Raptorite kiirvisiit
Teodor Luczkowski
11.11.2015

Ämari lennuväebaasi personali on üha raskem üllatada. Viimastel aastatel on loetelu esmakülastuse teinud lennukitest ja kopteritest muutunud muljetavaldavalt pikaks. Nende seas on alates septembrist lennuk, mis on Euroopas maandunud vaid vähestel lennuväljadel – F-22 Raptor.

Hävituslennukite viiendasse põlvkonda liigitatav Raptor sai alguse väga usaldusväärsel viisil: Pentagon lasi kahel lennukiehitajal esmalt luua uue lennuki prototüübid. Alles seejärel otsustati, kumb neist läheb seeriatootmisesse. F-15 asendamiseks väljakuulutatud ATF (Advanced Tactical Fighter) projekti võitmise nimel valmistas Lockheed Martin lennuki YF-22 ja Northrop-McDonnell YF-23. 1986. aasta oktoobri viimasel päeval langetati otsus Lockheed Martini kasuks. Kallis lennuk ATF-projekti tulemuse kriitikuid leidus nii poliitikute kui sõjaväelaste seas. Esimesi häiris eelkõige esialgsest palju kallimaks osutunud hind, teiste meelest pole Raptoritest nüüdisaegsetes sõjalistes konfliktides suurt kasu. Lahingukogemusi Raptoritel tõepoolest napib, seetõttu toetuvad nii lennuki pooldajad kui vastased peamiselt lennusimulatsioonide tulemustele, eelistades loomulikult enda seisukohti kinnitavaid andmeid. Otsustav sõna on teatavasti siiski poliitikutel ja 2009. aastal hääletati USA Senatis Raptorite edasiste tellimiste vastu. Loodetud 381 lennukist valmis õhujõududele 187, neist viimane anti üle 2. mail 2012. Arusaadavalt kujuneb nii väikese tootmismahu puhul ühe lennuki hind müstiliselt kõrgeks. Lockheed Martin on nüüd keskendunud uuele mudelile F-35, millest saab järgnevatel aastakümnetel NATO ja ta liitlaste õhujõudude peamine hävituslennuk. See aga ei tähenda, et juba olemasolevad F-22d vahetatakse F-35 vastu välja. Muutunud maailmas ootab hoopiski kõiki olemasolevaid Raptoreid ees veel pikk teenistus USA õhujõududes ja nende arvu püütakse hoida praegusel tasemel. Seda kinnitab ka asjaolu, et 2012. aastal stardil viga saanud lennuki mahakandmise asemel nähakse järgmises eelarves tema parandamiseks ette lausa 98 miljonit dollarit. Umbes sama palju maksab uus F-35. Islamiriigi vastu Esimene lahinglend toimus eelmise aasta 23. septembril, kui rünnati Islamiriigi võitlejate positsioone Süürias. F-22 kasutamist põhjendati asjaoluga, et raske oli ette näha Süüria valitsuse reageeringut nende territooriumile suunatud õhulöökide andjate suhtes. Araabia Ühendemiraatidest startinud Raptorid ei avastanud vaenulikke lennukeid ja nad suunasid pardale võetud ligi pooletonnised pommid IS vägede juhtimiskeskuste suunas. Süüria hävitajatega ei kohtutud ka järgneval enam kui sajal missioonil ja seega on Raptoritel tegelik õhulahing veel pidamata. Pardal olev radar peaks avastama hävituslennuki suuruse sihtmärgi väidetavalt umbes 250 km kauguselt. F-22 pilootide üks etteheide lennukile ongi see, et vastaslennuki hävitamine nähtamatus kauguses pole päris see saavutus, mis neid lennuässana tunda lubaks. Pealegi olevat lennuki kokpit häirivalt kitsas ja kui Raptori piloot ütleb, et F-15 on tema meelest parem lennuk, siis võimendub see väide netimaailmas kordades. AÜEs on Raptorid mitmel korral pikemaajaliselt viibinud, kuid nende põhibaasid on loomulikult kodumaal. Nende baaslennuväljad on hajutatud niipalju kui USA territoorium seda võimaldab – need asuvad Alaska, Hawaii, Virginia ja Florida osariikides. Ämarit külastanud lennukid on USA õhuväe 95. hävitajate eskadrillist, mille asukoht on Tyndalli lennubaas Floridas. Kiire ja nähtamatu Nagu lennukitootja, valiti ka jõuallikate ehitaja ATF-projektis konkursi alusel. Kuus mootorit telliti nii kompaniilt Pratt & Whitney kui ka General Electric ning katsetati neid kolmel lennukil – YF-22, YF-23 ja F-15. Innovaatilisema GE YF120 asemel otsustati vähem keerukama P&W F119 kasuks. Tõukejõudu on F-22 kummalgi mootoril 155 kN ja helikiiruse ületamine pole probleem. Erinevalt teistest hävituslennukitest suudab F-22 poolteist korda helist kiiremini lennata mootoreid F119 forsseerimata ehk järelpõleteid kasutamata. Suurima kiiruse kohta tuuakse erinevaid andmeid, õhujõudude kodulehel on see Mach 2 klassi kuuluv lennuk. F-22 loomisel kasutati kõiki juba varasemalt järeleproovitud stealth-tehnoloogiaid, mis lennuki avastamist raskendavad. Standardrelvastusse kuuluvate õhk-õhk tüüpi rakettide ja maapealsetele sihtmärkidele suunatavate pommide jaoks on kolm sisemist relvasalve, 20 mm kahuri Vulcan lasketoru peitev kate avaneb vaid tulistamise ajaks. Aerodünaamiline kuju, kere viimistlus, mootorite asetus ja väljalaskedüüside paigutus on valitud lähtuvalt soovist muuta lennuk vastase jaoks võimalikult nähtamatuks. Relvastuse peitmisel kere sisemusse saavutatakse kaks eesmärki korraga – väheneb nii lennuki radarijälg kui ka õhutakistus. Kui aga tuleb lennata kaugele ja teekond on ohutu, saab tiibade alla kinnitada lisakütusepaagid. Siis saab õhus tankimata läbida enam kui 3000 km. Vaevalt et Raptorid niipea uue viisakusvisiidi Eestisse teevad, kui seda üldse kunagi veel juhtub. Kuid Ämaris on peagi põhjust oodata Ameerikast kahte pisut teistsugust lennukit, mis püsivalt siia jäävad. Teatavasti kingib USA Eesti õhuväele kaks transpordilennukit C-23B+ Sherpa.

Sarnased artiklid