Renault ja Honda hääbunud jõud
Rein Luik
01.09.2015

Juba teist hooaega järjest kõige võimsamale jõuallikale F1-sarjas, Mercedesele, on tänavu lähemale jõudnud Ferrari. Samas vaevleb hobujõudude puuduses jätkuvalt Renault ja üle mitme-setme aasta taas F1-mootoreid tootma hakanud Honda.

Hübriidtehnoloogia ja 1,6liitriste V6-turbomootorite kasutusele võtmine möödunud hooajast oli planeeritud juba mitu aastat ette ning antud mootorivalemit toetasid algusest peale kõige innukamalt just Mercedes ja Renault. Seda üllatavam on, et näiteks Renault ettevalmistus sedavõrd kesiseks jäi. Honda ainsaks vabanduseks on fakt, et Jaapani autotootja liitus sarjaga alles tänavu.
Kuigi hobujõude napib nii Renault’l kui ka Hondal ühtemoodi, siis lisaks tehnoloogilistele puudujääkidele on muud põhjused antud olukorra tekkel kahe tootja puhul erinevad – Renault’l on see tingitud ehk liigsest enesekindlusest, aga Hondal jällegi kultuurilis-poliitilisest eripärast.

Renault puhkas loorberitel
Loomulikult ei avalda keegi mootoritootjatest ise täpseid andmeid, millest üks või teine puudujääk võimsuses on tekkinud, kuid tänapäeval ei jää midagi saladuseks. Eriti olukorras, kus spetsialistid vahetavad sageli töökohti, mille tõttu tekib neil ülevaade erinevate mootoritootjate probleemidest. Ja eks lipsab vahel tootja enda esindajatelgi üle huulte infokilde.
Renault jõuallika suurimaks puuduseks oli ja on ka hetkel nende V6-mootori põlemiskamber. Nimelt pole suudetud lahendada konflikti võimsuse tootmise ja detonatsiooni vahel. Isegi tänavuse hooaja algul pidi süüte ajastus olema suhteliselt konservatiivne – põlemine varajane, et vältida lööki ja seega ohustades nii võimsust kui ka ökonoomsust. Probleemist tulenevalt jäi Renault oma konkurendile Mercedesele alla ligi 50 hobujõuga, mis keskmise pikkusega ringrajal tähendab umbes 0,6 sekundit ringile.
Neli aastat järjest Red Bulliga võidetud meistritiitlid tõid kaasa ehk liialt suure enesekindluse ja harjumuse võita. Kui aga möödunud aasta kehvad tulemused ei paranenud ka tänavuse hooaja algul, hakkasid RB poolt kostma vägagi valjud ähvardused. Renault tegi, mis suutis, kuid tõeline põhjus mootori töökindluse puudumises ja Mercedesest maha jäämises peitus mõne aasta taguses ajas. Uue jõuallika uurimis- ja arendustöödega alustati nimelt pea aasta hiljem, kui seda tegi Mercedes. Ehk nagu varem Renault’ga koostööd teinud ühe tiimi insener nentis, et „Renault’st õhkus teatud Gallia uhkust, et küll me teame paremini, ja sel põhjusel alahinnati väljakutset, mille uus mootorivalem esitas.”
Talve jooksul tehtud parandused näitasid mootoripingis häid tulemusi, aga esimestel etappidel hakkasid purunema kolvid. See aga sundis taas kompromisse tegema ja tulemus oli isegi suurem puudujääk võimsuses, kui mullu viimastel etappidel. „Vea leidsime hoopis simulatsiooni protsessist,” nentis Renault tehnikadirektor Rob White. Saanud jälile veale, suutsid insenerid mootori Austria GP ajaks tööle saada ilma kolbe purustamata. Testisõidul Austria etapi järel teatas Renault, et töökindluse tagamine võimaldas võimsust tõsta 4% võrra, mis tähendas seega, et hobujõude oli nüüd 885 ehk ainult veel 15 jagu vähem kui Mercedesel.
Oktoobris toimuvaks Venemaa GP ajaks on plaanis Red Bulli ja Toro Rosso autodele paigutada radikaalselt uuendatud mootor. Kui aga see ka mingit kvalitatiivset hüpet ei anna, siis on ilmselgelt ohus Renault ja RB vaheline leping, mis lõpeb 2016. aasta järel. Eks Renault’l on juba täna selge, et antud lepingu jätkamine tulivihase RB juhtkonnaga on keeruline ja seetõttu ongi avalikult välja öeldud, et hetkel on kaalumisel, kas jätkata oma tiimiga (ostes võib-olla tagasi varem Prantsuse autotootjale kuulunud Lotus) või üldse mitte.

Kultuuride põrkumine
Ajaloost tuntud ja märkimisväärseid tulemusi andnud koostöö McLareni ja Honda vahel naasis F1-radadele tänavuse hooaja algul. Seni on saavutatud paar punktikohta ja parima tulemusena on kirjas üks Fernando Alonso viies koht. Hondale võib ehk kehva alguse puhul veidi andestada seetõttu, et esiteks alustati F1-mootori konstrueerimist hiljem kui konkurendid, ja teiseks on mitu aastat F1-sarjast eemal oldud. Aga veidi üllatav on siiski mahajäämuse suurus ja kestvus.
Tehniliselt poolelt on Honda suurimaks probleemiks olnud energia taaskasutussüsteemi, täpsemalt just selle, mis kasutab väljalaskesüsteemi soojust, töökindluse puudumine ning ebaefektiivne koostöö mootoriga. Antud hübriidsüsteem annab konkurentidel lisajõudu 160–200 hobujõu jagu, aga kehva töökindluse tõttu on Honda pidanud kasutama suhteliselt konservatiivseid seadeid, mille puhul räägitakse vaid umbes 70 hobusest. Kuna turbokompressor on osa energia taaskasutussüsteemist, siis on ka selle töö kompromiteeritud, piirates nii ka mootori võimsust. 130hobujõuline puudujääk aga tähendab umbes 1,5 sekundit ringi kohta. Ja kuni seda probleemi pole lahendatud, ei oska keegi hinnata Honda tõelist potentsiaali.
Hooaja algul vandusid nii McLaren kui ka Honda, et koostöö sujub neil tõrgeteta ja mõlemad pooled usuvad peatsesse edusse. Mida vanemaks aga hooaeg sai, seda enam hakkasid välja tulema ka kehvade tulemuste ja aeglase arengu sügavamad põhjused. Briti GP ajal nentis McLareni tiimijuht Eric Boullier: „Suurim lahkheli on meie eesmärkide erinevuses – Honda on F1-sarjas selleks, et müüa rohkem autosid, meie aga selleks, et võita võidusõite.”
Honda jaoks on F1-projekt huvitavaks uurimis- ja arendustööks, millega ei kiirustata ja vaid tegeletakse jaapanlaste kombe kohaselt rahulikult ja põhjalikult. McLaren on F1 võistkond, kes vajab ellu jäämiseks edu ehk võite, sest muidu kaovad sponsorid ja raha. Kuigi bränd võib olla ajalooliselt tugev, kaotab see tulemusteta peagi oma toetajad.
McLaren on korduvalt pakkunud välja, et palgata tuleks rivaalide juurest spetsialiste, kel on F1-kogemusi, aga Honda ei taha sellest kuuldagi. „Meil on omal inimressursse piisavalt,” vastab antud ettepanekule Honda mootorispordijuht Yasuhisa Arai. Nemad tahavad arendada F1-mootorit oma kommete kohaselt ja ise ning seda muidugi au ja uhkuse nimel.
„See on F1 ja kui sa oled kord juba F1s, siis tuleb ka tegutseda F1 kommete kohaselt,” plahvatas Eric Boullier meediale oma arvamuse Briti GP ajal. „F1s ei tehta asju Aafrika, Inglise või Jaapani moodi, vaid F1 moodi.”

Sarnased artiklid