Rootsis ei lenda mitte ainult Karlsson
04.04.2006

Ehkki tuntuimaks Rootsi lenduriks on ilmselt Karlsson katuselt, on meie neutraalsust kuulutaval ülemerenaabril sõjalennukite tootjana ülimalt kuulsusrikas minevik (nagu ka olevik). Selle soliidse ajaloo esitlemiseks on neil ka vägagi soliidne muuseum.

Vaata ka videot - lendab Gripen! Ja siit näed, kuidas rootslased oma sõjalennukeid kokku panevad!

Neutraalsus ei tähenda kaugeltki seda, et sõjandusest tuleks kaarega mööda käia, pigem vastupidi. Meie jaoks peamiselt autotootjana tuntud Saabki (Svenska Aeroplan Aktiebolaget) on ju algselt olnud hoopis lennukitootja. 1937. aastal asutati see firma just sõjalennukite tootmiseks (ja siis polnud ta kaugeltki esimene sel alal tegutsenud Rootsi firma) ning autodeni jõuti alles kümmekond aastat hiljem. Kui 1938. aastal alustati veel Saksa Junkersi pommitajate (Ju 86K) litsentsi alusel kokku panemisega, siis Teise maailmasõja lõppedes kaitsti oma neutraalsust juba reaktiivhävitajate (J21) abil.
Rootsi õhujõudude muuseum (Flygvapenmuseum) asub Rootsi lennunduse jaoks tähelepanuväärses kohas – Linköpingis. Just siin asunud väljadel tõusis 1911. aasta juunis õhku Rootsi esimene lennuk (piloodiks Carl Cederström) ja siin asub alates 1913. aastast tänaseni ka sõjaväelennuväli. Lisaks asub samas Saab Aircraft, kes tegeleb reisilennukite Saab 340 ja Saab 2000 arendustegevusega ning JAR-145-tüüpi lennukite hooldamisega.
Linköping asub eestlastest huviliste jaoks üsna heas kohas – Stockholmist umbes kahe tunni autosõidu kaugusel lõunasse suunduva E4-maantee ääres. Kes oma Euroopa reisi marsruudi läbi Rootsi planeerinud, võiks mõneks tunniks maanteelt maha keerata küll – asi on seda väärt. Koha üles leidmisega erilisi probleeme olla ei tohiks, sest juba mitmed kilomeetrid enne hakkavad pilku püüdma tee äärde üles seatud lennukid (peaaegu nagu meil omal ajal – ainult et punaseid viisnurki asendavad kollased kuningakroonid!).
Praegune väljapanek sai oma alguse neljakümnendatel aastatel, mil sõjaväelased hakkasid Linköpingisse vana tehnikat kokku koondama. 1977. aastal sai sellest Rootsi Õhujõudude muuseum, esimene näitusehall avati publikule 1984. aastal. Tänases muuseumis on lisaks väljapanekule ka raamatukogu ja arhiiv.
Nagu see selliste asjadega ikka sageli kipub olema, baseerub seegi muuseum suuresti fanaatikutel. Suur osa töötajatest on endised sõjaväelendurid, üks värvikama minevikuga kui teine. Vanad lahingukotkad töötavad nii giididena kui tegelevad ka lennukite taastamisega – giidi sõnul olevat küll juba näitusehallis seisva, kuid alles pooleli oleva lennuki kallal töötava meeskonna keskmine iga koguni 74 aastat!
Mitmed välja pandud lennumasinad on unikaalsed ning neid saab näha vaid selles muuseumis – näiteks Junkers Ju-86K (B3), Phoenix 122 DIII (J1), Reggiane-Caproni 2000 (J20), Macchi M7, Raab-Katzenstein RK-26 (Sk10) ja teisedki. Muuseumi “relvastusse” kuulub ka kaks toimivat lennukit – 1943. aastast pärinev luurepommitaja B17 (esimene Saab) ning hilisemast perioodist Saab J 29 Tunnan (nn Tünn). Kokku kuulub muuseumile umbes 120 lennuvahendit.
Ja kellele vaatamisest väheseks jääb, saab ka oma lennuoskuse proovile panna. Gripeni lennusimulaator ei tee küll surmasõlmi, kuid esmamulje sellest, kuidas lennumasinat maandada, annab küll.

Sarnased artiklid