Selgust e-tulevikku
Glen Pilvre
03.10.2007

Iga-aastaselt Berliinis toimuv maailma suurim tarbeelektroonika mess IFA oli seekord igati tiitli vääriline, suurem kui kunagi varem – 104 000 ruutmeetrit ning 1212 osalejat-firmat 32st riigist. Uhket tiitlit aitasid kindlustada loomulikult Taiwan ja Hiina, kelle ekspositsioonid moodustasid messil tervelt kolmandiku.

Olgugi et IFA keskendub peamiselt lõpptarbijale mõeldud toodetele, ei pääse nendega seoses kuidagi mööda tehnoloogiatest. HDTV ja mobiilne telepilt on jätkuvalt kuum (või vähemalt soe) teema. Telerid on ammu HD(Ready), kuid HD-pildi levitamine edeneb visalt. Siiski loodetakse aastaks 2010 satelliitide vahendusel edastada Euroopas vähemalt 160 HD-kanalit. Ka BluRay ja HD-DVD lahing ei taha näidata raugemise märke – HD-DVD leer teatas just võidukalt, et Paramount Pictures ja DreamWorks Animations on valinud oma toodangu levitamiseks ainult HD-DVD formaadi. Üheks otsuse põhjuseks olevat just selle formaadi soodsam hinnatase – 400eurose hinnaga peaks lööma ka uus Toshiba HD-DVD-pleier. Sellegipoolest on Sony raudkindel BluRay edus, kaalukas fakt on seegi, et praegu ostetakse igal nädalal HD-DVD-plaatidest keskmiselt 2–5 korda rohkem BluRay-plaate. PS3 saabumine märtsis on viinud heade tulemusteni, BluRay-meedia müük Euroopas kasvas tervelt 10 korda. Sony andmetel peaks 94% järgmise põlvkonna plaadimängijaist olema BD-pleierid (BluRay Disc). Tarbija jaoks tähendab see siiski ühte – kui HD-mängija soetamine plaanis, siis vähemalt täna on kindlaim valik selline eksemplar, mis tuleb toime mõlema standardiga.
Ka täna telerit ostes oleks mõistlik valida juba Full-HD-paneel – hindade langus peaks lähiaasta(te)l ka jätkuma, prognooside kohaselt saab levinuimaks ekraanitüübiks just LCD. See ei tähenda aga sugugi, et plasmaekraanide osas areng peatuks – näiteks Panasonic paneb muu hulgas kõvasti rõhku just plasmaekraanide energiasäästlikkusele ning lubab peagi paneele, mille võimsustarve jääb alla 70 W. Samuti võimaldab plasmaekraan dünaamilisemat pilti kui LCD. Pioneeri uue plasmapaneeli kontrastisuhteks on koguni 20 000 : 1! Senisest poole säästlikumaid ekraane lubab ka maailma suurimaid LCD-de valmistajaid Sharp, kes on viimasel ajal jõuliselt investeerinud uutesse tehastesse, viimane neist avati sel aastal Poolas.

Mobiiltelevisioon
Ka mobiiltelevisioonist on jätkuvalt moodne rääkida. Liikuv pilt mobiiliekraanil pole enam ammu uudis, kuid tõelise mobiiltelevisiooni tulek edeneb visalt. Olukorda peaks turgutama uus standard DVB-SH – see on olemasoleva DVB-H-standardi edasiarendus ning võimaldab signaaliedastust geostatsionaarsete satelliitide vahendusel, mis tagaks ulatusliku leviala. Andmevoo kiirus on 2,3 Mbit/s ning kanali laius 5 MHz, see võimaldab kuni 18 telekanali vastuvõttu (256 kbit/s) või isegi 90 kanali vastuvõttu, juhul kui kasutusel on maapealsed vahevõimendid. IFA-l tutvustas DVB-SH-d Alcatel-Lucent, samuti oli DVB-H-tuuneriga varustatud telefoniga võimalik kogu messi jooksul temaatilist teleprogrammi jälgida.

Neti-TV
Lisaks mobiil-TV-le pakkus kõneainet ka netipõhine televisioon, millele ennustatakse suurt tulevikku. Juba täna arvatakse igas kuus liikuvat interneti kaudu ca 20 miljardit videot ning see on alles algus – igal aastal kasvab online-video osakaal umbes 200 protsenti. Apple edendab oma Apple-TV-nimelist keskkonda koostöös YouTube’iga, Sonyl on plaanis HD-formaadis saadete edastamine Bravia-seeria teleritele ning ka sellised juhtivad failijagamiskeskkonnad nagu BitTorrent ja LimeWare plaanivad alustada legaalse online-video teenustega. Lisaks on turule trügimas ka uued “veebipõhised telepildiedastajad” (nn Webcasters) Joost, Vudu ja Babelgum. Joosti taga on samad nimed, kes Skype’iga maailma vallutasid.

Aparaat soovib naeratust
Hoolimata sellest et naljalt ei leia enam mittepildistavat mobiili, on digifotokate müügiarvud endiselt tõusuteel. Digipeeglite läbimüük kasvas selle aasta esimesel poolel tervelt 42 protsenti. Uued kaamerad muutuvad järjest targemaks – nn näotuvastusfunktsioon sisaldub pea kõikides uutes mudelites, Sony uus Cybershot-seeria aparaat oskab näiteks ise pildistada sel hetkel, kui inimesed naeratavad. Uusimate taskukaamerate puhul on võtmesõnadeks võimalikult suure suumiulatusega lainurk-objektiivid, optiline (või mehaaniline) pildistabilisaator ning suur tundlikkus – numbrit 6400 ISO võib näha mitme digikompakti andmetes. Tulemuse vaadatavus on muidugi iseküsimus.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid