe kasutades piisaks 15 kWh. Vahe 33 kWh, nädalas säästaks 46 ja aastas 2402 kr.
5. Telerid, raadiod, DVD-mängijad, video- ja stereomakid, arvutid, mängukonsoolid jms kulutavad üllatavalt palju. Valmisolekuasendis tukkudes võivad nad nädalas ühtekokku kulutada 29 kWh, ainult kasutamiseks sisse/välja lülitades 9. Perekonniti võivad need numbrid olla ka hoopis teised, kuid ka 10 kWh nädalas annab aastas 728 krooni säästu.
6. Pesukuivati võib halvimal juhul võtta 22 ja parimal 8 kWh, sõltuvalt kuivati east ja kasutamisest. Vahe 14 kWh, mis annab säästu 20 krooni nädalas ehk 1019 aastas.
7. Toidu valmistamisele kulub nädalas max 18 või min 11 kWh, nädalas võiks säästa 10 krooni, aastas 520.
8. Kui pesu pestakse nagu ELi direktiivides on aluseks võetud – 200 korda aastas –, siis uued pesumasinad kulutavad aastas voolu 260 kWh ehk 364 krooni eest. Üle 10 aasta vana masin kulutaks 340 kWh ja 476 krooni. Vahe 112 krooni.
Mõtlemiskoht. Aastas võiks säästa: 1500 + 2475 + 2402 + 728 + 1019 + 520 + 112 = 8756. Ka väga tinglikult toodud arvudesse suhtudes – iga pere on erinev – kas see on suur raha või mitte? Mida selle eest saaks endale lubada? Ühe reisi, näiteks.

Allikad: Motiva, Adato ja Työtehoseura; 1 kWh = 1,4 krooni

Küttekulud kontrolli alla
Kui kodu köetakse elektriga, moodustab see umbes poole kogu energiale kulutatud summast. Samas on elektrienergia hinnal suundumus tõusta. Kas elektriga kütta on hea ja õige?
Vastuvaidlematult mugav ja puhas kütmisviis, mis sobiks eriti hästi vanuritele – ja elanikkond meil ju üha vananeb. Iseasi, kas neil selliseks investeeringuks ja arvete tasumiseks raha jätkub.
Mugavuse poolelt liitub teemaga ventileerimine. Hästi õhutatud eluruumid on üks mugavuse näitajaid. Korralikult soojustatud majas võib ventilatsioonisüsteem suure osa aastast töötada ka soojusandjana. Soojusvahetiga-kliimaseadmega süsteemi puhul küll otsesed kulud küttele vähenevad, kuid elektrile suurenevad.
Elektriküte võib eramus võtta kuni 20 000 kWh energiat. Kui oletame, et 1 kWh maksab 1,4 krooni, on aastane kulu 28 000 krooni. Kui 1 kWh maksab tulevikus 2 krooni, oleks kulu 40 000 – kaugküte tuleks selgelt odavam.

Soojusmõõtjad ausse
Täiesti kindel on, et väikseid kulutusi tehes saab kokku hoida efektiivselt ja kontrollitult. Parimad abilised selleks on soojusmõõdikud ning termostaadid.
On üldteada, et iga ülemäärane soojakraad lisab küttearvele viis protsenti (sama suhe käib ka maja jahutamise kohta). Kui küttekulu on 28 000 krooni, siis 5% on 1400 krooni. Sestap tasuks muretseda korralikud digitaalsed soojusmõõdikud, soovitatavalt igasse ruumi ja õigesse kohta ning vastavalt nende näitudele kütet reguleerida, mitte käega küttekehi patsutades järeldusi teha.
Inimesed on erinevad, kuid uurimused on näidanud, et enamikule meeldib 20–22kraadine toasoe. Erinevates ruumides võiks aga temperatuurid olla üsna erinevad. Magamistuppa tahavad paljud 18–19 kraadi, esikus või trepikojas jätkub vähemastki, aga garaažis võib vabalt ka vaid 5–12 kraadi olla. Kodust pikemalt eemal viibides võiks lasta temperatuuritasemel langeda 12–16 kraadini.
Ka kõnniteede või vihmaveetorude sulatus võiks olla ühitatud termostaadiga – kuni selleni, et kogu maja või suvila küte oleks elektroonilise valvuri hoole all. Majas keegi ei liigu – küte maha!

