Ringradade väljakutsed
Rein Luik

Enam kui aastakümne jagu on kritiseeritud tuntud vormel-1 ringradade arhitekti tema projekteeritud „igavate” radade pärast ja kiidetud traditsioonilisi ringradu.

Nõndanimetatud tilkedroomideks kutsutud uued ringrajad, välja arvatud ehk üks-kaks, pole tegelikult sugugi igavad. Samas ei võimalda ka mõni traditsiooniline ringrada enam sellist väljakutset, kui aastaid tagasi. Paljuski on süüdi hoopis F1-autode muutumismängud, st ajas pidevalt muutuv tehnoloogia ja sellega kaasas käia üritav tehniline reeglistik. Need kurvid või rajalõigud, mis olid vaid mõned aastad tagasi sõitjatele tõelisteks proovikivideks ja eraldasid terad sõkaldest, võivad tänapäevaste reeglite järgi ehitatud autodele osutuda suhteliselt kergeteks, ja vastupidi.

Väga palju on viimastel aastatel muutnud radadel toimuvat, autode käitumist ja võidusõitude üldist pilti näiteks DRS-süsteem ja pehmemate rehvisegude kasutamine. Tänu DRSile toimub hulga möödasõite sirgetel ja pehmematest, kiiremini kuluvatest rehvidest jääb ideaalsest sõidujoonest kõrvale maha palju rehvipuru, mille tõttu on raskemaks muutunud ideaaltrajektoorist väljapool möödasõitu sooritada. Ühest küljest pakuvad pehmemad rehvid küll põnevamat võidusõitu, aga teisest küljest on just nende kulumisest rajale tekkiv praht osutunud negatiivseks faktoriks.

Üks aspekt, mis tänapäevaste radade konstrueerimise juures olulist rolli mängib, on ohutus. Mitmeid keerulisi asjaolusid lihtsustades võib tihtipeale tõdeda, et mida ohutumaks radasid konstrueeritakse, seda igavamaks need kujunevad. Loomulikult tuleb rajad ehk täpsemalt öeldes kurvide väljasõidualad võimalikult ohutuks kujundada.

Loomulikult on olemas lihtsaid retsepte põnevateks, möödasõiduvõimalusi pakkuvateks kurvideks. Näiteks pika sirge järel kahaneva raadiusega kurv on potentsiaalne „veatekitaja”. Sellised kurvid premeerivad häid sõitjaid ja karistavaid kehvemaid. Kahjuks aga ainult taolistest kurvidest ei saa rajad koosneda, sest vaja on ka teistsuguse raadiusega kurve ja lisaks mängivad ka projekteerimise juures olulist rolli kümned ja kümned nüansid.

Loe pikemat analüüsi Tehnikamaailma veebruarinumbrist.

Sarnased artiklid