Raskeveok tulevikus
15.12.2005

Kuuerealistel maanteedel enam kui 100 km/h kiirusega kihutavad autorongid, plastist veokikabiinid, autodele paigutatud liiklust jälgivad radarid – kõik see pärineb 1955. aastal tehtud ennustustest, kui püüti kirjeldada maailma viie aastakümne pärast (ehk siis täna!). Nii mõnigi asi tookord kirja pandust võtab tänapäeval muigama, kuid üsna palju sellest fantaasilennust on tõeks saanud.

Scania kliendiajakiri MIL üritas 1955. aastal ennustada, milline näeb välja veoauto poole sajandi pärast. Leevendamaks lugejate skeptitsismi tookord maalitud ulmeliste piltide suhtes, meenutati aega viis aastakümmet varem (ehk siis 20. sajandi algust). Siis olid autodele just jõudmas kuullaagritega rattad, tolleaegsetel Scania-Vabistel olid veel massiivsed täisrehvid ja mootori pöördemoment jõudis ratastele kettülekande kaudu, pidurite ja käikude lülitamishoovad asusid aga väljaspool kabiini. Ning kabiin ise oli kabiin ainult nime poolest – katust ju veel ei kasutatudki!
Nii oli MILil hea oma skeptilisemaid lugejaid veenda, et kõik see, mis kirjas, ei pruugigi aastakümnete möödudes päris utoopia olla. “Täna (1955) on kaasaegsetes veokites palju selliseid tehnilisi lahendusi, millest 1910. aastal poleks ka Jules Verne'i teostes osatud unistada,” konstateeriti tolleaegses artiklis.
Viiekümnendate aastate keskpaik oli mitmes mõttes lennundusajastu ning see kajastus ka tolleaegsete disainerite mõttelennus. Uued senisest hoopis pikemad lennuliinid, suured reisi- ja kaubalennukid ning reaktiivlennunduse võidukäigu algus lõid paljudele mulje, et tulevikus transport kolibki vaid taevasse. Siiski leiti, et kuni 500 km raadiuses säilib koht ka maanteetranspordil. Autod pidid aga muutuma kiiremaks – ilmselt siit ka ettekujutus, et nii sõidu- kui veoautode disain läheneb lennukite omale!
Suuri muudatusi ennustati veokite varustuses. Ennustati laialdast plasti kasutuselevõttu, veokite varustusse pidi ilmuma hulganisti mitmesugust mugavus- ja ohutusvarustust (jahutus- ja soojendusseadmed, raadiod, radarid jne).
Muutusi ennustati ka teedevõrgus – teed pidid muutuma laiemaks ja tugevamaks, tulemaks toime suuremate ja raskemate sõidukitega. MILi ennustuste kohaselt pidid 2000. aasta kiirteedel olema ka spetsiaalsed sõiduread veokitele – üks kohalike, teine kaugveoautode tarbeks.
MIL tõi ära ka pildi, milline üks kaugveok 2005. aastal välja võiks näha. Scania-Vabis B8001 oli plastkerega, jõuallikaks 650 hj diiselmootor, mis võimaldas vedada viis haagist (kusjuures haagiste ühendamine pidi toimuma sõidu ajal!).
Haagiste ühendamine käib küll endiselt seisu ajal, kuid see on ka ainus tõsisem möödalask (kui mitte arvestada viiekümnendate aastate ulmelise “lennukidisaini” kadumist). Enamikel kiirteedel liiguvad raskeveokid tõesti peamiselt parempoolses reas, isegi 1955. aastal ennustatud müstiline 650 hj mootorivõimsus peab enam-vähem paika. Kas tänapäeva insenerid-disainerid on oma eelkäijatega võrreldes sama osavad ennustajad, näitab tulevik.

Sarnased artiklid