Soojuspumpadest on abi
Oletame, et soojus on tubade kaupa seatud õigeks ning termostaadid toimivad, kuid küttearve teeb ikkagi hinge haigeks – mida siis teha?
Viimastel aastatel räägitakse palju soojuspumpadest. Eriti õhksoojuspumpade soetamine on suhteliselt taskukohane ning paigaldus lihtne, aga on neist ka tulu? On, aga erinevad allikad annavad erinevaid numbreid, küttekulude säästu lubatakse – reklaamides lubatut kärpides – parimal juhul poole ja halvimal juhul veerandi võrra. Palju sõltub siin eluruumide suurusest, pumba paigutusest (tahab enda ümber palju vaba ruumi), maja soojapidavusest jms.
Ei maksa unustada ka päikeseenergiat. Kord tehtud investeering annab edaspidi valdavalt vaid säästu. Päikesesoojust saab ühitada enamike kütteviisidega, kõige efektiivsem oleks seda kasutada majas, kus on suur soojaveemahuti, kust võetakse vett nii tavatarbimiseks kui põrandakütteks.

Veekulu on kerge vähendada
Kui räägitakse energia säästmisest kodus, siis enamasti räägitakse küttest või ka elektriseadmetest, kuid vähe räägitakse soojast veest. Ometigi võtab vee soojendamine üllatavalt palju energiat.
Tüüpilise eramu energiakuludest moodustavad kulud vee soojendamisele veerandi, kuid need võivad olla ka suuremad, koguni 30–40%, sõltuvalt elamu ehitusviisist jt teguritest. Kuna harjumused vett kasutada on erinevad, siis võib inimese kohta aastas vee soojendamisele kuluda energiat 800–1200 kWh, mis teeb rahas 1120–1680 krooni. (Oma osa sellest langeb ka külma ja reovee pumpamisele ja käitlemisele.)
Mõni inimene saab päevas hakkama alla 100 liitri veega, teisel kulub seda 2–3 korda enam. Aga kokku hoida on võimalik üsna hõlpsalt.
Näiteks eelistada dušši vannile – vannis kulub vett viis korda enam kui duši all. Palju abi on kraanidest, mis katkestavad veejooksu ise, kui vett ei tarvitata (fotoelemendiga, ühekordse vajutusega), tilkuvad kraanid ja WC-potid tuleks parandada kohe – üks tilk sekundis teeb aastas peaaegu kümme kuupmeetrit. Segistite veejooks tuleks seada aeglasemaks, pahinal jooksva vee asemel piisab tegelikult, kui dušisegistist tuleb minutis 12 ja kraanikausi segistist 6 liitrit. Kahe kraaniga segistid võiks vahetada ühe käepidemega segisti vastu.

Kodumasinaid kui energiaröövlid
Kui reastaksime kodumasinaid energiakulu järgi, siis esikohale asetuks pesukuivati. Energiaröövleiks võiks nimetada ka külmikut, pesumasinat ning pliiti.
Pesukuivatuskulusid saab vähendada kasutustavasid muutes – otstarbekas on kuivatada pesu täis masinaga. Kui masin on laetud poolikult, kulub ühe liitri vee väljaaurutamiseks 20% energiat enam kui täis masinaga.
Pesu nööril kuivatamine võiks aga säästa eriti palju. Kui siseruumides-varju all kuivatatakse nööril 3 kilo hästi tsentrifuugitud puuvillast pesu, mille jääkniiskus on 65%, kaheksa tundi, siis energiat kuluks 1,4 kWh. Sama pesu kuivatamine kuivatis võtab aega väheke üle tunni, kuid energiat, mis pealegi on kallis elekter, kulub 2,1 kWh.
Pesumasina kulusid saab ohjes hoida, kui järgida teada-tuntud reegleid. Pesumasin peab olema täis ja pesemistemperatuur ning -programm valitud vastavalt pesu tüübile ja mustusastmele. Ülemäärast kuumust pole pesemiseks vaja. Kirju pesu energiakulu võib tõusta kahekordseks, kui temperatuur tõstetakse 40 kraadilt 60-le.
Külmikute energiatarbele mõjub enim seatud temperatuur ning kappide paigutus. Külmkapi normaalne keskmine temperatuur on +5, sügavkülmikul –18 kraadi. Kui seade kulutab aastas normaaltasandil 300 kWh, siis üks tarbetu külmakraad lisab 15 kWh ehk umbes 20 krooni. Tundub tühine, aga kroon siit, teine sealt…
Külmutusfunktsiooni tuleks kasutada vaid külmutamisel, mitte säilitamisel, sest see tõstab kulu kohe 30–55%.
Külmkappide seadmine pliidi, radiaatori või pesumasina veerde tõstab energiakulu 10–20%.
Toidu valmistamine võib pere energiakuludest olla 10–30%, neljast inimesest koosneval perekonnal võib selleks aastas kuluda umbes 600 kWh. Kui 1 kWh hinnaks võtta 1,4 krooni, siis oleks see 840 krooni. Pole just palju, kuid siingi saaks kindlasti natuke kokku hoida. Näiteks: toidu soojendamine mikrolaineahjus võtab kümme korda vähem energiat kui ahjus soojendamine, lisaks aja sääst. Kui väheke mõtelda, tekib säästuvõimalusi veelgi.

Kodutehnika uueks?
Aeg-ajalt saab siit-sealt lugeda üleskutseid, et ostke endale uut kodutehnikat, säästate aastas mitusada krooni. Uued masinad on kindlasti säästlikumad ja ühe masinaga hoiab kokku sadu kroone, kuid poest ostes maksab see masin nii palju, et sääst ei ilmne aastaga. Ega uue tehnika hankimine ole tingimata kõva argument ka ökoloogia seisukohalt – uue masina valmistamiseks, transpordiks ja töötamiseks kulub loodusressursse kõvasti. Sellest aspektist tavaliselt juttu ei tehta ja nii võib see kahe silma vahele jääda. Aga inimesed vahetavad kodumasinaid niigi ja väga mitmel põhjusel, nõnda tuleb ka väiksem energiakulu ja muu sellega kaasnev. Aga kui ostetakse näiteks uus pesumasin, siis ei maksaks energiaklassi kõrval (kõige kokkuhoidlikematel on see juba A kolme plussiga) unustada kuivatustrumli pöördeid. Energiat kulub vähem, kui võimalikult suur osa veest eemaldatakse mehaaniliselt, 1000 pöörde asemel 1600 tarvitamisel vähenevad energiakulud kuivatamisele 25% võrra.

Kas säästulamp säästab
Valgustusele kulub üllatavalt palju energiat. Seega tuleks valgustust kasutada mõistlikult ehk säästlikult. Energiasäästulamp on nüüd popp – kas põhjusega?
Kohe alguses oleks hea selgeks teha mõned väärarvamused valgusest ja valgustamisest.
Esimene, üpris levinud arvamus on, et valgustuse energiasäästul on vähe tähtsust, kuna valgustamiseks mitteminev energia läheb hõõglampide kasutamisel soojuseks ehk on seega sedapidi kasulik. Lambid on siiski halvad soojendid, nad annavad soojust juhuslikult ja mitte sinna, kuhu peaks – lamp lae all jätab ka soojuse sinna.
Teine, vähem levinud, kuid aeg-ajalt taas esinev väärarvamus on, et säästulambi süttimine ja kustutamine kulutab rohkem energiat kui pidev põleda laskmine. See oli nii kümmekond ehk rohkem aastat tagasi, kuid praegune säästulamp tasub kustutada juba kümneminutise mittekasutamise ajaks.
Kolmandaks, räägitakse, et energiasäästulamp on tülikas olmejääde. Jah on, kuid väike kogus tülikaid olmejäätmeid on siiski parem kui kümme korda enam tavalisi (säästulamp vs hõõglamp).
Neljanda väärarvamuse põhjal oletatakse, et hõõglampide asendamisel säästulampidega kulud valgusele püsivad samana, sest säästulambid on kallimad. Algul kulub küll säästulambil aega enda „tagasiostmiseks”, edasi annab see aga säästu, sest tema garanteeritud kasutusaeg on kümme aastat.
Kui meil on 60 W hõõglamp ja asendame selle 11 W säästulambiga, saame valgust sama palju, kuid energiatarve väheneb 49 vati võrra.
Kui tekkis soov saada elamisse rohkem valgust, ütleme hõõglampi aluseks võttes vähemalt 100vatise pirni jagu, siis soovi täitmiseks piisab selleks kahest 15 W energiasäästulambist, mis valgustavad 75W hõõglambi tasemel. Saame 150 vati ulatuses lisavalgust, kuigi kulutame 30.
Teine hea viis kulusid kärpida on kasutusharjumused üle vaadata. Ühtegi senti kulutamata tuleb sääst kätte, kui tarbetult põlev lamp välja lülitada. Liikumisanduriga, hämarikusensoriga või ajastiga-taimeriga sisse-välja lülituvad lambid hoiavad ka hajameelse inimese juures kulusid kokku.
Kaunistusvalgustuseks või trepiastmete valgustuseks võiks kasutada LED-valgusteid. Ka üldvalgustuses võiks nende peale mõne aasta pärast hakata mõtlema, kui nende valgustusvõimsus on piisavalt kasvanud.
Kokkuhoiule saab mõelda ka maja välisvalgustuse juures. Kas teil on praegu kasutuses kõige säästvam viis?

