Sarmikas itaallane
Mihkel Külaots
27.05.2015

Ducati tõi äsja turule uue mudeli Scrambler. Tehnikamaailm uuris põnevat Itaalia uustulnukat põhjalikumalt.

Scrambler (otsetõlkes rüseleja) avaldab austust Ducati sama nime ja stiiliga mootorrattale, mida toodeti eelmise sajandi 60.–70. aastatel USA turu jaoks. See nimi tuleneb motokrossi eelkäijast – Scrambleriteks kutsuti eelmise sajandi esimeses pooles mootorrattaid, mis baseerusid tavalistel tänavaratastel, aga olid modifitseeritud sõitmiseks eeskätt maastikul. Sama stiili kasutavad hetkel paljud mootorrataste ümberehitajad – selle asemel, et võtta kohe krossiratas, ehitatakse klassikaline mootorratas välimuselt veidi maastikusuutlikumaks, ajaloolise tausta tõttu on pea alati ka retromaik küljes. Lõppeesmärk on stiilipunkte juurde saada, peamiseks kasutuskohaks jääb scrambler-tüüpi ümberehitatud ratastel siiski linnadžungel.

Bränd
Enne kui proovisõidu emotsioone kirjeldada, tuleb rääkida Scrambleri brändist. Ducati positsioneerib Scramblerit peaaegu nagu eraldiseisvat kaubamärki, mis lisaks stiilsele mootorrattale pakub suurt valikut muid elustiilitooteid – võiks isegi öelda, et Scrambler on elustiilibränd, mis muu hulgas ka mootorrattaid pakub.
Selle brändi tootevalikusse kuuluvad näiteks vahetatavad paagiküljed, kleebised, summutid, lenkstangid, sadulad, sõidujoped, kindad, kiivrid, saapad, torusallid, nokkmütsid, prillid, veepudelid ja palju muud. Lisavarustusega saab rattale kerge vaevaga originaalse välimuse anda. Tegu ei ole pelgalt ühe mootorrattaga, neid on kokku neli – kõigil on sama tehniline osa, erinevus on detailides (veljed, summuti, sadul, lenkstang, porilauad). Mina sõitsin baasmudeliga Scrambler Icon, lisaks on veel valikus metallist porilaudadega ajaloolisem Scrambler Classic, sportlikum Scrambler Full Throttle ja maastikusõbralikum Scrambler Urban Enduro.

Mootorratas
Aga nüüd rattast endast. Peale juba eelmainitud atraktiivse välimuse on Scrambleril ka väga maskuliinne ja meeldiv hääl, mis teeb isegi ummikus aeglaselt kulgemise nauditavaks – sellist mootoriga pidurdamise jõminat võiks iga päev kuulata! Aeg-ajalt kostab väljalaskest ka mõnusaid kütuse järelpõlemise pauke, mis annab sõidumõnule kohe paar grammi juurde.
Mootor on Ducati Monsterilt tuttav 803 cm3 õhkjahutusega L2, mis Scrambleri peale veidi deforsseerituna jõudis. Jõudu on siiski piisavalt ja ratas läheb nobedalt edasi, väänet jagub küllaldaselt juba üsna madalatel pööretel. Rehvide muster näib olevat väga enduurolik ja saab hästi hakkama kruusateedel, aga töötab väga hästi ka linnas, kiirel asfaldisõidul ning kurvides, liigset rehvimüra seejuures ei teki. Tänu suhteliselt madalale sadulale tunnevad ka lühemad sõitjad ennast selle ratta seljas mugavalt.

Põnevad detailid
Scramblerile selga istudes tundub lenkstang esmalt tänavaratta jaoks harjumuspäratult lai. See ei ole muidugi üldse halb, tänu laiale haardele on ratast parema jõuõla tõttu lihtsam juhtida ja see jätab niigi üsna kergest rattast veel õhulisema mulje.
Püstise isteasendi võlu kaob suurematel kiirustel, maanteel sõites tuleb pidevalt võidelda õhuvooludega. Ja tuule tõttu pole ka ilusat mootorihäält väga palju kosta. Seetõttu on vähemalt Icon-versioon kõige nauditavam linnas ja lühikestel maanteeotstel.
Tänapäevasele nutiinimesele on heaks abimeheks istme all olev panipaik, kus on USB-pistik, et sõidu ajal oma nutiseadmeid laadida. Disainile lisab omapära esilaternat ümbritsev põnev ringikujuline LED-tuli, tagatuli töötab täielikult LEDidega. Ohutusele mõeldes on ABS-pidurid standardvarustuses, mis annab võimaluse kõigil sõitjatel julgelt piduritest maksimumi võtta, ilma et peaks blokeerunud pidurite põhjustatud kukkumist kartma.

Hind
Kogu see ilu ja võlu tuleb vastava hinnaga. Kõige soodsam versioon maksab 8790 eurot, kõige kallim 9990 eurot. Kui stiil ja mootorratta elegantsus väga ei huvita ja tahad võimalikult väikese raha eest võimalikult palju mootorratast, siis sarnase võimsusega naked-rattaid leiab ka märksa soodsamast hinnaklassist. Samas peab arvestama, et Ducati on pigem premium-bränd, mis ei püüagi omas klassis kõige soodsam olla.
Vajakajäämisena saab välja tuua asjaolu, et Scrambleril ei ole ei kütuse taseme- ega käigunäidikut (eriti arvestades tema hinnaklassi). Tegu on Ducati entry-level-rattaga, mis turule toodud eeskätt uute sõitjate mootorrattamaailma meelitamise eesmärgil. Antud näidikud teeksid algajale kindlasti elu kergemaks.

Kokkuvõte
Ducati Scrambleri eesmärgiks on tänapäeva eneseteadlikke noori mootorratta kasutajaks meelitada – see peaks olema ideaalne esimene ratas tänapäevasele urbanistlikule mehele või naisele. Mootorratas ei ole tänapäeval enamasti lihtsalt transpordilahendus, vaid hobi, lõbusõiduvahend, eneseväljendusviis, kus loeb just saadav emotsioon. Selle pilguga vaadates on Ducati Scrambler väärt iga tema eest küsitavat eurot – emotsioon välimusest, häälest ja sõidunaudingust on võimas.

Sarnased artiklid