Renault Laguna Coupe
Tõnu Ojala
15.02.2010

Üha sagedamini räägitakse automaailmas nn neljaukselistest kupeedest – tähendagu see siis mida iganes. Renault Laguna kupeeversioon on igatahes kupee selle klassikalises mõttes – täpselt nagu Audi A5, Aston Martin DB9 või BMW 3. seeria Coupé – ainult et palju odavam.

Keskklassi kupeed (vähemalt hinnaklassi alumises otsas) on automaailmas väljasuremisohus liik. Omal ajal oli selliseid autosid valikus enamikul arvestatavatest autotootjatest, nüüd annab neid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Lähiminevikust on ajalukku jäänud nii Opel Calibra, Ford Cougar kui ka Toyota Celica ning praegu ongi Laguna Coupé ainsaks arvestavaks konkurendiks vaid teine prantslane – Peugeot 406. Sellest seisukohast vaadates oli 2007. aasta Frankfurdi näituse väljapanekus trooninud Renault ideeauto meeldiv erand – seda enam, et juba siis ei tehtud vähimatki saladust selle auto seeriatootmisse võtmisest.
Viimane kupee Renault’ mudelivalikus oli Avantime – auto, mida ei osatud ühtegi autoklassi liigitada. Selle taustal näeb Laguna Coupé tõeliselt konservatiivne välja, kuid see-eest on tegu autoga, mis peaks hoopis enamatele vastuvõetav olema. Kas ta just Audi A5 ja BMW 3. seeria kupee kundesid massiliselt üle tõmbama hakkab, ei oska arvata, kuid miks ka mitte? Aga on ju ka veel VW Scirocco ja Mazda RX-8 – otsest konkurentsi pakub ta neilegi.
Praegune Laguna on selle mudeli ajaloos juba kolmas põlvkond, kuid kupee on valikus esmakordselt. Tulemus on igatahes esmaklassiline, kui vaadata tavalist Lagunat ja seda, mis temast nüüd tehtud on. Kupee on 40 mm madalam ning loomulikult märksa voolujoonelisem ja seega erineb resultaat tavamudelist nagu öö päevast.
Mootoreid on kupee-Laguna valikus tavaversioonidest oluliselt vähem: kaks bensiini- ja kaks diiselmootorit võimsuste vahemikus 180–240 hj. Tegelikult on mõlemast kaheliitrisest baasmootorist olemas ka vähendatud võimsusega versioonid – vastavalt 150 ja 170 hj, kuid neid siinses hinnakirjas ei ole.
Sõiduomadustelt on Laguna Coupé tavaversioonist märgatavalt jäigem. Seda tänu teistsugusele vedrustusele ja tervelt 8 cm lühemale telgede vahele (autode endi kogupikkuse vahe on samas vaid 5 cm). Prantsuse päritolu annab siiski tunda ja sellist konkreetsust, nagu näiteks BMW-l, siit vaatamata neljarattaroolimisele (GT-versioonil põhivarustuses, Initialel 23 900 krooni maksva lisana) otsida ei maksa. Omajagu mõjutab seda ka mitte just kõige kiirema reaktsiooniga automaatkäigukast. Samas hindavad paljud prantslaslikku mugavust ja neile võib selline „sportlikkus” täiesti sobiv kompromiss olla.
Kiirusomadustelt on kõik neli versiooni üsna lähedased. 100 km/h kiiruse saavutamiseks vajatakse sõltuvalt jõuallikast 7,3–8,5 sekundit, auto lõppkiirus varieerub vahemikus 222–244 km/h.
Et tegu on Laguna tippversiooniga, paistab kohe ka varustusest. Sees on Laguna Coupé nagu Laguna ikka, ainult et keretüübile kohaselt ei leia kupee-Laguna mudelivalikust lihtsamate varustustasemetega autosid. Eesti hinnakirja juhatab sisse 459 900 krooni maksev 2liitrise 205 hj bensiinimootoriga versioon, sellele järgneb sama töömahuga 180 hj diisel. Mõlemad kaheliitrised mudelid (GT-varustustasemes) täiendatakse manuaalkäigukastiga, nii 3liitrine diisel (235 hj) kui 3,5liitrine V6-bensiinimootor tähendab automaatset käiguvahetust ja Initiale-varustuspaketti.

Sarnased artiklid