Sakslasest türklaseks
Teodor Luzckowski
07.02.2016

Saarlased soovivad Kuressaare–Tallinna liinil näha lendamas lennukeid, milles oleks ruumi umbes 40 reisijale. Paraku ei toodeta 30–40kohalisi lennukeid enam ammu. Aga kas olukord ongi lõplikult lootusetu?

Möödunudsuvise Pariisi lennundusnäituse uudiste seas oli teade Türgi kavatsusest hakata reisilennukite tootjaks. Türgi valitsuse heakskiidul äsja loodud firma TRJet omanik on Sierra Nevada Corporation (SNC) ja uue firma asukohaks Ankara. 2023. aastal tähistab Türgi riik saja-aastaseks saamise sünnipäeva ja samaks aastaks on kavandatud 60–70kohalise TRJ628 esimene lend.
Enne päris oma lennuki juurde asumist on vahe-etapina plaanis taasalustada Saksamaa kauaaegse lennukiehitaja Dornieri ühe viimase mudeli Do328 tootmist. Õigused sellele mudelile sai SNC siis, kui ostis 2009. aastal firma 328 Support Services GmbH (328SSG). Esimese Ankara tehases valmiva 328 esmalend peaks toimuma 2019. aastal, esialgne tellimus 50 lennukile on Türgi valitsuse poolt juba lubatud. Türgis hakatakse lennukit tootma nimede TRJ328 ja T328 all. Neist esimene on turboreaktiiv-, teine turbopropmootoritega.
Üllatuslik mootorivalik on tingitud baasmudelist, sest ka Do328st on olemas nii propelleritega kui reaktiivmootoritega versioonid. On mainitud sedagi, et suuremast lennukist tuleb kunagi samuti propelleritega versioon tähistusega TR628. Tegemist on siiski esialgsete plaanidega, millel on kalduvus aja jooksul muutuda. Firma koduleht on seni keskendunud vaid reaktiivmootoritega variantidele ning praegu pole veel põhjust olla liialt kindel selles, et tulevad ka propelleritega Türgi reisilennukid. Firma 328SSG juht on omakorda aga kindel selles, et peagi tuleb paljudel lennukompaniidel kätte aeg leida asendaja praegu kasutatavatele reisilennukitele Saab 340, Jetstream 41, Beech 1900 ja Dash 8. TRJ328 koos T328ga oleks sobiv lahendus, leiab ta.

Ainulaadne Do328
1991. aastal esmalennu teinud Dornieri kahe turbopropmootoriga 33kohaline Do328 oli eelmise mudeli, 16kohalise Do228 tublisti muudetud edasiarendus. Lennuki kere on täiesti teistsugune, seevastu Do228 omapärane tiivakuju jäi samaks. Uue mudeli tootmisega alustamine sattus ajale, mil lühiliinidele hakkasid jõudma Bombardieri 50kohalised reaktiivmootoritega lennukid Canadair RJ. Varasemad katsed umbes poolesajakohaliste reaktiivreisilennukite turuletoomisega polnud eriti edukad. Üheaegselt CRJ kasutuselevõtuga kaldus reisijate eelistus tugevasti reaktiivlennukite kasuks, seda enam, et propellerlennukite mainet kahjustas USAs tugevalt 1994. aastal Simmons Airlinesi ATR 72ga toimunud lennuõnnetus. Dornier leidis, et kätte on jõudnud aeg hakata tootma reaktiivlennukeid. Ühelt Do328-lt eemaldati 1997. aasta lõpus turbopropmootorid ja temast tehti Pratt & Whitney turboreaktiivmootoritega PW306/9 versiooni Do328JET prototüüp. Sellest ajast on Do328 ainus reisilennuk, mida on toodetud täiesti eri kategooriatesse kuuluvate mootoritega.
Vaatamata tellimuste olemasolule ei läinud Dornieril majanduslikult hästi ja kompanii müüdi ameeriklastele. 2000. aastal loodi firma Fairchild Dornier, mis ehitas lennukeid Do328JET kuni pankroti väljakuulutamiseni kaks aastat hiljem. Do328 tootmisliini ostis ära USA firma AvCraft Aerospace, 2006. aastal läksid Do328 õigused üle firmale 328SSG. Kokku toodeti aastatel 1991–2002 veidi üle saja propelleritega ja pisut enam reaktiivmootoritega JET-versiooni.

Kaks meie uut praami ehitatakse Türgimaal. Kas sealt hakkame tulevikus ka reisilennukeid ostma, eriti veel siis, kui paljuräägitud sillad-tunnelid jäävadki ehitamata? Vähetõenäoline, kuid kui Türgi ambitsioonid lennukiehituse vallas osutuvad edukaks, siis pole põhjust seda ka täielikult välistada. Kunagi võis uskumatuna tunduda praegunegi olukord, kus Brasiilia on 100kohaliste reisilennukite segmendis turuliider.

Sarnased artiklid