Koduelektroonika hulk aina kasvab
Uute uurimuste kohaselt on kodudes oluliselt kasvanud energiakulu, mis läheb arvutite, televiisorite ja muu ajaviiteelektroonika peale.
Enam vist ei üllata, kui peres on mitu televiisorit või arvutit. Samas tahetakse aina paremaid ja paremaid seadmeid. Seadmete arvu kasv sööb märkamatult säästu, mida tehniliselt täiuslikumad seadmed peaksid justkui võimaldama.
Seda enam on siis põhjust vaadata, palju need seadmed voolu võtavad. Näiteks 42tolline plasmateleviisor võib aastas võtta 800 kWh, samas sama suure ekraaniga projektsioonteler vaid 300.
Kui plasmateler on ostja meelest see ainuke õige, siis ei määra energiakulu ostu tegemisel eriti midagi. Ehk piisaks siis meeldejätmisest, et kõige rohkem voolu võttev seade ei pruugi olla see parim omas klassis? Nagu testid on näidanud, ei ole sarnaste seadmete ehituslikud üksikasjad, hind ja energiatarve keskeltläbi omavahel kuigi seotud, kuid üldiselt on katsetes parema koha saanud riistadel ka energiakulu väiksem.

Valmisolekus tukkujate kärbes- ja raskekaallased
Valmisolekus (stand by) kasutamata seisvate, kuid kogu aja mingil määral energiat tarbivate seadmete energiakulu arvavad ühed kaduvväikseks, teised peavad aga suureks. Uuringute kohaselt tarbivad Soome peres valmisolekus tukkuvad seadmed tunnis 33–39 vatti. Kui võtta 35 vatti, siis kuluks aastas 307 kWh. Või teine näide: kui korteris elava kolmeliikmelise pere energiakulu on aastas 2600 kWh, siis valmisolekule minevad 300 kWh moodustaks sellest 12% – üle kümnendiku. Rahas teeks see 300 kWh 420 krooni. Selle eest saaks osta mitu ja mitu lülitiga pikendusjuhet, mille abil võiks kõik need tukkuvad seadmed vooluvõrguga ühendada. Üks lülitus ja kõik tarbijad on väljas, teine lülitus ja kõik toimivad taas. Tänapäevaste seadmetega ei juhtu midagi, kui neid hoopis vooluta jätta, voolu saades hakkavad nad kohe ilma seadistusteta taas tööle. Siiski ei maksa kõiki voolutarbijaid sinna pikendusjuhtme taha ühendada, kell peaks ikka edasi aega näitama.

 

Energiakulu 75ruutmeetrises korteris (3 inimest)
Kulukoht Energiakulu aastas, kWh Kuluosa % üldisest Kulu kroonides; 1 kWh = 1,4 kr
Valgustus 750 28,8 1050
Külmik 700 26,9 980
Toidu valmistamine 450 17,3 630
Ajaviiteelektroonika 300 11,5 420
Nõudepesu 200 7,7 280
Pesupesemine 200 7,7 280
Kokku 2600 100 3640

Allikas: Adato Energia.
Andmed on toodud Soome kohta, sest Eesti kohta ei õnnestunud selliseid andmeid hankida, samas elektrikulu kui arvutuse alus võib meil olla üsna sarnane. Parema võrdluse huvides on kulud toodud Eesti kroonides.

Küttekulud erineva kütteviisiga eramutes
(elamispind 150–180 m2 ja aastane soojusvajadus 24 MWh)
Kulude orienteeriva suurusjärgu hindas OÜ Diale kütte-ventilatsiooniala insener Ants Vikerpuur.

 

Kütmisviis Kulu aastas, krooni
Kaugküte, põrandküte (Tallinna Küte) 24 500 (käibemaksuta)
Pelletid, põrandküte 16 500
Õliküte, põrandküte 37 500
Õli (põrandküte) + päikesepatarei (pp) 10 m2
Sama, kuid + pp 5 m2
22 000
30 000
Õli (põrandküte) + kamin 1-2 korda nädalas + pp 10 m2
Sama, kuid + pp 5 m2
19 600
27 000
Elektriline lae- ja põrandküte 24 000
Elektriline lae- ja põrandküte + õhksoojuspump 16 000
Maasoojuspump (torustik pinnases), põrandküte + kamin 1-2 korda nädalas + pp 10 m2
Sama, kuid + pp 5 m2
4600
6300
Päikesekiirguse hulk Eesti kohta on 1000 kWh/m2 aastas (SunHeat OÜ).

Küttekulude arvutuses kasutatud energia hinnad

Kütmisviis Soojusenergia hind, kr/MWh
Kaugküte 1023 (ilma käibemaksuta)
Pelletid 685
Küttepuud (kask) 585
Õliküte 1560
Elektriline pidevküte ca 1000 (kui on kahetariifne)
Andmed: OÜ Diale kütte-ventilatsiooniala insener Ants Vikerpuur.

 

Kuhu vesi kulub?

Kulutus Kulu liitrites, 1 inimene/ööpäev Osa kogukulust, %
Pesemine 60 38,7
WC 40 25,8
Köök 35 22,6
Pesupesemine 20 12,9
Kokku 155 100
Allikas: Motiva. Kulud on toodud Soome kohta.

 

Energiakulukad kodumasinad

 

Masin Keskmine energiakulu Kulu kroonides aastas
Kuivatustrummel või -kapp 4 kWh/kord 515
Elektriline käterätikuivati 2,4 kWh/ööpäev 1226
Avar külmuti külmkapis 0,9 kWh/ööpäev 460
Nõudepesumasin külma vee baasil 1,1 kWh kasutuskord 567
Nõudepesumasin kuuma vee baasil 0,7 kWh kasutuskord 361
Pesumasin 1,0 kWh kasutuskord 510
Elektripliit, 4 inimest 1,0 kWh kasutuskord 510
Külmik/sügavkülmik 0,9 kWh/ööpäev 460
Külmkapp 0,8 kWh/ööpäev 409
Sügavkülmik 0,8 kWh/ööpäev 409
Praeahju kasutamine 1 tund 200 °C 0,7 kWh kasutuskord 366
Praeahju kuumutamine kuni 200 °C 0,5 kWh kasutuskord 263
Kokku 6056

Aluseks on Helsingi energiastatistika. 1 kWh hinnaks on võetud 1,4 kr.

Lampide energiakulu

 

Lamp kW kulu tunnis Kulu 1000 tunni kohta, kr
40 W hõõglamp 0,04 56
60 W hõõglamp 0,06 84
100 W hõõglamp 0,1 140
18 W luminofoorlamp 0,02 28
36 W luminofoorlamp 0,04 56
11 W säästulamp 0,01 14
15 W säästulamp 0,02 28
35 W säästulamp 0,04 56

Allikas: E.ON; 1 kWh hinnaks on võetud 1,4 kr.

Elektroonikaseadmete energiakulu Soome andmetel 2007. a

 

Seade Voolukulu, kWh aastas Kulu aastas, kr
Peamine kineskoopteler 204 286
Teine kineskoopteler 52 73
Suur LCD-teler 487 682
DVD-mängija 19 27
Videomagnetofon 54 76
Tavaline digiboks 49 69
Salvestav digiboks 100 140
Arvuti 500 700
Sülearvuti 25 35
Lairibamodem 51 71
Muusikakeskus 32 45
Printer 19 27

Allikas: Adato Energia

Erinevate televiisorite voolutarve

 

Teler Ekraani suurus, tollides Sisse lülitatud, h/ööpäev Valmisolekus, h/ööpäev Energiakulu aastas, kWh Kulu aastas, krooni
Kineskoopteler 32 6,5 17,5 300–470 420–658
LCD-teler 32 6,5 17,5 200–470 280–658
LCD-teler 65 4 20 788 1103
Plasmateler 42 6,5 17,5 750–890 1050–1246
Plasmateler 65 4 20 891 1247
Projektsioonteler 42 6,5 17,5 280–385 392–539
Projektsioonteler 65 4 20 277 388

 

Allikas: Motiva ja Fraunhofer Institute for Reliability and Microintegration (IZM). Andmed on saadud mitme uurimuse keskmisena. Aastane kulu sõltub kasutaja harjumustest ning seadmete tehnilisest tasemest, mis muutub kiiresti.

100 kWh elektrienergia hind kodutarbijaile EL-riikides detsembris 2006 oli: väikseim Bulgaarias – 6,34 eurot (~98 kr), järgnes Läti – 6,90, Kreeka – 7,01 euroga jne. Kalleimad maad olid Holland 21,30 ja Taani 24,56 euroga (~385 kr). ELi keskmine 100 kWh hind kodutarbija jaoks oli 8,8 eurot (~138 kr). (Enn Vatter (E-Info) „Kas meie elekter on odav või kallis?”, Delfi, 07. 10. 2008; Eurostat)

Sarnased artiklid