Ristvarjutus Jaapani moodi
Tõnu Ojala
04.03.2018

Jaanuari lõpus pakkus paljudele põnevust Eestiski põgusalt näha olnud kuuvarjutus. Pea samal ajal saabus aga vaikselt Eestisse teinegi varjutus – „ristvarjutus“ ehk Mitsubishi Eclipse Cross.

Mitsubishi on autotootjana suhteliselt väike tegija – umbes 1 mln autot aastas – ehkki firma autotootmise ajalugu on aastajagu vanemgi kui äsja oma 100. juubelit tähistanud Eesti Vabariigil. Nii et uudismudeleid ei tule sealt nii sageli kui suurematelt tegijatelt. Ka linnamaasturite osas on firmal uhke ajalugu – nendele hakati tähelepanu pöörama ammu enne seda, kui praegune SUVi-buum lahti läks. Esimene nelikveoline pärineb juba II maailmasõja eelsest ajast, tänaseni omas segmendis ilma tegev Pajero sündis aastal 1982. Ja ei tasu unustada, et ehkki viimastel aastatel veidi tagasihoidlikumalt, on Mitsubishi aktivas 12 Dakari ralli võitu – rohkem kui kellelgi teisel.

Tänaseks on Mitsubishist saanud osa Renault-Nissani kontsernist ja just tänu sellele sai legendaarsest Carlost Ghosnist mullu maailma suurima autotootja juht – kõiki kontserni automarke alates Infinitist, lõpetades Ladade ja Datsunitega, kokku lugedes tootis just Renault-Nissan-Mitsubishi mullu maailmas kõige enam sõiduautosid. „Mitsu“ värskeim uudismudel, aastatagusel Genfi autonäitusel debüteerinud Eclipse Cross, jõuti valmis teha siiski veel Mitsubishi „iseseisvuse“ aegadel.

Euroopa tähtsamatel autonäitusel paistsid Mitsubishi väljapanekud aastaid silma efektsete ideeautodega, kuid paraku ei jõudnud neist enamasti miskit tootmisse. Õnneks ei läinud nii 2013. aasta Frankfurdi näitusestendi keskmes olnud ideeautoga XR-PHEV, mis nüüdseks materialiseerunud Eclipse Crossi kujul.

Eclipse on Mitsubishi mudelirivis pika ajalooga mudelinimi, ent üheksakümnendate aastate algusest kuni selle kümnendi alguseni tähistas see kaheukselist sportlikku kupeed (või kabrioletti), mis omal ajal noorte seas tõelise kultusauto staatusele pretendeeris. Tänaseks on sellised autod unustusse vajunud ning ostjad nõuavad linnamaastureid – ja nende soov olgu seaduseks!

4,4 m pikkusena asub Eclipse Cross Mitsubishi mudelivalikus ASX-i ja Outlanderi vahele, nii et Eesti oludes on uustulnuka kõige otsesemaks rivaaliks on nt Nissan Qashqai. Põhja jagab Eclipse Cross just nimelt Outlanderiga ning seda reedab ka millimeetri pealt sama telgede vahe.

Teatava üllatusena selgub, et Eclipse Crossi kaugeltki mitte kõige argisema disani taga on Tsunehiro Kunimoto – sama mees on autoajalukku läinud nt Nissan Juke’i loojana. Mitsubishi tiiva all on Kunimoto-san oma ülesandele siiski rahulikumalt lähenenud ja ehkki silmatorkav on ka Eclipse Cross, on kindel, et sellist tähelepanu nagu pälvis turule saabudes Juke, see auto ei saa. Siiski astub Eclipse Cross oma kupeelaadse kujustusega samasse ritta nii Nissan Juke’i kui miks mitte ka Toyota C-HR-i ja Peugeot 3008-ga.

Ka salongikujunduse ja viimistluse osas oskab Eclipse Cross meeldivalt üllatada. Materjalid on tasemel, juhtseadmed igati loogilised, ehkki oma ülesehituselt mitte just tehnika viimane sõna. Tõsi, tehnika värskem sõna Android Auto, Apple CarPlay ja moodsa puutetahvli näol on Eclipse Crossil tegelikult isegi olemas, kuid vähemalt esialgu paraku mitte siinkandis saadaval.

Kupeelik kerekuju ja tagapool langev katusejoon nõuab oodatult teatavat lõivu auto tagaistmel (ja sinna pääsemisel). 341 l pakiruum on oma klassi väiksemate seas, aga ruumikuse osas pakub varieerimisvõimalust 20 cm ulatuses edasi-tagasi reguleeritav tagaiste koos kallutusvõimalusega seljatugedega ning sel juhul kasvab pakiruum juba 450 liitrini (tagaistmele sel juhul küll asja ei ole).

Kui mudelinime Eclipse taaselustamisel on Mitsubishi turundajatel meeles mõlkunud seos spordiga, siis reaalselt võib seda sportlikkust leida eelkõige auto kujustuses. Pehme vedrustus on sihitud pigem mugavusele ning ega ka kombinatsioon 1,5liitrisest bensiinimootorist ja CVT-käigukastist just imet tee – ent selleski osas on Eclipse Cross igati oma konkurentide tasemel.

Eesti oludes koosnebki mootorivalik esialgu vaid uuest 1,5liitrisest bensiinimootorist, edaspidi lisandub ka 2,2liitrine diisel. Esiveolist versiooni saab nii käsi- kui variaatorkastiga, nelikvedu tähendab üheselt automaati. Ja ehkki tegu variaatorkastiga, on jaapanlased Euroopa autoostjate eelistusi teades sinna siiski 8 „käiku“ tekitanud – nii et selles osas suudab tulemus aeg-ajalt isegi ära „petta“ ning sellist „kummipaela“ venitamist, nagu see variaatorite puhul sageli olema kipub, siin enamasti ei ole.

Eclipse Cross on asjalik valik neile, kes automaatse käiguvahetusega nelikveolist linnamaasturit vajavad – pole ju saladus, et enamik selles suurusklassis müüdavatest linnamaasturitest piirduvad esiveoga. Tõsine nn „pärismaastur“ Eclipse Crossi muidugi ei ole, aga juhi valikus on siiski kolm sõidurežiimi – lisaks automaatsele veel lumi ja kruus – mis siis auto käitumist vastavalt oludele kohandavad. Nii jaguneb veojõud tavaoludes esi- ja tagasilla vahel vahekorras 80:20, kruusal aga 70:30. Vajadusel jagab elektroonika aga tagasillale kuni 60 % momendist (kruusarežiimis), andes prioriteedi hoopis tagaratastele.

Sarnased artiklid